Teema: üks laps eliitkoolis, teine tavakoolis – mina tasemes vahet ei leia

mina ei tea kas on vahet.
aga laps tegi sisseastumiskatsed kahesse eliitkooli ja kahesse tavakooli.
ütles, et eliitkooli katsetel küsiti selliseid küsimusi, millele ta vastuseid ei teadnud.
tavakooli katsete küsimuse olid olnud palju lihtsamad.
ometi peaks olema ju katsete küsimused ka õpitud teadmiste alusel.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Loomulikult küsitaksegi ainult nende teemadega seotut, mis koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavas sees on. Näiteks kui riiklikus õppekavas on sees, et 1.klassi mineja peab oskama arvutada 12 piires, siis ei kästa isegi mitte Reaalkooli katsetel arvutada 20 piires, vaid ikkagi 12 on maksimum.

Ka minu laps tegi sel aastal katseid, ja meie arvates olid kõik küsimused vägagi õppekava arvestavad, isegi kõige hullema konkursiga koolides. Küsimus on aga selles, et enamus kooliminevatest lastest ei ole seda õppekava tegelikult täies mahus omandanud. Nt paluti suure konkursiga süvaõppekooli katsetel nimetada lapsel kas või üksainus kirjanik – ja suur osa lapsi ei tulnud sellegi ülesandega paraku toime. Või küsiti eluaeg Tallinna kesklinnas elanud lapselt, kes on Vana Toomas- jällegi oli vastuseks vaikus. Leidus neidki, kes ei teadnud Eesti lipu värve jms. Ometi on koolieelse riikliku õppekava programmis täiesti sees, et kooliminev laps peab tundma Eesti lippu, teadma kes on president, tundma oma kodukanti, oskama rääkida oma kodust jne. [/tsitaat]

See ei ole päris ühene, mõjutajaid on rohkem kui küll. Minu laps sai ka ühte eliitkooli sisse maksimumpunktidega, samas teises koolis \”läks täisti lukku\” ning ei suutnud vestluses meenutada isegi seda, mida hommikusöögiks sõi. Ma olen nii palju mõelnud, mis oli see, mis muidu sotsiaalse ja väga laia silmaringiga lapse endast välja viis … Kõrvaltvaatajale võis ka seal jääda mulje, et see laps ei tea midagi, kuid kaks päeva varem tegi ta veelgi suurema konkursiga kooli ülihea tulemusega katsed.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ja just seepärast ongi konkurss 1. klassis eliitkooli täielik loterii-allegrii. Kes on tegelikult kes, hakkab selguma ju alles peale algkooli. [/tsitaat]
Nõus. Kuid kahjuks on koole, kus selleks ajaks on kahju mahajäämuse näol juba tehtud ja lapsel näiteks 7. klassi kuhugi asjalikumasse kooli kandideerimine ikka väga raskeks muutunud, olgu see laps siis oma senises koolis nii tubli ja eesrindlik kui tahes. Nagu isiklik kogemus näitab.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Loomulikult küsitaksegi ainult nende teemadega seotut, mis koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavas sees on. Näiteks kui riiklikus õppekavas on sees, et 1.klassi mineja peab oskama arvutada 12 piires, siis ei kästa isegi mitte Reaalkooli katsetel arvutada 20 piires, vaid ikkagi 12 on maksimum.

Ka minu laps tegi sel aastal katseid, ja meie arvates olid kõik küsimused vägagi õppekava arvestavad, isegi kõige hullema konkursiga koolides. Küsimus on aga selles, et enamus kooliminevatest lastest ei ole seda õppekava tegelikult täies mahus omandanud. Nt paluti suure konkursiga süvaõppekooli katsetel nimetada lapsel kas või üksainus kirjanik – ja suur osa lapsi ei tulnud sellegi ülesandega paraku toime. Või küsiti eluaeg Tallinna kesklinnas elanud lapselt, kes on Vana Toomas- jällegi oli vastuseks vaikus. Leidus neidki, kes ei teadnud Eesti lipu värve jms. Ometi on koolieelse riikliku õppekava programmis täiesti sees, et kooliminev laps peab tundma Eesti lippu, teadma kes on president, tundma oma kodukanti, oskama rääkida oma kodust jne. [/tsitaat]
vabandust, mu kiri oli ses mõttes segane, et ma pidasin silmas ikka gümnaasiumikatseid (aga seda oma kirjas ei kirjutanud)

Minu laps õpib ühe eliitkooli põhikooliosas, on jõudnud III kooliastmesse. Seal õppimine on talle päris raske, koormus suur. Koduseid ülesandeid antakse mehiselt ja õppekava läbitakse viimse pügalani koos nn raskete mõtlemisülesannetega, lisaks igasugused täiendavad loovtööd, projektid, luuletuste kirjutamine võõrkeeles, mahukas ja pidev kohustusliku kirjanduse lugemine, sageli on koduseks ülesandeks mingi õpilaskonkursi teemal kirjandi või projekti ettevalmistamine. Hindamine on nii range, et see on kohati isegi demotiveeriv. Ühe veaga 4, kahe veaga 3… Hinne 3 pannakse tihti ka siis, kui töös vigu polegi, aga õpetajale sõnastus ei meeldi, põhjenduseks võib olla ka liiga vähene arvutuskäigu kirjapanek matemaatika töös, ebapiisav emotsionaalsus võõrkeelse luuletuse esitamisel või vähene näitlejameisterlikkus koolinäidendis. Lisaks, pidevad tunnikontrollid mitte äsjaõpitud materjali peale, vaid varasematest osadest. Tegelikult käibki mäng sellele, et sa ei saagi asju ära õppida ja siis minna vastama, vaid sa lihtsalt peadki olema andekas, perfektse mäluga, ei tohi iial unustada ühtki varasemalt õpitud sõna, fakti või aastaarvu. Tuleb taluda pidevat stressirohket vettevisatud kassipoja tunnet. Ja kõige selle juures on otse loomulikult neil täpipealt samad õpikud ja töövihikud, mis kõigis ülejäänud Eestimaa koolides st neil on sama õppekava 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu laps õpib ühe eliitkooli põhikooliosas, on jõudnud III kooliastmesse. Seal õppimine on talle päris raske, koormus suur. Koduseid ülesandeid antakse mehiselt ja õppekava läbitakse viimse pügalani koos nn raskete mõtlemisülesannetega, lisaks igasugused täiendavad loovtööd, projektid, luuletuste kirjutamine võõrkeeles, mahukas ja pidev kohustusliku kirjanduse lugemine, sageli on koduseks ülesandeks mingi õpilaskonkursi teemal kirjandi või projekti ettevalmistamine. Hindamine on nii range, et see on kohati isegi demotiveeriv. Ühe veaga 4, kahe veaga 3… Hinne 3 pannakse tihti ka siis, kui töös vigu polegi, aga õpetajale sõnastus ei meeldi, põhjenduseks võib olla ka liiga vähene arvutuskäigu kirjapanek matemaatika töös, ebapiisav emotsionaalsus võõrkeelse luuletuse esitamisel või vähene näitlejameisterlikkus koolinäidendis. Lisaks, pidevad tunnikontrollid mitte äsjaõpitud materjali peale, vaid varasematest osadest. Tegelikult käibki mäng sellele, et sa ei saagi asju ära õppida ja siis minna vastama, vaid sa lihtsalt peadki olema andekas, perfektse mäluga, ei tohi iial unustada ühtki varasemalt õpitud sõna, fakti või aastaarvu. Tuleb taluda pidevat stressirohket vettevisatud kassipoja tunnet. Ja kõige selle juures on otse loomulikult neil täpipealt samad õpikud ja töövihikud, mis kõigis ülejäänud Eestimaa koolides st neil on sama õppekava :-)[/tsitaat]

Aga sa võid ju ometi lapse teise kooli panna!