mina nõustun sellega, et algklassides suurt vahet ei ole, aga vahe tuleb sisse just põhikooli lõpus ehk 7.-9. klassis. mul eelmisest aastast näide, kus minu sugulase laps, kes ühes mustamäe koolis õpib viitele ja lõpetanud kõik aastad kiituskirjadega, ei saanud ühtegi G5 kooli sisse ning üks nõmme kooli tubli õpilane, kellel tunnistusel neljad-viied ei saanud samuti. Ei usu, et nendes piirkonnakoolides nn näo järgi hindeid pannakse, aga ju siis on tase/nõuded/programm ikka teine. ja siis võin veel näiteks tuua oma vennalapse, kes lõpetas ühe tugeva nõmme kooli, sai sisse G5 kooli ja viielisest õpilasest sai järsku kolmeline. lapsele oli see suur ¨okk – polnud harjunud klassi ‘halvimate’ õpilaste seas olema, pidi ööd-päevad läbi õppima, et järele jõuda, lisaks loobus pea kõigist hobidest.
Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.
Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com
Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing
Teema: üks laps eliitkoolis, teine tavakoolis – mina tasemes vahet ei leia
eliitkool kõlab halvasti aga mina seda juttu \”igal pool saab õppida\” ei usu. mingi valemiga on süvaõppekoolides kõik õpetajad alati olemas. tavakoolis võib inglise keele õpetaja lahkumise järel mitu nädalat tunde ära jäääda. asendatakse ja \”aetakse kuidagi läbi\”. tegelikult võtsid juba 10 aastat tagasi minu \”tavakoolis\” õpilased inglise keele kursuseid või ttu juures matemaatikatunde, et eksamil normaalselt tulemusi saada. lihtsalt puudus personal, et tunde läbi viia! ise õpiku abil on ikka väga raske matemaatikat omale selgeks teha..
kui õpilatse motivatsioon on madal, siis võetakse ka kohustuslikku kirjandust näiteks ülivähe läbi. mäletan ise oma tavakoolist kuidas \”eliitkooli\” sõbrad lugesid igasugust maailmakirjandust (jah, kohati ka öösel) ja ma tundsin ka puudust sellistest raamatuaruteludest..
Jah, taseme vahe tuleb sisse põhikooli teises pooles. Nukker on, kui oma tavakoolis läbinisti viieline ja matas lahtise peaga tüdruk proovis GAG-i ja Reaali 7.klassi ja ei saanud vestluselegi. Siis tekib küsimus – kus on midagi valesti? Kuidas suunata last rohkem pingutama , kui kool seda ilmselgelt ei tee. Ma saan aru, et kool ei pea last ksavatam, sellega saan ma ise hakkama, aga hariduse ja õpioskuse peab kool andma. Kui siiani olin samuti arvamusel, et tark laps saab igal pool hakkama, siis praegu olen suht nõutu.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah, taseme vahe tuleb sisse põhikooli teises pooles. Nukker on, kui oma tavakoolis läbinisti viieline ja matas lahtise peaga tüdruk proovis GAG-i ja Reaali 7.klassi ja ei saanud vestluselegi. Siis tekib küsimus – kus on midagi valesti? Kuidas suunata last rohkem pingutama , kui kool seda ilmselgelt ei tee. Ma saan aru, et kool ei pea last ksavatam, sellega saan ma ise hakkama, aga hariduse ja õpioskuse peab kool andma. Kui siiani olin samuti arvamusel, et tark laps saab igal pool hakkama, siis praegu olen suht nõutu.[/tsitaat]
Täpselt nii ongi. Kahju ainult, et tõeni jõutakse läbi oma kurbade kogemuste.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah, taseme vahe tuleb sisse põhikooli teises pooles. Nukker on, kui oma tavakoolis läbinisti viieline ja matas lahtise peaga tüdruk proovis GAG-i ja Reaali 7.klassi ja ei saanud vestluselegi. Siis tekib küsimus – kus on midagi valesti? Kuidas suunata last rohkem pingutama , kui kool seda ilmselgelt ei tee. Ma saan aru, et kool ei pea last ksavatam, sellega saan ma ise hakkama, aga hariduse ja õpioskuse peab kool andma. Kui siiani olin samuti arvamusel, et tark laps saab igal pool hakkama, siis praegu olen suht nõutu.[/tsitaat]
Jah, mind on ka see \”tark laps saab igal pool hakkama\” väide selleteemalistes aruteludes alati häirinud. Tõsi, kui on tegemist targa ja samas ka väga motiveeritud lapsega, kes internetist endale ise lisaülesandeid otsib ja kodus vabal ajal lahendab, siis võib-olla küll. Aga ma vaatan oma lapsi ja näen, et nad õpivad küll suurema sunduseta ja üsna rõõmsalt, aga sügavat huvi ühegi aine vastu neil hetkel pole ja nad teevadki täpselt niipalju, kui koolis nõutud. Kui aga mõnes koolis nõutaksegi väga vähe, siis need päris nutikad, aga natuke laisavõitu lapsed, keda on ju tegelikult enamus, lasevadki lõdvamalt ja ei kasuta oma potentsiaali ära. Ka näit. kõrgushüppes võimekast lapsest ei saa ju tipphüppajat, kui keegi pidevalt latti parajasse kõrgusesse ei tõsta.
Sellepärast – las need süvaõppega koolid olla, keegi seal lastele kulbiga tarkust pähe ei pane, ikka lapsed ise peavad pingutama ja kokkuvõttes on meile kõigile hea, kui tulevikus tublisid ja tarku inimesi rohkem on. Jah, loomulikult oleks tore, kui kõigis koolides suudaksid õpetajad igale lapselt vastavalt tema võimetele läheneda, aga see pole sugugi lihtne. On ju siit foorumistki läbi käinud teemasid stiilis \”appi-appi, juba teises klassis peab kohustuslikku kirjandust lugema, minu lapselt võetakse lapsepõlv\” või kuidas mõni laps peab algklassides koos emaga kogu õhtu õppima – ja sama klassi võimekad lapsed teevad need asjad võib-olla lennult poole tunniga ära ja tegelikult oleks neile veel hoopis raskemaid ülesandeid vaja.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah, taseme vahe tuleb sisse põhikooli teises pooles. Nukker on, kui oma tavakoolis läbinisti viieline ja matas lahtise peaga tüdruk proovis GAG-i ja Reaali 7.klassi ja ei saanud vestluselegi. Siis tekib küsimus – kus on midagi valesti? Kuidas suunata last rohkem pingutama , kui kool seda ilmselgelt ei tee. Ma saan aru, et kool ei pea last ksavatam, sellega saan ma ise hakkama, aga hariduse ja õpioskuse peab kool andma. Kui siiani olin samuti arvamusel, et tark laps saab igal pool hakkama, siis praegu olen suht nõutu.[/tsitaat]Loomulikult areneb laps paremini seal, kus klassis ühe tasemega lapsed. Ka parimas tavakoolis võib juhtuda, et klassis on paar tuhmi tüüpi, kelle pärast kogu klass pidurdab. Siin pole mõtet kooli süüdistada, sel juhul tuleb ise tegutseda. On ju olemas huviringid, võib olla teil kooliski mõni arendav ring, lisaks on e-kursused (näiteks TÜ teaduskool) ja niisama ülesanded netis. Tark laps saab kindlasti igal pool hakkama, kui aga keegi talle veidi tuge pakub, ükskõik kas lapsevanem või õpetaja või juhendaja.
See, et su laps ei saanud 7. klassis G5 kooli, ei tähenda, et ta gümnaasiumis ei saaks. Võib olla saigi ta (saite) õppetunni ning näeb edaspidi rohkem vaeva. Võib olla tema matemaatiline mõtlemine ja loogika ei olnud veel nii arenenud kui teistel samaealistel. Kuskil 6. klassis toimub arenguhüpe matemaatilis-loogilises mõtlemises, ehk ei olnud temal see veel realiseerunud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kallikene, lapsed seal laste \”võistlusel\”, olid vanuses 7-12 (ja need poisid seal 12-aastased küll ei tundunud). Kas sa arvad tõesti, et ükskõik, milline inglise keele õpe suudab kellegi häälduse loetud kuudega juba perfektseks timmida? Väga naiivne nii mõelda. Mu oma laps käis VHK eelkoolis ja ta hakkas selle lühikese ajaga juba iseseisvalt inglise keeles lauseid moodustama. Minu isikliku kogemuse põhjal on sealne inglise keel ikka väga-väga heal tasemel.[/tsitaat]
Eeldangi, et süvaõppega koolis saavad lapsed hiljemalt poole aastaga häälduse algtõed selgeks (tõsi – prantsuse keeles vist mitte). Ja kui esinemiseks laulu õpitakse, siis võiks natuke tähelepanu ka hääldusele pöörata. Aga võib-olla olen ma liiga nõudlik võõrkeele õpetaja.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oeh, mind jälle huvitab, kas sellised täiskasvanud, kes nii vingeid lapsi nagu Eesti Laulul esinejad ilma irisemata ja koolidele punkte jagamata vaadata ei saa, tulevad tava- või eliitkoolist. Eriti geniaalne on kaevelda stuudiosalvestuse playbacki puhul kokkumänguoskuse üle.
Nii Põltsamaa kui GAGi lauljad olid tõesti kihvtid ja lavasarmiga ja see, kui keeruka seadega said hakkama VHK poisid, oli väga muljetavaldav.
[/tsitaat]Mina tulen eliitkoolist ja ei mõista samuti, mis lakkamatu ving nende andekate laste esinemisega kaasas käib. Kadedus on ikka kole uss.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Eeldangi, et süvaõppega koolis saavad lapsed hiljemalt poole aastaga häälduse algtõed selgeks (tõsi – prantsuse keeles vist mitte). Ja kui esinemiseks laulu õpitakse, siis võiks natuke tähelepanu ka hääldusele pöörata. Aga võib-olla olen ma liiga nõudlik võõrkeele õpetaja.[/tsitaat]
Oot, sa oled õpetaja või? Vaesed lapsed…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah, taseme vahe tuleb sisse põhikooli teises pooles. Nukker on, kui oma tavakoolis läbinisti viieline ja matas lahtise peaga tüdruk proovis GAG-i ja Reaali 7.klassi ja ei saanud vestluselegi. Siis tekib küsimus – kus on midagi valesti? Kuidas suunata last rohkem pingutama , kui kool seda ilmselgelt ei tee. Ma saan aru, et kool ei pea last ksavatam, sellega saan ma ise hakkama, aga hariduse ja õpioskuse peab kool andma. Kui siiani olin samuti arvamusel, et tark laps saab igal pool hakkama, siis praegu olen suht nõutu.[/tsitaat]
Ei maksa üldistada. Ka tavakoolidel on vahe sees. Ma tean tavakooli, kus sai lausa 3 last Reaali 7 klassi sisse. kusjuures üks tuttava laps ei olnud kindlasti puhas viieline. Samuti mu enda lapse tavakooli klassist said nii GAG- s kui Reaalis 7 klassi vestlustele 7 õpilast, kellest 4 on ka koolidesse sisse saanud, teised on varunimekirjas. Ja samuti ei olnud kõik läbinisti viielised. Oluline osa on ikkagi õpetajal ja seltskonnal kes klassi satub ja kui lahkelt neid viisi koolis jagatakse.
Raske arvata miks sinu viielisel lapsel ei õnnestunud vestluselegi saada. Katsetel on oluline ka hea kohanemisvõime ja närv, ainult viieliseks olemisest ei piisa. Oma lapse testide tulemustega tutvudes, nägin seal selliseid vigu, mida ta oma koolis tavaolukorras kohe kindlasti ei teeks. Ometi on ta muidu hea kohaneja, julge ja seltskondlik.
Mina ise olen suvalisest Kapa-Kohila koolist ja meie klassi 21st õpilasest said eliitkoolidesse (keskkooli) sisse 7 õpilast. Üks reaali, ülejäänud inglise keele kallakuga koolidesse.
Olin oma suvakoolis läbinisti viieline, olin pärast eliitkooli gümnaasiumiosas ka, kuigi tuupur pole kunagi olnud.
Ma arvan, et pigem äkki ei saa eliitkoolidesse sisse need tuupur-tüüpi viielised, kel tegelikult eriliselt annet pole, lihtsalt tublid ja töökad. Nemad tõenäoliselt omandavadki täpselt nii palju tarkusi, kui palju õpetaja ette söödab ja kui ollakse eliitkoolist tagapool, siis on tase teine.
Minul oma Kapa-Kohila inglise keelega polnud eliitkoolis küll mitte mingeid raskusi. Veel vähem teiste ainetega.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ise olen suvalisest Kapa-Kohila koolist ja meie klassi 21st õpilasest said eliitkoolidesse (keskkooli) sisse 7 õpilast. Üks reaali, ülejäänud inglise keele kallakuga koolidesse.
Olin oma suvakoolis läbinisti viieline, olin pärast eliitkooli gümnaasiumiosas ka, kuigi tuupur pole kunagi olnud.
Ma arvan, et pigem äkki ei saa eliitkoolidesse sisse need tuupur-tüüpi viielised, kel tegelikult eriliselt annet pole, lihtsalt tublid ja töökad. Nemad tõenäoliselt omandavadki täpselt nii palju tarkusi, kui palju õpetaja ette söödab ja kui ollakse eliitkoolist tagapool, siis on tase teine.
Minul oma Kapa-Kohila inglise keelega polnud eliitkoolis küll mitte mingeid raskusi. Veel vähem teiste ainetega.[/tsitaat]Mis asi on \”inglise keele kallakuga kool\”? Tallinnas?Mis ajastust tütarlaps pajatab?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mis asi on \”inglise keele kallakuga kool\”? Tallinnas?Mis ajastust tütarlaps pajatab?[/tsitaat]Arvad, et on mingi vahe, kas pajatati aastast 2011 või 1971? Mina ei arva.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei maksa üldistada. Ka tavakoolidel on vahe sees. Ma tean tavakooli, kus sai lausa 3 last Reaali 7 klassi sisse. kusjuures üks tuttava laps ei olnud kindlasti puhas viieline. Samuti mu enda lapse tavakooli klassist said nii GAG- s kui Reaalis 7 klassi vestlustele 7 õpilast, kellest 4 on ka koolidesse sisse saanud, teised on varunimekirjas. Ja samuti ei olnud kõik läbinisti viielised. Oluline osa on ikkagi õpetajal ja seltskonnal kes klassi satub ja kui lahkelt neid viisi koolis jagatakse.
Raske arvata miks sinu viielisel lapsel ei õnnestunud vestluselegi saada. Katsetel on oluline ka hea kohanemisvõime ja närv, ainult viieliseks olemisest ei piisa. Oma lapse testide tulemustega tutvudes, nägin seal selliseid vigu, mida ta oma koolis tavaolukorras kohe kindlasti ei teeks. Ometi on ta muidu hea kohaneja, julge ja seltskondlik. [/tsitaat]
Jah, ega ma ei arvagi, et kõik tavakoolid kehvad ja otseselt ei süüdista ka oma lapse kooli. Kooli õhkkond on tore ja siiani ei olnud ka suurt võimalust lapse taseme võrdlemiseks. Ilmselt on asi ikka lapses endas ka. Ta on rahul sellega, et õpib umbes 20 minutit (kui sedagi) ja on ikka klassi parim. Eks nüüd oligi selline väike tõehetk ka tema enda jaoks, et peab palju rohkem tööd tegema. Ja ka minu jaoks – olengi juba uurinud TÜ teaduskooli võimalusi jne. Hea, et see hetk tuli nüüd, mitte 3 a. pärast gümnaasiumisse astudes.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Arvad, et on mingi vahe, kas pajatati aastast 2011 või 1971? Mina ei arva. [/tsitaat]Hahaha. Neid 1971. aastal koolis käinuid olen oma ihusilmaga ka näinud ja nende inglise keele kallakut on ka kuuldud. Lubage naerda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Hahaha. Neid 1971. aastal koolis käinuid olen oma ihusilmaga ka näinud ja nende inglise keele kallakut on ka kuuldud. Lubage naerda.[/tsitaat]Naer on terviseks. Arvan, et ajad midagi segamini ning räägid inglise keele eriKLASSIDEST, mitte erikoolidest. 7. KK (Inglise kolled¸i eellase) ja 21. KK inka oli ka tollal äärmiselt kõva.
Mina arvan, et see on pigem uhkuse asi, kas laps käib tavakoolis või eliitkoolis. Laps ise ei arva sellest kindlasti midagi aga vanemad tahavad ikka edevad olla ja näidata, et näe minu laps, tubli laps, käib seal koolis, seal trennis jne.
Kes meist ei tahaks pakkuda oma lapsele parimat.
Kui vanematel on raha ja võimalusi siis seda kõike pakutakse ka lapsele.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Naer on terviseks. Arvan, et ajad midagi segamini ning räägid inglise keele eriKLASSIDEST, mitte erikoolidest. 7. KK (Inglise kolled¸i eellase) ja 21. KK inka oli ka tollal äärmiselt kõva. [/tsitaat]Ära nii palju arva, mõtle.Mu küsimus oli, mis ajastust tütarlaps oma üüratute ajalooliste teadmistega pärit on. 21. kk \”kõva inka\” peale ma kihistan naeru edasi. 7 kk. … well well, sai seal õpitud jah.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ära nii palju arva, mõtle.Mu küsimus oli, mis ajastust tütarlaps oma üüratute ajalooliste teadmistega pärit on. 21. kk \”kõva inka\” peale ma kihistan naeru edasi. 7 kk. … well well, sai seal õpitud jah.[/tsitaat]Tere, koolikaaslane. Eneseväljenduse selgust sulle Niinemäe siiski pähe ajada ei suutnud, nagu näen. Ma tõesti ei saa aru, mida sa taotled ja kellega vaidled. 21. KK inka oli ebaühtlasem, kuid keskmisest keeleoskusest siiski peajagu üle.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Keeleoskus on tõsiselt nende 17 eemaloldud aastaga kannatada saanud. Sellest sain aru, et ta laps on VALGE.[/tsitaat]
Keeleoskusel pole tegelikult midagi häda, see, mis tal raskusi tekitab, on väljendamisoskus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina arvan, et see on pigem uhkuse asi, kas laps käib tavakoolis või eliitkoolis. Laps ise ei arva sellest kindlasti midagi aga vanemad tahavad ikka edevad olla ja näidata, et näe minu laps, tubli laps, käib seal koolis, seal trennis jne.
Kes meist ei tahaks pakkuda oma lapsele parimat.
Kui vanematel on raha ja võimalusi siis seda kõike pakutakse ka lapsele. [/tsitaat]
Huvitav, minu laps küll tahtis ise minna eliitkooli ja sinna ta peale 6. klassi ka läks. Ning vaatamata sellele, et ka meie piirkonnakooli loetakse üsna tugevaks kooliks, siis mingi hinna eest ta sinna tagasi ei taha ja nüüd sisendab ka nooremale vennale, et see ikka prooviks peale 6. klassi üle minna, kuna vahe olevat suur.
Ja loomulikult olen ma oma poja üle uhke – lisaks sellele, et tal on üle keskmise kuplialune, on ta ka spordis väga tugev (Eesti meister oma alal)
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Eeldangi, et süvaõppega koolis saavad lapsed hiljemalt poole aastaga häälduse algtõed selgeks (tõsi – prantsuse keeles vist mitte). Ja kui esinemiseks laulu õpitakse, siis võiks natuke tähelepanu ka hääldusele pöörata. Aga võib-olla olen ma liiga nõudlik võõrkeele õpetaja.[/tsitaat]
Oi ei ole hullu, ei pruugi olla range. Võib-olla lihtsalt natuke ajast maha jäänud 😉 Tänapäevased võõrkeele õpetamise teooriad üldiselt ütlevad, et õpilase väljakujunemata võõrkeel (nn interlanguage) areneb ja kujuneb kõigis oma aspektides pidevalt ümber. Mitte nii, et kõigepealt õpime ära häälduse, siis grammatika ja siis, kui aega üle jääb, äkki hakkab õpilane vaikselt eneseväljendust ka harjutama. Inglise keele osas polegi lugu väga hull, aga näiteks enamikku vene keele õpetajaid ja õpikute koostajaid võiks küll ka keegi selles osas harida – äkki suudaks mõni ka kuidagi muuta seda, et Eestis elavad lapsed sisuliselt keelekeskkonnas, aga enamik ei omanda 6 aastaga koolis elementaarsetki eneseväljendusoskust, küll aga käänete nimed.
Olen ise traditsioonilise metoodikaga õppinud ja lõpetanud omaaegse 7kk. 3. klassis \”Hey brother’it\” poleks mingil juhul suutnud isegi soravalt kokku lugeda, rääkimata arusaamisest või korrektsest foneetikast. Nende poiste puhul võin kihla vedada, et nad tõesti lugesid neid sõnu nö lehest ja ei kirjutanud kõrvale eesti tähtedega õpetaja dikteeritud hääldust nagu meie omal ajal koolis ingliskeelsete lauludega. Nõuka-ajal polnud vahet, sest inglise keele kasutamine oli nagunii üsna piiratud ja teoreetiline, süvaõppega koolides oli oluline just see ajafaktor – õpikuvaba keelekasutus tekkis keskkoolis ja suuresti tänu suurele hulgale ingliskeelsetele ainetele. Tänapäeval on esimene asi praktiline keeleoskus omandada, sest seda läheb lapsel ka päriselus vaja.
Hoopis teine asi on see, kas inglise keele süvaõpe keskkooli lõpuks üldse mingit erilist efekti annab. Mõttekam on alustada raskematest võõrkeeltest, inglise keelt on kõige lihtsam hiljem juurde õppida.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ega vist ei ole jah vahet. VHK õpilaste inglise keele hääldus oli Eesti laulul ikka päris jube. Mis siis, et seal 1. klassist raha eest inglise keelt õpetatakse.[/tsitaat]
9-aastastelt lastelt laulmise ajal perfektset hääldust nõuda on ikka väga rumal ühe pedagoogi poolt. Minu 2 last on VHK lõpetanud ja räägivad mõlemad vabalt ja ilma aktsendita inglise keelt. Noorem poeg tuli just Inglismaalt ja mitmed inimesed ei uskunud seal, et ta eestlane on. Samas tean ma vanemaid kõrgharidusega inglise keele õpetajaid, kelle hääldus on ikka täiesti kohutav.
Mina võin rääkida omadest kogemustest. Käisin alg – ja põhikoolis nn tavakoolis. Keskkooli katsetasin Reaalkooli ja sain imekombel sisse. Hinded aga langesid kolinal. Kui varem olid matemaatika, füüsika, eesti keel ja kirjandus olnud tunnistusel ikka alati 5, siis reaalkoolis nüüd 10. klass oli 3, 11. klassis 4 ja alles 12. klassis sain uuesti järje peale ja taas tunnistusele 5-ed. Lõpueksamitel sain praktiliselt maksimumpunktid ja tasuta kohale kõikidesse ülikoolidesse, kuhu proovisin.
Igatahes on tasemes vahe ikka sees küll. Tavakooli 5 on eliitkooli 3.
Ei ole kunagi aru saanud, miks liigitada koole tava-, eliit- ja alternatiivkoolideks. See on kõigest vaid metoodiline ja eelkõige juriidiline vahe, kuid see ei räägi midagi laste edasise elus hakkamasaamise kohta. Leian, et kooli nimest olulisem on sisekliima, üldised prioriteedid ja nö peretunne – kas tegemist on kooliga, kus on tore käia ja seega ka hea õppida. Kõigi kolme nimetatud kooliliigi seas on selle kriteeriumi järgi väga erinevaid näiteid. Ja on lapsevanemaid, kes eelistavad ühte, kes teist.
Isiklikult eelistan panna oma lapsed kooli, kus sisemine õhkkond soodustab õppimist, eriti tähtis on see põhikoolis. Keskkonnal on suur tähtsus! Gümnaasiumis juba käivad pea täiskasvanud, kes sinna minnes peaksid ka ise teadma, miks nad seda teevad. Aga põhikoolis peab olema toetav õhkkond, olgu see eliit- või tavakool, on juba maitse asi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei ole kunagi aru saanud, miks liigitada koole tava-, eliit- ja alternatiivkoolideks. See on kõigest vaid metoodiline ja eelkõige juriidiline vahe, kuid see ei räägi midagi laste edasise elus hakkamasaamise kohta. Leian, et kooli nimest olulisem on sisekliima, üldised prioriteedid ja nö peretunne – kas tegemist on kooliga, kus on tore käia ja seega ka hea õppida. Kõigi kolme nimetatud kooliliigi seas on selle kriteeriumi järgi väga erinevaid näiteid. Ja on lapsevanemaid, kes eelistavad ühte, kes teist.
Isiklikult eelistan panna oma lapsed kooli, kus sisemine õhkkond soodustab õppimist, eriti tähtis on see põhikoolis. Keskkonnal on suur tähtsus! Gümnaasiumis juba käivad pea täiskasvanud, kes sinna minnes peaksid ka ise teadma, miks nad seda teevad. Aga põhikoolis peab olema toetav õhkkond, olgu see eliit- või tavakool, on juba maitse asi.[/tsitaat]No ja see sisemine õppimisele suunatud ning motiveeritud õhkkond püsibki ainult eliitkoolis. õhkkond vajab, et õpilased sooviks õppida. soov õppida algab sellest, kas lapsevanemad räägivad lapsele kooli kohta, et see \”tuleb läbida\” või et seal \”saad õppida targaks\”. Ja ega muust see eliitkoolide ja tavakoolide vahe ei tulegi. Eliitkoolis on lapsed ühtlase tasemega ning õpetaja saab nendega tööd teha. Tavakoolis vindub õpetaja paari logardi pingi kõrval aega veetes tundidest suurema osa ajast ning need, kes areneda sooviks ning suudaks igavlevad, kuni kaotavad samuti õpisoovi. Nii ongi. Väga kurb. Mina pooldan veel rohkem diferentseerimist koolides, kuskil 5.-6. klassist alates on hädavajalik liigitada lapsed huvide ja tasemete järgi ning õpetada igat taset omaette, mitte kõiki korraga.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No ja see sisemine õppimisele suunatud ning motiveeritud õhkkond püsibki ainult eliitkoolis. õhkkond vajab, et õpilased sooviks õppida. soov õppida algab sellest, kas lapsevanemad räägivad lapsele kooli kohta, et see \”tuleb läbida\” või et seal \”saad õppida targaks\”. Ja ega muust see eliitkoolide ja tavakoolide vahe ei tulegi. Eliitkoolis on lapsed ühtlase tasemega ning õpetaja saab nendega tööd teha. Tavakoolis vindub õpetaja paari logardi pingi kõrval aega veetes tundidest suurema osa ajast ning need, kes areneda sooviks ning suudaks igavlevad, kuni kaotavad samuti õpisoovi. Nii ongi. Väga kurb. Mina pooldan veel rohkem diferentseerimist koolides, kuskil 5.-6. klassist alates on hädavajalik liigitada lapsed huvide ja tasemete järgi ning õpetada igat taset omaette, mitte kõiki korraga. [/tsitaat] Kirjutaksid nagu täpselt minu mõtteid. Eliitkoolidel on ainult üks viga – see on see viga, et tahetakse veel paremaks saada kui jubaollakse ja kuhjatakse õpilased koduste töödega üle. Paljud lapsed ei leia enam, siis aega süvenemiseks mingisse teemasse või hobidele. Aga koolis sees toimuv päris õppimine on seda väärt, et see negatiivne pool ära kannatada.
Kui kõrgkooli soovitud erialale sisse saad, pole enam mingit vahet, kas tulid Kapa-Kohila või G5 koolist. Kedagi ei huvita. Ainult alguses on osa kaaslasi kummaliselt ennast täis ja püüavad teistest tähtsamad olla – siis selgubki, et on mingist tuntud nimega koolist. Mitte alati ei hiilga need tegelased oma valitud erialal…
Muidugi on siiski ka enamik eliitkoolilõpetajaid toredad ja andekad inimesed, aga eks siin peegeldubki kodu, kus peeti tähtsaks õppimist ja kus teistest parem olemist.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina võin rääkida omadest kogemustest. Käisin alg – ja põhikoolis nn tavakoolis. Keskkooli katsetasin Reaalkooli ja sain imekombel sisse. Hinded aga langesid kolinal. Kui varem olid matemaatika, füüsika, eesti keel ja kirjandus olnud tunnistusel ikka alati 5, siis reaalkoolis nüüd 10. klass oli 3, 11. klassis 4 ja alles 12. klassis sain uuesti järje peale ja taas tunnistusele 5-ed. Lõpueksamitel sain praktiliselt maksimumpunktid ja tasuta kohale kõikidesse ülikoolidesse, kuhu proovisin.
Igatahes on tasemes vahe ikka sees küll. Tavakooli 5 on eliitkooli 3.[/tsitaat]
10.klassis lähevad ka tavalises gümnaasiumis hinded alla.
2-3-lised jm lurud lähevad kutsekatesse.
Kui terve klass on täis nelja-viielisi võimaldab see õpetajal keerulisemaid töid koostada või ei pinguta enam nii \”puust ette ja punaseks\”.Kõik on ju ise motiveeritud. Kellelgi ei pea enam järel käima, jõuga tarkust pähe suruma jne.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
