Teema: Tulumaks korteri müümisel

Jah, loetakse.

Ära liigselt mõtle, need küsimused nagunii tõusetuvad EMTA-l pigem siis, kui sul on mitu kinnisvara või kui müüdki paari aasta jooksul mitu kinnisvara maha jne. Sellised, kes kord 10-20 a jooksul oma kinnisvara müüvad, neid väga ei huvita.

#3523469:

#3523152:

Elukohana on ametlikult ta juulist olnud.

Siis on kõik korras ju.

Kas selle kohta mingit ajalist (miinimum) piirmäära pole, kaua müüdav vara peab olema alalise elukohana registreeritud?
Või ongi nii, et eile ostsin ja täna müün ning tulumaksu ei peagi maksma? Teine variant – saan päranduseks korteri/maja, registeerin enda sisse ja nädala pärast panen müüki?

Enda tutvusringkonnas näide:

vanem naine päris maja, kolis juuni algul maale majja, juunis oli puhkus…juulis käis sealt tööle aga siis juuli lõpus otsustas siiski müüa kuna korterist oli mugavam tööle minna. Müüs oma elukoha 1.augustil, tulumaksuvabalt.

Siit võib välja lugeda, et sel naisel oli ka korter, kuhu peale maja müümist tagasi kolis – et siis juunis registreeris ennast majja sisse, kahe kuu pärast välja – kõrvaltvaatajale on see ju puhas skeemitamine, et mitte pärandvara pealt tulumaksu maksta… aga tundub, et Maksuametile siiski mitte 🙂

Täpselt. Inimesel võib samaaegselt olla mitu elukohta. Või lihtsalt kinnisvara, kuigi kõiki ei kasuta elukohana. V-o n üüris vahepeal eelmise elukoha välja? Või hoidis niisama alles? Tema valik.

Samuti pole midagi imelikku selles, et inimesel on mitu kinnisvara (“Siit võib välja lugeda, et sel naisel oli ka korter, kuhu peale maja müümist tagasi kolis”), võib olla mitu maja, mitu korterit jne Kuskil pole käsku, et kui majja kolid pead korteri võõrandama.

Kui ta oleks müünud korteri ära, tulumaksuvabalt, nagu ikka elukoha…siis poleks 2a jooksul saanud uuesti järgmist elukohta tulumaksuvabalt müüa. Aga kui minul on n 2 korterit ja maja siis millise elukoha ma müün või jätan kõik müümata, ise tean. Reegel on-2 a jooksul TULUMAKSUVABALT saab müüa ühe elukoha. Kui müükide vahe pikem, saab mõlemad tulumaksuvabalt müüa.

#3523665:

Olen TA. eks tuleb nagunii n.ö. skeemitamist. Kui saan korteri müüdud, pean ennast ajutiselt ema-isa juurde sissekirjutama, kuna uue korteri ost võtab aega.

See ei ole küll mingi skeemitamine. Ka sinu algne kirjeldus ei sisalda mingit skeemitamist.

#3523503:

Enda tutvusringkonnas näide:
vanem naine päris maja, kolis juuni algul maale majja, juunis oli puhkus…juulis käis sealt tööle aga siis juuli lõpus otsustas siiski müüa kuna korterist oli mugavam tööle minna. Müüs oma elukoha 1.augustil, tulumaksuvabalt.

Sealt võib veel maksukohustus tekkida, seda ju deklareeritakse ja makstakse alles järgmine aasta. Eks siis selgub kas maksuta või maksuga.

Ei olnud 01.08.2020 vaid 7a tagasi. Ja nüüdseks saanud isegi EMTA järelpärimise pärast müüki, tõestanud elukoha müügi (oli seal registris, maksis maksed st elekter jne tema nimel, käis kohalikus raamatukogus, poes, naabrid tundsid st esitas tõendid), kõik ok.

#3524069:

#3524014:

Ja nüüdseks saanud isegi EMTA järelpärimise pärast müüki, tõestanud elukoha müügi (oli seal registris, maksis maksed st elekter jne tema nimel, käis kohalikus raamatukogus, poes, naabrid tundsid st esitas tõendid), kõik ok.

Olen selliste juhtumite puhul mõelnud, et kas EMTA päriselt küsitleb naabreid ja teisi isikuid?

Kinnisvara müüja ise saab esitada oma nimel olevad elektri- ja kommunaalkulude arved, ajalehe tellimuse, netipoe ostutšeki, kus kuller tõi kauba nimetatud aadressile jne. Hästi otsides leiaks ka mõne kohaliku kaupluse või bensiinijaama tšeki. Sellest tõestamisest saan aru.

Aga kuidas kogutakse naabrite, raamatukoguhoidja jms tunnistused, mida sellistes teemades tihti mainitakse? Pean ise naabrimehe, kodupoe müüjad (kes mu nime küll ei tea) ja raamatukogutädi EMTA-sse tunnistama tooma? Või EMTA helistab neile? Või läheme EMTA esindajaga koos Konsumisse, kus kassapidaja kinnitab, et “jaa, ta käib siin 2x nädalas piima -leiba ostmas, ükskord ostis kotlette ka”. Kuidas see protsess päriselus välja näeb? Või kas seda tegelikult üldse tehakse?

No naabritega pole ju mingi probleem EMTAl ühendust võtta – kinnisvaral on ju aadress ja ka naabritel aadress. Poemüüjaid ja suvalisi külainimesi EMTA omal algatusel ei küsitle – need tulevad mängu siis, kui sina tahad tõendada, et EMTA eksib. Näiteks EMTA küsitleb naabreid, ja need väidavad, et pole 5 aasta jooksul mingit liikumist näinud, kord suve jooksul käib tellitud traktor muru niitmas, kui mitu korda on naabrid KOVi kaebuse teinud heina tõttu jne. Sisi on sinul võimalik aasata teisi tunnistajaid. Ja ei, see küsitlemine ei käi poes kassa juures, vaid ikka annad teada nende tunnistajate nimed, kontaktandmed ja seose ja siis EMTA vajadusel kontakteerub ise. Aga üldjuhul ongi selline äärmuslik asi vajalik siis, kui sul pole ühtegi kirjalikku tõendit, et oled seal elanud ja EMTA kogutud tõendid räägivad ristivastupidist.

#3524189:

Elan kortermajas ja ei suudaks ka parima tahtmise juures ühtegi oma maja inimest tuvastada, veel vähem seda, mis korteris nad elavad ja kui sageli…

no just, ja lasnamäe supermarketi müüjalt ei oleks ka abi loota.

#3524587:

Elan kortermajas ja ei suudaks ka parima tahtmise juures ühtegi oma maja inimest tuvastada, veel vähem seda, mis korteris nad elavad ja kui sageli…

Ma ka ei suudaks. Aga ühel hetkel selgus, et nii mitmedki mu naabrid suutsid vabalt tuvastada ka mu igapäevased liikumised. Ja mina omaarust nägin neid inimesi esimest korda elus 🙂