Teema: Tugevad tikid, Fenibut jne – murest hullumas:(

Kägu kirjutas:

<em class=”d4pbbc-italic”><span class=”d4pbbc-font-size” style=”font-size: 10px”>Kägu kirjutas:</span>

Kas need lapsed on saanud B-hepatiidi vaktsiini? Puugivaktsiini? Gripivaktsiini? HPV-vaktsiini? Tuulerõugete vaktsiini?
Küsin sellepärast, et põhiliselt seostatakse tikke elavhõbedat sisaldavate vaktsiinidega.

Siin on ka viited teaduslikele uuringutele, mis on seostanud vaktsiinid tikkidega:
http://www.latitudes.org/spe/thimerosal001.html

http://connection.ebscohost.co&#8230;..-disorders

Miks keegi mu küsimusele ei vasta?

Artiklid olid sul suht vanad ja praegu ei viitsinud sisse logida, et täistekste lugeda. Aga Eestis pole juba tükk aega tiomersaaliga vaktsiine tavalises vaktsieerimiskalendris sees. Minu lapsed ka ei saanud kumbki tiomersaaliga vaktsiine ja ühel on vahel kergel kujul tikid. Mitte nii kergel kujul olid tikid ühel tuttaval vanaproual, kelle sünniaeg jäi 1920ndatesse. Nii et pole see mitte uus asi. Mäletan, et lapsepõlves küsisin vanematelt, et miks see tädi nii teeb (teatud liigutus silmade ja ninaga) ja siis ütlesid vanemad, et see on sundliigutus. Neile ei tundunud see tol ajal (1980ndad) midagi eriskummalist, nad olid sellist asja korduvalt näinud ja teadsid mis see on.

Minul ei ole kahjuks endal kogemusi tikidega, aga üks uuring toob välja, et lapsel kadusid tikid ära, kui ta hakkas teises keeles rääkima. Oletus on, et keskendumine millegile suunab aju tegevust teiste radade pidi. http://www.moorfields.nhs.uk/news/study-finds-learning-second-language-can-reduce-facial-tics

Minu laps on praegu 8, tüdruk. Ka on teinud väga palju erinevaid tikke. Meil aitas B12 vitamiin. Umbes kaks nädalat peale seda kui vitamiini andma hakkasin, kadusid ka tikid. Praegu vahest harva midagi on aga ikka palju palju vähem kui enne. Meil oli ka see probleem, et tüdruk ei söö liha üldse ja on muidu ka kehva isuga. Hakkasin uurima, mida see võib kaasa tuua ja lugesin kuidas B12 vitamiin mõjub närvisüsteemile hästi. Nüüd oleme neid kasutanud 5 kuud. Ikka kõik hästi ja peaaegu pole enam ühtegi tikki.

Oh, tean, mida tunned. Mul oli ka lapsel, vahelduvalt päris hullud. Häälitsused, suu liigutused jne jne jne. Rahulikumal ajal vähem, stressirohkel rohkem. Nt. lasteaia puhkuse ajal vähem. Mäletan, kuidas närveerisin lasteaia lõpupeo ajal, lapsed istuvad ees ja minu oma teeb nägusid. Mingit ravimit andnud ei ole. Käisime ka lastepsühhiaatri juures, kui oli esimeses klassis. Arst küsis, kas koolis suudad tikke tagasi hoida? Pidavat natuke suutma. Ja psühhiaater ütleski, et püüa koolis hoida nii palju kui saad ja kodus tee, palju tahad. Raske see oli, nii jube on neid kodus näha-taluda, lapsest kahju ja halb tunne. Proovisime ka premeerida, et kui ei tikita, siis saad midagi. Aga see pole õige, ta ju ei saa neid hästi kontrolida ja siis nagu karistus ka veel heast ilma jäämine. Võimalikult vähe tähelepanu pöörata. Koolis õpetaja teadis, kaaslased õnneks ei narrinud, seltsiv ja tore laps on. Nüüdseks on tüdruk 5 klassi lõpetamas ja tikke pole enam ammu olnud. Tasapisi hakkas vähemaks jääma. Seega on õigus neil, kes väidavad, et enne teisemeiga või selle ajal kaovad ise ära. Meil kadusid. Minul oli nende tikkdiega suurem probleem, kui lapsel endal. Kaaslased olid sellega kuidagi harjunud.