Alustasin tööd tugiisikuna lasteaias eelmise aasta septembrist, tegemist on maa kohas asuva lasteaiaga. Olen tugiisik lapsel, kellel on autistlikud jooned. Mida rohkem ma näen seal lasteaia elu ja seda rohkem veendun, et see on väga käest ära. Saan aru, et lasteaias on reegel, et kõik lapsed peavad maitsma oma toidust ühe ampsu proovimiseks aga kui laps tõesti ei taha ja meelitused ja ilus jutt ei mõju, kas siis sundimine on õige asi? Laps hakkab kiskuma pisaraid ja muutub kurjaks ning hakkab karjuma, sest ta ei taha oma toitu maitsta. Mind on ka mitmeid kordi ära saadetud söögitoast ja lapse kisa on rühma ära kuulda samuti üks abikasvataja karjub ta peale ja seda ei saa kuidagi nimetada riidlemiseks, laps selle suure kisaga saab ühe tükikese maitstud alles siis kui kõik teised lapsed on lõpetanud söömise aga pärast on laps endast väga väljas ning nutab ja karjub, muutub ka vägivaldseks. Nii, et saab ka ise lõpuks haiget. Kui püüan last rahustada, siis see ei mõju ning ta läheb veel rohkem endast välja. Lapsel on raskusi hommikuti sisse elada lasteaia rütmi ning vahel on päevi, kus ta kohe lasteaia uksest sisseastudes on halvas tujus, vahel võtab ikka paar tundi aega, et ta tahaks kellegagi suhelda. Samuti on erinevaid probleeme, üks kasvataja istub koguaeg facebookis ja ei märka lapsi, kui neil tekib konflikt ja see arvuti on jube tähtis, et on jama kui nett ära on. Mina nüüd pöördusin lastekaitse spetsialisti poole, kellel mina esitan oma töötunnid ning nad lubasid võtta lasteaiaga ühendust. Selles kuidas veel mõnda lapsesse suhtutakse, kellel pole kül puuet määratud aga näha on, et lapsel on miskit muret, siis see nende laste peale karjumine söögilauas on väga tihti. Kuna mul puuduvad varasemad kogemused tugiisikuna töötades, siis olen üsna nõutu, kust abi leida. Sest mina leian, et see pole normaalne. Mida rohkem lapse peale karjutakse, seda hullemini ta märatseb ja tuleb kallale. Tunnen et selles osas on vaja muutust.
Enda kogemustest või öelda et ei ole abi ei lasteaia juhatajast ega lastekaitse spetsialistist. Nad on omavahel tihedalt seotud ja ringkaitses. Pöördu enda tööandja poole. Me olime linna lasteaias, seal oli nendeks Agrenska ja Sverresson. Rajaleidjasse tasub pöörduda, nemad oskavad ka suunata. Endal sama asi läbi elatud lapsevanemana ja meie vahetasime lasteaeda, rühma õpetajad käisid pidevalt vastavatel koolitustel, aga asi muutus pigem hullemaks. Samuti saadeti tugiisik minema, siis hoiti last vägisi kinni ja topiti sööki suhu. Tean täpselt mismoodi nad neid erivajadustega lapsi kiusavad.
Perekool.ee
Bandaazid,pesud,riided-relaxmom.ee NUTIVIHIKUD 3-6a lastele ENGEL soe pesu MinuLaps e-poes Loodustooted külmaperioodiks – Tervix Kauplus “Emmele ja Beebile” Ravi 16
Esileht › Erivajadustega laps › tugiisikuna tööl lasteaias
Lisa lemmikteemaks Näitan 9 postitust – vahemik 1 kuni 9 (kokku 9 )
Teema: tugiisikuna tööl lasteaias
Postitas: Kägu 03.01.2019 18:39
Alustasin tööd tugiisikuna lasteaias eelmise aasta septembrist, tegemist on maa kohas asuva lasteaiaga. Olen tugiisik lapsel, kellel on autistlikud jooned. Mida rohkem ma näen seal lasteaia elu ja seda rohkem veendun, et see on väga käest ära. Saan aru, et lasteaias on reegel, et kõik lapsed peavad maitsma oma toidust ühe ampsu proovimiseks aga kui laps tõesti ei taha ja meelitused ja ilus jutt ei mõju, kas siis sundimine on õige asi? Laps hakkab kiskuma pisaraid ja muutub kurjaks ning hakkab karjuma, sest ta ei taha oma toitu maitsta. Mind on ka mitmeid kordi ära saadetud söögitoast ja lapse kisa on rühma ära kuulda samuti üks abikasvataja karjub ta peale ja seda ei saa kuidagi nimetada riidlemiseks, laps selle suure kisaga saab ühe tükikese maitstud alles siis kui kõik teised lapsed on lõpetanud söömise aga pärast on laps endast väga väljas ning nutab ja karjub, muutub ka vägivaldseks. Nii, et saab ka ise lõpuks haiget. Kui püüan last rahustada, siis see ei mõju ning ta läheb veel rohkem endast välja. Lapsel on raskusi hommikuti sisse elada lasteaia rütmi ning vahel on päevi, kus ta kohe lasteaia uksest sisseastudes on halvas tujus, vahel võtab ikka paar tundi aega, et ta tahaks kellegagi suhelda. Samuti on erinevaid probleeme, üks kasvataja istub koguaeg facebookis ja ei märka lapsi, kui neil tekib konflikt ja see arvuti on jube tähtis, et on jama kui nett ära on. Mina nüüd pöördusin lastekaitse spetsialisti poole, kellel mina esitan oma töötunnid ning nad lubasid võtta lasteaiaga ühendust. Selles kuidas veel mõnda lapsesse suhtutakse, kellel pole kül puuet määratud aga näha on, et lapsel on miskit muret, siis see nende laste peale karjumine söögilauas on väga tihti. Kuna mul puuduvad varasemad kogemused tugiisikuna töötades, siis olen üsna nõutu, kust abi leida. Sest mina leian, et see pole normaalne. Mida rohkem lapse peale karjutakse, seda hullemini ta märatseb ja tuleb kallale. Tunnen et selles osas on vaja muutust.
+40
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
REPLY | TSITEERI | TEATA EBASOBIVAST
Postitas: Kägu 04.01.2019 16:03
Mis mõttes sunnitakse sööma? See ei ole mingi reegel ega seadus, et vastu tahtmist sunnitakse sööma, toitu maitsema. Kas lapse vanemad on antud olukorrast teadlikud? Minu enda laps on autistlik ning keeldus lasteaias söömast. Keegi ei sundinud teda. Ta käiski lasteaias sedasi, et jõi ainult vett ja sõi leiba(kui sedagi), vahel ka sõi midagi, kuid mitte kordagi ei sunnitud ega survestatud. Ma poleks lubanudki. Kedagi ei tohi sööma sundida ja veel sellise vägivallaga, et laps nutab ja läheb hüsteeriasse. Sa pead seda olukorda arutama lapse vanematega.
Rate this item:Submit Rating+2-1
VASTA | TSITEERI | TEATA EBASOBIVAST
Postitas: Kägu 04.01.2019 16:19
Minu arust on seal kaks teemat:
1) konkreetse lapse osas täpsustada oma õigused ja vastutus LK töötajaga ja sellele vastavalt panna end maksma, et ei sunnitaks toetatavat last sööma, ammugi ei saadetaks tugiisikut ära (absurd!) jms, et tugiisikust oleks võimalikult palju kasu. Ka parima töökorralduse juures on palju laveerimist iseseisvuse ja aitamise, ennetamise ja “karastamise” vahel jne, nii et kui veel piirid ka hägused on, on see töö veel raskem.
2) muu osas ilmselt nagu ikka õpetaja -> juhataja -> KOV.
Võimaluse korral muidugi koostööna serveerides, mitte vastandudes.
Rate this item:Submit Rating+20
VASTA | TSITEERI | TEATA EBASOBIVAST
Postitas: Kägu 05.01.2019 11:46
See osa, mis puudutab erivajadustega last, tundub esmapilgul eelkõige teadmatusena rühmapersonali poolt. Kui tegu on maapiirkonna väikese lasteaiaga ning eriti kui rühmapersonal on valdavalt nö “vanakooli” esindajad, ei pruugi nende teadmised autismist ja selle eripäradest üldse piisavad olla. Arvan, et suure tõenäosusega nad lihtsalt enda meelest “kasvatavad” seda last. Ma ise töötan ka ühe väiksema kov-i haridusvaldkonnas ning tõesti on kokkupuuted erivajadustega lastega vähesed, kuna neid ongi vähem kui linnades, igas meie viiest lasteaiast ei ole praegu ega pole kunagi olnudki nt autistlike joontega last. Kui erivajadustega laps tekib, siis teemegi vastava lasteaia rühma personalile ja lapsega kokku puutuvatele töötajatele (nt muusikaõpetajaga, liikumisõpetaja) vastava koolituse ja vajadusel siis regulaarseid kohtumisi antud lapsele parema lasteaia keskkonna tekitamise teemal. On olnud juhuseid, kus tõesti õpetaja peabki alla suruma oma isikliku põhimõte, et kõik lapsed söövad kõike, mis laual on või kõik teevad rõõmsalt kunstitunnis ühtmoodi rebast näidise järgi (nt mõni autistlike joontega laps ei talu seda, kui on võimalus saada käed värvideks ja ei hakka iial seda rebast nt guaššidega tegema vaid teeb hariliku pliiatsiga, kuna see on tema jaoks vastu õpetav) . Arvan, et see on väga hea, et oma tööandjale ehk lastekaitsespetsialistile teada andsid oma murest. Ta saab vaadata, mis seis on antud lapsega toimetulekul lasteaia ning edasi planeerida kohtumisi, koolitusi jne. Kuna tema ilmselt on siis KOV-s tugiisiku teenuse koordinaator ka, siis tema tagada on, et laps saaks korralikku teenust ning muu keskkond (s.h muu personali teadmised, oskused ja suhtumine) seda toetaks.
Arvuti kasutuse osas rühmas pigem on lasteaia juhtkond, kes sellega tegelema peaks, nt leppima kokku töötajatega ühised arvuti kasutamise põhimõtteid, nendest kinni pidamist jälgima. Mu enda lapse lasteaia oli vahepeal nt probleemiks telefonis liigselt olemine ajal, kui oldi lastega õues, eriti noorte õpetajate puhul. Selles osas aga tegelesidki lasteaia õppealajuhataja ja direktor ning lepiti kokku, et mis on ok ja mis mitte. Minu teada jäi, et ok on vastata oma telefonile, kui õpetaja oma koolilaps nt helistab, aga niisama netis olemine ja tuttavatega telefoni teel lobisemine on lubatud vaid puhkepausi ajal puhketoas.
Rate this item:Submit Rating00
VASTA | TSITEERI | TEATA EBASOBIVAST
Postitas: Kägu 05.01.2019 18:56
#3003764:
Alustasin tööd tugiisikuna lasteaias eelmise aasta septembrist, tegemist on maa kohas asuva lasteaiaga. Olen tugiisik lapsel, kellel on autistlikud jooned. Mida rohkem ma näen seal lasteaia elu ja seda rohkem veendun, et see on väga käest ära. Saan aru, et lasteaias on reegel, et kõik lapsed peavad maitsma oma toidust ühe ampsu proovimiseks aga kui laps tõesti ei taha ja meelitused ja ilus jutt ei mõju, kas siis sundimine on õige asi? Laps hakkab kiskuma pisaraid ja muutub kurjaks ning hakkab karjuma, sest ta ei taha oma toitu maitsta. Mind on ka mitmeid kordi ära saadetud söögitoast ja lapse kisa on rühma ära kuulda samuti üks abikasvataja karjub ta peale ja seda ei saa kuidagi nimetada riidlemiseks, laps selle suure kisaga saab ühe tükikese maitstud alles siis kui kõik teised lapsed on lõpetanud söömise aga pärast on laps endast väga väljas ning nutab ja karjub, muutub ka vägivaldseks. Nii, et saab ka ise lõpuks haiget. Kui püüan last rahustada, siis see ei mõju ning ta läheb veel rohkem endast välja. Lapsel on raskusi hommikuti sisse elada lasteaia rütmi ning vahel on päevi, kus ta kohe lasteaia uksest sisseastudes on halvas tujus, vahel võtab ikka paar tundi aega, et ta tahaks kellegagi suhelda. Samuti on erinevaid probleeme, üks kasvataja istub koguaeg facebookis ja ei märka lapsi, kui neil tekib konflikt ja see arvuti on jube tähtis, et on jama kui nett ära on. Mina nüüd pöördusin lastekaitse spetsialisti poole, kellel mina esitan oma töötunnid ning nad lubasid võtta lasteaiaga ühendust. Selles kuidas veel mõnda lapsesse suhtutakse, kellel pole kül puuet määratud aga näha on, et lapsel on miskit muret, siis see nende laste peale karjumine söögilauas on väga tihti. Kuna mul puuduvad varasemad kogemused tugiisikuna töötades, siis olen üsna nõutu, kust abi leida. Sest mina leian, et see pole normaalne. Mida rohkem lapse peale karjutakse, seda hullemini ta märatseb ja tuleb kallale. Tunnen et selles osas on vaja muutust.
Enda kogemustest või öelda et ei ole abi ei lasteaia juhatajast ega lastekaitse spetsialistist. Nad on omavahel tihedalt seotud ja ringkaitses. Pöördu enda tööandja poole. Me olime linna lasteaias, seal oli nendeks Agrenska ja Sverresson. Rajaleidjasse tasub pöörduda, nemad oskavad ka suunata. Endal sama asi läbi elatud lapsevanemana ja meie vahetasime lasteaeda, rühma õpetajad käisid pidevalt vastavatel koolitustel, aga asi muutus pigem hullemaks. Samuti saadeti tugiisik minema, siis hoiti last vägisi kinni ja topiti sööki suhu. Tean täpselt mismoodi nad neid erivajadustega lapsi kiusavad.
Rate this item:Submit Rating00
VASTA | TSITEERI | TEATA EBASOBIVAST
Postitas: Kägu 05.01.2019 20:53
Lasteaed ei ole kohustuslik
0-2
VASTA | TSITEERI | TEATA EBASOBIVAST
Postitas: Kägu 06.01.2019 10:07
mul ath, kõnehäirega poiss tasandusrühmas – ma olen lasteaiale väga tänulik, et nad sunnivad teda toite vähemalt proovima. tulemus see, et lasteaias nüüd sööb koos teistega. kodus aga on mul täitsa perse majas – ainult puuviljad-porgandid, makaronid, ooo – küpsised!, sai ja vinkud – muud supid peale kanasupi on välistatud.
ath on muidugi midagi muud aga need, kes siin nt tavalasteaia puhul seda proovimise-reeglit halvustavad, käigu aga kõrge kaarega kukele.
Rate this item:Submit Rating0-2
VASTA | TSITEERI | TEATA EBASOBIVAST
Postitas: Kägu 06.01.2019 12:39
Ringkaitset tehakse lasteaiasiseselt. Kãin linnast tööle väiksemasse maakohta. Peale valdade liitmist käivad kõik tugiisikud linna alt üle kogu maakonna ja minu otsene úlemus ongi lastekaitse spetsialist, kelle poole olen kohustatud pöörduma murede ja probleemidega viivitamatult. Lasteaed aga kãib kohaliku kooli alla ja on kohustatud oma probleeme lahendama kooli direktoriga. Nad käivad palju koolitustel ning peaksid teadma ka autismist. Kui ma ei suuda leida probleemile lahendust koostöös lasteaiatöötajatega siis on mull õigus pöörduma lastekautsespetsialisti poole. Meil on kõik puuetega lapsed tugiisikud läbi konkreetse lastekaitsespetsialisti. Tegin ka ettepaneku kutsuda kokku kõik lapsega tegelevad spetsialistid, et saaks ka eripedagoog nõustada lasteaiakollektiivi. Meil igaljuhul tehakse hoolega koostööd nii mujal lasteaedades ning tehakse koosolekuid sedasi, et arutada juhtumit ja leida lahendusi. Kui lasteaia siseselt on kõik korras siis pole ju vaja ametnikke karta ma leian. Kui tegemist oleks minu lapsega siis oleks ammu juba erinevad ametnikud neil kukil, mull on omal ka autistlike joontega ja mlarengu mahajäävusega tütar, kes on antud lapsega enamvãhem dhe ealised. Kuna eripedagoog, kes selle lapsega tegeleb soovitas hetkel mitte lapsevanemat siia segada, kuna ema ei pruugi tahta enam last lasteaeda tuua ja olukord tuleks lahendada rûhmasiseselt. Kuna mull on olemas lapsevanema poolne nôusolek pöörduda erinevate spetsialistide poole, kes veel lapsega tegelevad siis ma leian et see pole ka andmekaitseseaduse rikkumine. Sest selline käitumine on lubamatu ka tavalapsega.
00
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
MUUDA | VASTA | TSITEERI | TEATA EBASOBIVAST
Postitas: Kägu 06.01.2019 12:53
Mina ei arva nii. Enne valdade liitmist mãtsiti kõik kinni ja igal pool oli kellegi tuttav või sugulane ja suhtlus lastekaitsespetsialistiga on neil puuduv. Arvan, et nad tunnevad hirmu, et see mis tegelikult lasteaias toimub tuleb välja ja neil on jalgealune kuum. Sest see mis seal tegelikult toimub on lausa katastroof. See mida mina nimetasin on siin kúbeke tegelikkusest. Hirm võib tulla sellest, et teisest linnast tuleb ametnik ja nad kardavadki seda, neil pole kogemusi ametnikega suhtlemisel.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.01 18:39; 06.01 12:39; 06.01 12:53; 06.01 12:56;