Praegu, mitu aastat, pole töökohaga muret, aga minu töökoht pole selline, kus 60-aastane arvutit klõbistab.
Teie töötate praegu ja tulevikus sama koha peal? Ei mingit hirmu noorte õhkamise, ega enda pädevuse suhtes?
Kui kavatseksin 50aastaselt eriala vahetada, millisel alal võetakse pensionieelikuid n-ö normaalsena? Tean, oma firma omanikke, tõlkijaid, arste, aga need ametid mulle kättesaamatud.
Kus tunneb 60-65-aastane end kindlalt töötamas.
ma arvan, et töötan küll samas ametis kus praegu
olen 50+, kannapöörde tegin juba mitu aastat tagasi.
Tulin riigitöölt ära, tegin oma firma, alustasin üksi, praegu juba kokku 4 töötajat.
Teenin enamvähem samapalju kui sain varem, aga arvestades, et reaalset tööaega on kordades vähem – max 10-15h nädalas – ja nüüd jääb aega ka kodule, perele, hobidele, siis olen eluga väga rahul.
Ütleme nii, et demograafiline olukord Euroopas annab lootust, et kui käid ajaga kaasas siis töökohaga ilmselt probleeme ei teki.
Inimesi lihtsalt pole, keda tööle võtta.
Valged, võib-olla haritud + keeled suus ja töökultuuriga inimesed on igale poole Euroopas oodatud.
Just sai sõpradega teemat arutatud.
Kunagine kolleeg, nüüdseks 20+ aastat hea tuttav, praeguseks 56-aastane naisterahvas, kes on suurema osa elust olnud keskastmejuht, läks aastake tagasi tööle ühe suurema ärimaja administraatoriks turvafirma alt. Registreerib külastajad, laseb turvaväravatest läbi, juhatab, kuhu võib mantli-jope jätta, kuhu korrusele ja kabinetti minna, vaatab vahepeal läbi kaamerate majas toimuvat jms.
Tal oli läbipõlemine, tüdimus juhtimisest ja vastutusest, rahaline olukord on tal hea ning ta kavasebki sinna pensionini jääda, pidi täiesti stressivaba töö olema.
Ise võiks 10+ aasta pärast midagi sarnast teha.
Töötan kindlustuses. Meil päris suur osa inimesi sh juhid on selles vanuses. Mõni juba 70.
Eks see sõltub ikka inimese oskustest ja tervisest mis kohal selles vanuses töötada.
Praegu, mitu aastat, pole töökohaga muret, aga minu töökoht pole selline, kus 60-aastane arvutit klõbistab.
Teie töötate praegu ja tulevikus sama koha peal? Ei mingit hirmu noorte õhkamise, ega enda pädevuse suhtes?
Kui kavatseksin 50aastaselt eriala vahetada, millisel alal võetakse pensionieelikuid n-ö normaalsena? Tean, oma firma omanikke, tõlkijaid, arste, aga need ametid mulle kättesaamatud.
Kus tunneb 60-65-aastane end kindlalt töötamas.
töötan erialal, kus ka 82 aastaselt on võimalik tööd teha aga iseasi kui kärme ja pädev sa oled. Töö sisaldab ka arvuti kasutamist aga see ei ole põhiline.
Minu töökohas on keskmine töötaja 58a naine, keskmine palk on Eesti keskmine ja staaž umbes 20a.
Tõenäoliselt saaksin antud ametikohal edasi töötada kuni pensionini, aga kuna mul on umbes 25a veel minna, siis seda ei juhtu…
Küll aga juba praegu mõtlen, kuidas oma tulevikku nii seada, et a) ei peaks elu lõpuni, higimull otsa ees, teistele raha teenima b) ei peaks sente veeretama.
Kuniks jaksad ajaga kaasas käia, pole vanus probleem. Olen u iga 10 aasta tagant uue kõrghariduse teinud või pikema koolitustsükli läbinud, lisaks regulaarne täiendõpe vähemalt igaastaselt. Värskelt lapsekalt tulnuna oli mul raskem tööd leida kui eelmine aasta keset koroonat 50sena.
50-70aastaste eelis peaks olema majanduslik kindlustatus – loodetavasti suurem osa kodulaenust tasutud ja lapsed juba iseseisvad ja muidu ka sääste kogunenud. Nii pole vaja igat esimest pakkumist vastu võtta.
Ma ei usu et töötan samal kohal 15 aasta pärast aga väga ei muretse. Kuniks tervist on, saan hakkama.
Ma töötan praegu selle nimel, et hiljemalt 50-aastasena enam raha pärast tööd ei peaks tegema. Eneseteostuseks ja suhtlemisvajaduse rahuldamiseks osaleks heategevusprojektides.
Kui lumehelbekesed normaalselt tööle ei hakkagi (täna ma tööle ei tule, sest ei viitsi või on Intsikurmu või tunnen end haiglaselt või olen väsinud või bussi ei tulnud jne), siis lähevad need 60-aastased varsti kullahinda. Reaalselt, vaja on inimesi, kelle peale saad loota, et ta tuleb täna tööle, mitte neid, kes on oma arust jube targad ja alla 2000 nad toast välja küll ei viitsi minna.
sama töökoht, juhtimist ehk rohkem, spetsialisti tööd vähem.
70 aastani panen kindlasti välja, siis ehk reisiks talveperioodi, suve oleks maal peaks kanu ja lambaid.
ma olen töönarkomaan, pere on ka kuidagi ikka minuga kokku elama jäänud, tahaks ehk rohkem reisida, laste tõttu pole selliseid 2 nädalaseid eksootika reise teinud. (ühelt poolt raha, teisalt mees ka töönarkomaan ja tema ei taha reisida, kuna niigi 30 korda aastas lendab tööasjus)
Te jätate tähelepanuta, et kuigi eluiga on järjest tõusnud, ei ole kasvanud tervena elatud aastad. Tore unistada muidugi, et just mina olen see 70-aastane terve ja kraps, endiselt võimeline lennult uusi asju omandama ja hinnatud kolleeg, kellega koos noored rõõmuga töötavad, aga tegelik elu on midagi muud kui unistused. Ja kui juhtkond on noor, siis valitakse üsna kindlalt ka töötajad noored, isegi kui need on vastutustundetud, ülbed või hooletud.
Te jätate tähelepanuta, et kuigi eluiga on järjest tõusnud, ei ole kasvanud tervena elatud aastad. Tore unistada muidugi, et just mina olen see 70-aastane terve ja kraps, endiselt võimeline lennult uusi asju omandama ja hinnatud kolleeg, kellega koos noored rõõmuga töötavad, aga tegelik elu on midagi muud kui unistused. Ja kui juhtkond on noor, siis valitakse üsna kindlalt ka töötajad noored, isegi kui need on vastutustundetud, ülbed või hooletud.
Eks siin inimesed vastavadki sellest vaatenurgast, et kas nad saaksid oma tööd teha, kui mingit suuremat tervisehäda ei tule.
On küll omajagu ametikohti, mida tõesti ohustab see, et vanem töötaja vahetatakse noorema vastu välja, aga on ka palju neid kohti, kus vanus ei ole nii oluline ning kogenud töötajat vaid vanuse pärast välja ei vahetata.
Mul on näiteks üks 65aastane ja teine 80aastane kolleeg, keda keegi välja vahetama ei hakka. Arendavad end ja teevad head tööd.
Koristaja, müüja, valvur, õpetaja, tugiisik, jne.
Tööandjad soovivad teadmiste, oskuste ja kogemustega inimesi. Seetõttu ongi hooldekodude välisuste juures niipalju tööandjaid värbamas.
Meil näiteks põlesid noored müügisekretärid läbi aastaga, vahet polnud mees või naine. Paar aastat tagasi võtsime tööle suurte kogemustega 48-aastase ja asjad hakkasid lõpuks sujuma. Ka raamatupidaja on meil 50+ ja tegelikult need 2 “prouat” on toonud ettevõttesse juurde nii palju professionaalsust, et ka teised pidid hakkama oma mugavusstsoonis liigutama. Kui ma neid inimesi vaatan, siis näen, et just selles vanuses on inimesed oma ametialaselt tipus ja on seda veel vähemalt 10 aastat. Seega hirmu tuleviku ees ei ole.
Paar aastat tagasi võtsime tööle suurte kogemustega 48-aastase ja asjad hakkasid lõpuks sujuma. Ka raamatupidaja on meil 50+
Sa mõtlesid kindlasti hästi, aga siit on hästi näha suhtumine, et juba 48 (!) aastase inimese puhul peetakse tööga toimetulemist ja kollektiivi sulandumist kuidagi ebaharilikuks ja eraldi esiletõstmist väärivaks 🙂
PK-st on saanud ikka lugeda kuidas ligi 5-kymbine on lausa plikake, saagu aga veel lapsi ja mingu ülikooli võõrast ala õppima. Nüüd selgub, et tööle võetakse halastusest viimases hädas, sedagi mõni üksik õnnelik. Siis ka jälgitakse nagu eksootilist looma, imelik teine on küll, aga vist väga ohtlik kollektiivile ei ole.
Olen eriarst vanuses 50+ ja ei tunne küll, et mind ei tahetaks. Väga tahetakse. Töökaotust ei karda, tööpuudust ei ole.
Olen eriarst vanuses 50+ ja ei tunne küll, et mind ei tahetaks. Väga tahetakse. Töökaotust ei karda, tööpuudust ei ole.
Kes need siis väga tahavad? Patsiendid nüüd küll vaevalt vanadest vingus näoga arstidest vaimustatud on.
Kus tunneb 60-65-aastane end kindlalt töötamas.
Hooldajana haiglas või hooldekodus. See töö ei kao kuhugi.
Kus tunneb 60-65-aastane end kindlalt töötamas.
Mõnes kirjastuses keeletoimetajana. Töötab kodus oma arvutist.
Kes need siis väga tahavad? Patsiendid nüüd küll vaevalt vanadest vingus näoga arstidest vaimustatud on.
Sellistest kindlasti mitte, jah.
Mina kindlasti töötan nii kaua, kui saan. Eriala on kergelt loominguline ja seni olen olnud ka iseendale tööandja. st. kliendid siiani liiga vanaks ei pea (olen hetkel 47). Kui peaks juhtuma, et miskipärast oma tööd enam ei ole, siis võin olla kasvõi muuseumis valvur või midagi taolist (kultuur mulle meeldib). Ma ei kujuta ette, et istun kodus ja vahin päev otsa seebikaid. Aiatööde vastu mul huvi ja anne puudub.
Olen 54, töötan kõrgepalgalisel ja juhtival kohal. Tunnen asja ja oskan oma tööd teha, vastutus on muidugi suur, aga kavatsen seal vähemalt pensionieani töötada.
Meenub perekoolis mingis sarnases teemas üks noorem inimene lausa käras, et minusugused peaksid kodus olema, sest tema tahab kõrgepalgalist tööd. Aga ütlen – see koht tuleb endal välja teenida.
70 aastani panen kindlasti välja, siis ehk reisiks talveperioodi, suve oleks maal peaks kanu ja lambaid.
Ja talveperioodil peab sinu kanu ja lambaid … kes? Või paned nad sügiseks nahka? Kiireks läheb söömisega (sa ise ju reisid) ja kalliks läheb ka igal kevadel uued lambad võtta.
Mina läksin pärast 20 aastat mujal toimetamist 47-aastasena kooli tööle. Praegu, ligi kuuekümnesena ei ole hirmugi, et keegi must lahti tahaks saada. Paraku ei taha noored särasilmad gümnaasiumi tööle. Tegelikult kaotasin minagi palgas, kuid tunnen, et töö istub ja pealegi on suvel 2 kuud vabadust.
