Üks, mis hästi aitab, on õhtune kõndimine. Kui ta tahabki trennist ära tulla, siis lepite kokku, et tuleb trennist ära, aga hakkate käima kõndimas koos igal õhtul. Pool tundi, tund. Sellel on mitu head mõju. Esiteks, tekib pidev liikumisharjumus ja värske õhk mõjub hästi. Teiseks, vanemaga segamatult juttu ajamine loob paremad ja usalduslikumad suhted. Ja kolmandaks, sel ajal kui õues olete, pole võimalik näksida. Eks see nõuab vanemalt igapäevast pingutust, et last ja ennast motiveerida, aga see on seda väärt. Paari nädalaga tekib rutiin, siis enam ei vaielda nii palju.
No mingi uue trenni võiks ka leida, kui see imelik koroona aeg läbi saab. Aga ülekaaluga võib tantsimine lihtsalt raske olla, nii et ei jõua püsida teistega samas tempos. Siis on see trenn pigem negatiivne kogemus. Minu veidi ülekaalus laps valis karate.
Ta hakkas juurde võtma, kui kooli läks. Meil koolis võtab iga laps ise toitu nii palju kui tahab. No siis nad söövadki suuremas koguses kartulit, makaroni või riisi, aga salat ja liha jääb puutumata ????♀️ Ja kui lasteaias lapsed liiguvad palju, siis koolis istuvad paigal. Peale kooli istuvad ka paigal, sest õpivad ja tahavad arvutis mängida teistega koos. Algklasside linnalapsed õues väga ei käi. Sõpradel erinevatel päevadel trennid, paljusid ei lubata väga kodust eemale. Siis see 2-3x 1-2h trenni nädalas ei muuda midagi.
Eks see sõltub palju lapse iseloomust ka. Teine laps peres on peenike nagu piitsavars. Ometi sööb ja näksib rohkem. Ta lihtsalt liigubki koguaeg. Isegi telekat vaadates loobib palli või kakerdab niisama ringi mööda tuba. Ülekaalus laps on iseloomult vaikne nokitseja. Meisterdab, joonistab, loeb. Kõik paigalolemise tegevused.
Oluline on jälgida, et sellest söömisest ja kaalust mingit teemat ei tee pidevalt, sest söömishäired on lihtsad tulema. Parem, kui kodus polegi kaalu lapsele kättesaadaval. Snäkkideks tükeldatud köögiviljad jms lihtsalt saadaval. Minu lapsed valivad küll selle, mis laual nina ees on, liiga laisad, et siis minna võikut tegema endale ise.
