Teema: Ülekaalulisusele kalduv laps ja füüsiline aktiivsus

Trennist ära ei lubaks küll tulla. Siis võtab veel 10 kg juurde paari kuuga. Päriselt ka. Pigem suunaks teda liigutama endaga koos värskes õhus. Portsjonid kohe väiksemaks ja õhtuti õues jooksete, suusatate.
Niisama hanges istudes kehakaal ei vähene. Kõndimine on kasulik, kuid kehakaalule suuremat mõju ei avalda, kui te just vähemalt 5 km korraga ei kõnni kiiremas tempos iga päev. See ei taha, ei suuda hoiak kaob ära, aga selleks läheb mitu kuud kuni keha harjub uue eluga. Ilmselt pead alguses sundima jah, aga mitte nii, et saadad õue ja tee midagi. Ikka koos tuleb teha, et lapses kujuneks harjumus liikuda.

Väga tubli oled, et eeskuju näitad, kaasad ja õue sunnid! Ega siin muud nippi ei olegi kui needsamad, mida sa juba teed.  Lihtsalt peadki olema see ebapopulaarne vanem ja vedama kaasa jalutama, suusatama, kelgutama vms. Ära alla anna ja pea neid sõdu edasi :D. Sa pole selles osas üksi :D. Trenni osas ütled, et kui sealt ära tuleb, siis tuleb valida midagi muud ja seal käia, ilma trennita ei jää. Jõudu! Ja mõtle kui heasse vormi sa ise saad/jääd kogu selle eeskujuga :D.

Jutu järgi paistab, et tegu on nii 7-8-aastasega, mitte 15-aastasega. Võib-olla millegagi motiveerida, igaüks ei liigu puhtast liikumise rõõmust, ikka kasu peab mängus olema.

Suhteliselt sama probleem, kuigi laps vist juba vanem (12 a). Vahel mõtlen, et ah las olla, saab vanemaks hakkab ise tahtma ja arusaama liikumis evajalikusest. Aga siis jälle teisalt, et mina ju vastutan ja ma ikka suunan ja kutsun kaasa jalutama, rattaga sõitma aga suht mossitab selle peale. Ise jälgin kaalu ja teen sporti iga päev. Eeskuju ei nakka ikka kohe üldse.

Püüan siis toidulauaga rohkem reguleerida aga kuna ta käib päris palju ise linnapeal ja koolis ja ikka leiab kuidagi sellest taskurahast(mille oleme minimaalseks pannud nüüd tänu sellele) magusa ostmiseks. Lisaks on aktiivne väikevend, kes tahab ka kommi ja jäätist ja kes võib seda vabalt süüa (sest võib tunde õues ringi joosta ja lumes möllata). Väga raske on ühele lubada ja teisele keelata 🙁 Isegi saia ei saa koju osta, sest siis tüdruk sööb ainult seda.  Ega poiss nüüd ka nälga ei sure kui saia ja kommi ei saa, aga poes (peale lasteaeda) on ka kahju kui ütleb, et ta nii tahaks saia kodus pärast….

#3651602:

Suhteliselt sama probleem, kuigi laps vist juba vanem (12 a). Vahel mõtlen, et ah las olla, saab vanemaks hakkab ise tahtma ja arusaama liikumis evajalikusest. Aga siis jälle teisalt, et mina ju vastutan ja ma ikka suunan ja kutsun kaasa jalutama, rattaga sõitma aga suht mossitab selle peale. Ise jälgin kaalu ja teen sporti iga päev. Eeskuju ei nakka ikka kohe üldse.

Püüan siis toidulauaga rohkem reguleerida aga kuna ta käib päris palju ise linnapeal ja koolis ja ikka leiab kuidagi sellest taskurahast(mille oleme minimaalseks pannud nüüd tänu sellele) magusa ostmiseks. Lisaks on aktiivne väikevend, kes tahab ka kommi ja jäätist ja kes võib seda vabalt süüa (sest võib tunde õues ringi joosta ja lumes möllata). Väga raske on ühele lubada ja teisele keelata 🙁 Isegi saia ei saa koju osta, sest siis tüdruk sööb ainult seda. Ega poiss nüüd ka nälga ei sure kui saia ja kommi ei saa, aga poes (peale lasteaeda) on ka kahju kui ütleb, et ta nii tahaks saia kodus pärast….

no siin ongi näha, et pere ise põhjustab. Mismõttes lihtsalt lastakse saia süüa, sellepärast, et nii tahaks saia. varsti on nooremal lapsel sama probleem, saab teismeliseks, muutub laisemaks ja paksuks, aga vanem mõtleb, et huvitav küll millest, meil on õhtusöögid kõik nii tervislikud, mis sest, et pärast on lapsel hea saia süüa…

Magustoit ei ole kohustuslik päeva osa.

#3652418:

#3652409:

#3651602:

Suhteliselt sama probleem, kuigi laps vist juba vanem (12 a). Vahel mõtlen, et ah las olla, saab vanemaks hakkab ise tahtma ja arusaama liikumis evajalikusest. Aga siis jälle teisalt, et mina ju vastutan ja ma ikka suunan ja kutsun kaasa jalutama, rattaga sõitma aga suht mossitab selle peale. Ise jälgin kaalu ja teen sporti iga päev. Eeskuju ei nakka ikka kohe üldse.

Püüan siis toidulauaga rohkem reguleerida aga kuna ta käib päris palju ise linnapeal ja koolis ja ikka leiab kuidagi sellest taskurahast(mille oleme minimaalseks pannud nüüd tänu sellele) magusa ostmiseks. Lisaks on aktiivne väikevend, kes tahab ka kommi ja jäätist ja kes võib seda vabalt süüa (sest võib tunde õues ringi joosta ja lumes möllata). Väga raske on ühele lubada ja teisele keelata 🙁 Isegi saia ei saa koju osta, sest siis tüdruk sööb ainult seda. Ega poiss nüüd ka nälga ei sure kui saia ja kommi ei saa, aga poes (peale lasteaeda) on ka kahju kui ütleb, et ta nii tahaks saia kodus pärast….

no siin ongi näha, et pere ise põhjustab. Mismõttes lihtsalt lastakse saia süüa, sellepärast, et nii tahaks saia. varsti on nooremal lapsel sama probleem, saab teismeliseks, muutub laisemaks ja paksuks, aga vanem mõtleb, et huvitav küll millest, meil on õhtusöögid kõik nii tervislikud, mis sest, et pärast on lapsel hea saia süüa…

Magustoit ei ole kohustuslik päeva osa.

Kasvav laps ikkagi võib süüa magustoitu ka. Aju vajab suhkurt ja magus näiteks pärsib lastel valutunnet. Küsimus on kogustes. Täna käisin poes ja nägin jäätisekapis ampsujäätist. Oligi 8 ampsu pakis ja minu arust see on just ideaalne magustoit, väike portsjon, aga ajab asja ära. Saia jätaks ära ja ostaks sepikut. Paluks perearstilt õiged kogused ja menüü kasvavatele lastele ja las arst ka seletab lastele taldrikureeglit ja tervislikku toitumist. Liikumine sinna juurde.

Inimese organism ei vaja valget suhkrut. Osta puuvilju, saab vähemalt koos suhkruga ka vitamiine. Ja ülejäänud toitude kogus ja kalorsus tuleb ka üle vaadata, mitte aga, et hommikusöök on 4 võileiba, lõunasöök on hunnik kalapulki, õhtuks on 400 g sealiha + kartul ja kaste ja siis on vabanduseks, et magustoit ainult 1 jäätiseamps.

Saage aru, kaaluprobleemid hakkavad kõik toitumisest pihta.

Ma püüaks leida ikkagi sobiva trenni, mis motiveeriks kas seltskonnaga või paneks lapse soovima tulemusi saavutada. Söömisega on see, et kui on suure isuga laps, siis ta sööb soolasest ja puuviljadest ka enda paksuks. Kodus ei pruugi magusat ja saia ollagi. Lapsel aga väga raske ise end reguleerida, pole see võime veel nii välja arenenud. Oma laste pealt vaatan, et siis ikka liikumine väga palju kompenseerib. Käivad mitmes trennis, kodus on kõik võimalused lisaks pallimängudeks, talvel suusatame, käime perega ujumas, soodustan väga naabrilastega koos jalka mängimist või jalgratta sõite. Aega arvutis mängimiseks jääb vähe ja ajaline piirang ees ka. Ja ei ole ühelgi lapsel kaaluprobleeme, üliheas vormis sportlikud lapsed, kuigi söögiisu on hea ja söövad iga päev ka natuke magusat (väga piiran küll).

Meil ka sama probleem .poiss 12.

Hetkeseisuga on väikeseks õlekõrreks ujumine millega ta on aastaid tegelenud. Vahepeal oli aasta eemal kuna treener ei sobinud. Samas ei sobinud nö asendustrenn ja taas on ujumine aga teises spordiklubis. Kokkulepe ongi, et midagi peab tegema. Viime kasvõi ise kohale ja toome ära.

Kui teismelisel lasta jätta pooleli, on hiljem väga raske tagasi tuua.

Need kes siin omi aktiivseid lapsi esile toovad, lapsed on erinevad ja eri motivatsiooniga. Ja mõnda last ei motiveeri isegi sõbrad sest tal pole neid eriti väheste suhtlusoskuste tõttu. Samas on suur töö teha vanemal ja heal treeneril. Ei pea olema saavutustele orienteeritud trenn.

Ka meie 12 aastaseks saav laps on äkki hakanud kõvasti juurde võtma. Silmnähtavalt kosub.  Sööb muidugi ka kogu aeg. Olen teda terve elu tervislikult toitnud paraku tunnen, et asi väljub kontrolli alt.  Ta lihtsalt sööb siis leiba palju või hommikuhelbeid. Ei seisa ju külmiku kõrval. Ja kõige hullem just enne magama minekut on soov hakata sööma. Hommikut ta enam ei söö,  õhtuti on nii palju söönud. Minu jaoks see muidugi arusaamatu kuna ma ise lapsena võisin süüa palju tahan ja miskit ei tulnud juurde.  Trennis ta käis, hetkel on paraku trennid kinni. Niisama nädalavahetusel liigume koos, muidu jah ikka arvuti taga enamasti. Loodan,et see on mööduv.