Tere. Sooviksin siin teadjamate foorumlaste käest küsida et kas Ukrainast siia tööle tulnud töötajatel on õigus hüvitisele kui nad haigestuvad ega saa tööl käia?
Ise ma ei tea sellest mitte midagi ja hetkel pole ka aega googeldada või siit foorumist sarnaseid teemasid otsida.
Üks töövahendusfirma kaudu meil töötav Ukraina kodanik haigestus koroonasse ja pidi 10 päeva töölt eemale jääma. Nüüdseks on tagasi tööl ja täna ta küsis mult et kas tal oleks õigus mingisugusele hüvitisele. Ise ta vaevalt et oskaks selle kohta infot otsida. Ütlesin et ilmselt ei ole tal õigust hüvitisele kuid lubasin kusagilt täpsemalt uurida. Ta tuli siia tööle enne kui sõda algas niiet sõjapõgenikuna ta ei kvalifitseeru (kui see peaks üldse midagi määrama). Töötamise õigus on tal vist 8 kuud ja siis peab ta minema tagasi koju ning uuesti siia tööle tulla tohib vist peale kolme või nelja kuu möödumist või kuidagi niimoodi see oli.
Et ehk on siin kellelgi olnud sarnaseid olukordi ja teab midagi öelda või siis mõne lingi anda millelt saaksin ise lugeda.
See pisiasi, et haigestumine tuleb fiktseerida arsti juurrs, kes avab haiguslehe.
Ma saan aru, et välismaalane ehk ei orienteeru seadustes. Mis on aga TA vabandus, ei tea. Kogu info on haigekassa veebilehel olemas, telefoninumbrid ja emailid…
Sest esimesed päevad maksab haigushüvitis tööandja ja praegu kotib tööandja töötajat.
Tagantjärgi aga ei anna enam ka töölepingu puhul miskit teha, enam ei saa haiguslehte avada ja ilma haigusleheta pole ka mingit hüvitist. KUIGI ka tal pidi olema ju mingi alus, et tööle ei ilmunud? Või oligi lihtsalt tööandjaga suusõnaline kokkulepe?
Esiteks, Haigekassa ei sõltu töötaja kodakondsusest, sellest vist saad isegi aru. Tõenäoliselt sa võtsid inimese tööle täpselt samamoodi kui ka mistahes kohaliku inimese, ehk on olemas tööleping ja tema eest makstakse sotsiaalmaksu. Kui kohalik töötaja haigestub, siis perearst väljastab vastava dokumendi, ta jääb haiguslehele ja loomulikult saab haigekassast hüvitist. Kui sa nüüd una Ukraina töölisele kohe algusest peale seda protsessi ei selgitanud ja ta haiguslehele ei jäänud, siis ilmselgelt oled ise teda kottinud ja teadlikult tema huve kahjustanud, kuna see on absoluutselt sinu kui tööandja kohustus aidata tal sellistes asjades orienteeruda. Häbi sul olgu.
kuna töötaja ei ole kohalik, siis võib tal naha üle kõrvade tõmmata, nii v? jätsite tervisekindlustust omava töötaja lihtsalt kümneks päevaks viirust põdema. ei haiguslehte ega hüvitist.
sama räme, nagu see koristusfirma, kes ukrainlasi orjaks painutas.
kuna töötaja ei ole kohalik, siis võib tal naha üle kõrvade tõmmata, nii v? jätsite tervisekindlustust omava töötaja lihtsalt kümneks päevaks viirust põdema. ei haiguslehte ega hüvitist.
sama räme, nagu see koristusfirma, kes ukrainlasi orjaks painutas.
Tundub jah, et täpselt nii nad tegidki ja nüüd töötaja hakkab aru saama, et vist ikka ei olnud õige värk ja tööandja üritab vastutusest kõrvale hiilida.
kuna töötaja ei ole kohalik, siis võib tal naha üle kõrvade tõmmata, nii v? jätsite tervisekindlustust omava töötaja lihtsalt kümneks päevaks viirust põdema. ei haiguslehte ega hüvitist.
sama räme, nagu see koristusfirma, kes ukrainlasi orjaks painutas.
Vastutaja praeguses olukorras on töövahendusfirma. Töötajal on leping töövahendusfirmaga ja töövahendusfirmal ettevõttega, kust TA kirjutab.
No tule taevas appi. Ametlikult töötav elamisloaga inimene maksab ju vastavaid makse ja siin pole oluline millise riigi pass tal taskus on. Haiguslehe oleks pidanud avama. Miks võetakse inimesi tööle kui tööandja ise riigi seadusi ei tunne?
kuna töötaja ei ole kohalik, siis võib tal naha üle kõrvade tõmmata, nii v? jätsite tervisekindlustust omava töötaja lihtsalt kümneks päevaks viirust põdema. ei haiguslehte ega hüvitist.
sama räme, nagu see koristusfirma, kes ukrainlasi orjaks painutas.
Vastutaja praeguses olukorras on töövahendusfirma. Töötajal on leping töövahendusfirmaga ja töövahendusfirmal ettevõttega, kust TA kirjutab.
Siis oleks pidanud kommunikeeruma töövahendusfirmaga, niiet ikkagi on TA ettevõte vastutav.
Kui töövõimetus on arsti juures fikseerimata, siis tagantjärgi töövõimetuslehte ei väljastata ja hüvitist ei saa.
Mina teemaalgatajat selles ei süüdistaks – kui inimene on firma kaudu Eestis tööd saanud ja tema otsene tööandja on vahendusfirma, siis eeldan, et elementaarsed teadmised, sh ka perearsti leidmine ja töövõimetuslehe avamine tuleks selgitada vahendaja poolt. Oleks tegemist eestimaalasega, siis ei tekiks ju mõtetki peale inimese haigestumisest teadasaamist küsida, et kas sul ikka perearst on ja võta arstiga ühendust. Miks peaks teemaalgataja teise asutuse töötajale, mis siis, et inimene teisest riigist, lapsehoidjat mängima. Vaevalt, et Ukrainaski haigushüvitist ilma arsti juures fikseerimata välja maksti.
Tõmmake nüüd pidurit.
1. On teadmata, kas oli haigusleht või mitte.
2. TA võib olla lihtne kaastöötaja, mitte selle firma personalitöötaja, juht või omanik.
Enamus kommentaare on stiilis, kuidas TA tahab oma töötajat pügada ja ära kasutada ning miks ta ei tea infot jne.
Teema autor olen.
Vabandust, unustasin siia teemasse vahepeal vaadata.
Aga temaga on kõik korras, kontorist oli teavitatud haigestumisest tema vahendusfirma esindajale. Ainult et Mina ei teadnud sellest sel ajal kui siia teema tegin. Ja ka see tööline ei teadnud. Kontor oleks võinud ju talle ikka öelda et tema haigestumisest on teatatud, inimene ilmaaegu muretses mitu päeva.
Mina olen tema kolleeg. Katsun teda niipalju aidata kui oskan. Ta on üle keskealine väga tagasihoidlik naine. Oli juba ise käega löömas, et ah las ta olla.. Umbes et ise olin süüdi et ei teavitanud oma vahendusfirma kontaktisikut haigestumisest. Aga ega peale 8-20 pikkuseid tööpäevi ühe puhkepäevaga nädalas polegi tal vist eriti jaksu õhtuti netis infot sorteerida. Ja töö ajal me arvutit kasutada ei saa kuna me ei kasuta neid oma töö tegemisel ning tööpausid on liiga lühikesed selle jaoks et jõuaks mõnda teemasse süveneda. Aga vähemalt siit nõu küsida ma oskan kui vaja.
Tänan ka lingi eest, lugesin sealt ka kõik läbi. Raamatupidamis- ja õigusuudisteveebi lehest ei teadnud ma midagi. Ja peale seda tekkisid mõned lisaküsimised. Eks küsin tema käest. Tahan selle asja enda jaoks selgemaks teha.
Minupoolest võib selle teema nüüd sulgeda. Tänan kõiki tagasiside eest!
Teema autor olen jälle.
Loomulikult mõtlesin tööpäevi mis algavad 8:00-20:00 kuidas siis veel teisiti olekski saanud seda mõelda? Meil on vahetustega tööpäevad, 2 vahetust, 12h pikkused päevad.
Nad käivad korraga kahes vahetuses ja nad ise tahavad seda. Ise ütlevad et nad tulid siia tööle ja neil on tarvis võimalikult rohkem teenida. Mulle tundub et see vahendusfirma survestab ka neid rohkem töötunde tegema. Ilmselt siis saab ka vahendusfirma niimoodi nende töötatud töötundide pealt kopsakama vahendustasu.
Kuskilt olen nagu kuulnud et meie firmal kulub kokkuvõttes Ukrainlaste peale suurem hulk tööjõumaksu inimese kohta kui meie, kohalike peale. Kuid kuna kohalikke pole ju võtta ja need kohalikud kes seal juba töötavad, ei jõuaks kogu tööd tööpäeva lõpuks ära teha, siis tulebki leida veidi kallimat tööjõudu piiri tagant. Vähemalt saab töö ära tehtud ja tellimused õigeks ajaks täidetud.
Töö inspektsioon alles kirjutas, et töövahendamise eest ei või tasu võtta. Või teie maksate firmale renditöötajate kasutamise eest? Oleks mõistlikum ise neid palgata.
