Kui paljuga peaks arvestama teises linnas käivale üliõpilasele elamisraha (lisaks üürile)? On siin mõni, kes oma last üleval peab veel ülikooli ajal, palju annate talle raha igakuiselt? Esimene aasta ei tahaks, et ta tööle läheks, liiga palju on neid väljalangejaid nähtud.
Loen su teemat huviga, mul sama küsimus meelel ja keelel juba mõnda aega. Mõtlesime esimesel aastal teha nii, et laseme lapsel kõik kulud üles kirjutada, detailselt, nagu raamatupidamises – tšekkidega koos ning maksame kõik kinni. Ta on õnneks kokkuhoidlik ja südametunnistusega. Ja siis vaatame poole aasta pärast, mis sealt välja joonistub. Pole tegelikult õrna aimugi, mis see summa olema peaks.
Ma arvan, et tudeng ei peaks vähemalt baka-aastatel küll veel tööle minema. Kui just erialast tööd ei saa, see on teine asi.
Kuna korteri oleme juba varem ostnud, siis kommunaalid maksan nagu nii mina. Praegu saab 250 eurot taskuraha, see vaatame, kas tuleb välja või peab juurde maksma.
Kuna lapsele on antud korter ja kõik sellega kaasnevad tasud maksan mina, siis taskuraha on vaid 25€ nädal. Muidugi ostan talle külmkapi ka täis ja korra nädalas käime koos poes. Kui nälga jääb, siis korter asub meie elupaigast 1km kaugusel ja saab alati meie juurde sööma tulla. Õnneks ei läinud teise linna õppima ja see tõttu on meil palju lihtsam. Eks siis vaatame edasi kas 25 € on liiga vähe või mitte. Mõeldes enda tudengielu peale, siis see ongi vaene ja õpetlik hetk elus. Oleme toetavad, kuid priisata ei lase.
Kuna lapsele on antud korter ja kõik sellega kaasnevad tasud maksan mina, siis taskuraha on vaid 25€ nädal. Muidugi ostan talle külmkapi ka täis ja korra nädalas käime koos poes. Kui nälga jääb, siis korter asub meie elupaigast 1km kaugusel ja saab alati meie juurde sööma tulla. Õnneks ei läinud teise linna õppima ja see tõttu on meil palju lihtsam. Eks siis vaatame edasi kas 25 € on liiga vähe või mitte. Mõeldes enda tudengielu peale, siis see ongi vaene ja õpetlik hetk elus. Oleme toetavad, kuid priisata ei lase.
Aga millal vati seest välja lasete? Selline elu tekitabki püsiva teadmise, et küll vanemad probleemid lahendavad, ise ei pea midagi tegema. Üks normaalne õlu maksab poes 1,5€, selle eest saab 16 õlut, jagada see 4 päeva peale, 4 õlut päevas. Normaalne! Reedel õlut ei joo, siis tuleb vanemate juurde minna ilusa näoga ja saab ju ka terve n/v tasuta süüa.
Aga millal vati seest välja lasete? Selline elu tekitabki püsiva teadmise, et küll vanemad probleemid lahendavad, ise ei pea midagi tegema. Üks normaalne õlu maksab poes 1,5€, selle eest saab 16 õlut, jagada see 4 päeva peale, 4 õlut päevas. Normaalne! Reedel õlut ei joo, siis tuleb vanemate juurde minna ilusa näoga ja saab ju ka terve n/v tasuta süüa.
Noh tõesti, ta ainule 3 aastat pidi iseseisvalt toime tulema kuna õppida ei soovinud. Ise maksis üüri kuna kolis kodunt välja, ise ostis süüa ja loomulikult käis tööl et ennast elatada. Muide pakun välja ega tal eriti peale üüri raha kätte ei jäänud. Ma lihtsalt imestan, et noorele makstakse kõik üürid ja antakse 250€ veel lisaks raha. Iga perekond käitub erinevalt. Ei saa aru mis siin halba on. 25€ nädalas on selleks et koolis süüa saaks, näiteks supp või pirukas.
No muidugi võib tütarlaps ülikoolis ka iga päev 4 õlut võtta ja loengu vaheajal nälgida. See on iga inimese vaba valik. Aga ka teiste lapsed tulevad nädalavahetusel koju ja söövad kõhu täis, et mis vahet siis on? Või siis pannakse koduuks kinni ja last koju ei lubata? Anti ju raha, mis sa koju tulid?
Aga millal vati seest välja lasete? …
… 25€ nädalas on selleks et koolis süüa saaks, näiteks supp või pirukas. No muidugi võib tütarlaps ülikoolis ka iga päev 4 õlut võtta ja loengu vaheajal nälgida. …
Näljasele ei anta mitte kala, vaid õng! Suppi keedetakse issi/emme poolt kinni makstud üürikas, tuleb odavam. Kui tütarlapsel on nii kiire seedimine, et IGA loengu vaheajal peab sööma siis ei tohiks ta varsti loengusaali uksest sisse mahtuda. Sama kehtib ka pirukate kohta.
Siit koorubki tõde: issi/emme tahavad vati ehk üürika sees hoida, tudeng ise aga ihkab sinna, kus õige üliõpilaselu käib ja see pole üürikas. Läheks ka oma kursakaaslastega kohvikusse või baari, aga mida sa seal selle näruse 25.- teed? Jäävett ostad?
Ei ole mõtet hakata heietama, mida mina üliõpilaselust tean! Tean tean, kõik kolm astet läbi käidud + õppejõu ja teadlase elu.
Andsime pojale ta ülikooli astudes valida – kas maksame üüri, kommunaalid, telefoni ja suuremad ostud jätkuvalt ise + toidu- ja taskuraha või saab meilt kuuraha ja majandab 100% ise. Valis viimase. Seaduslikku elatisraha miinimumi mõlemalt vanemalt me talle siiski ei maksa, on saanud 520 eurot kuus. Lisaks käib suviti ja aeg-ajalt nädalavahetustel tööl, tööl käimine sõltub koormusest koolis. Suviti maksame talle ka sama summa, kuigi siis ta elab ikka päris palju kodus.
Üldjuhul peame sellest reeglist kinni, v.a üksikud erandid – nt komplekteerisin mina talle ravimikoti, talvejope vedas koju – viisin siis selle teiste pereliikmete omadega koos keemilisse, mett ostan, moosid saab vajadusel kodust jne. Ja ausalt – hambaravi raha, samuti silmaarstid jm med.kulud olen valmis ka kinni maksma, aga ta pole seda küsinud. Üldse pole meilt raha juurde küsinud, aga tundub küll, et koonerdab veidi. Samas suuremaid oste ikka teeb – läpaka näiteks. Pole hullu, me 1990. aastate alguses suisa nälgisime. Õpibki planeerima ja oste ajastama.
Andsime pojale ta ülikooli astudes valida – kas maksame üüri, kommunaalid, telefoni ja suuremad ostud jätkuvalt ise + toidu- ja taskuraha või saab meilt kuuraha ja majandab 100% ise. Valis viimase. Seaduslikku elatisraha miinimumi mõlemalt vanemalt me talle siiski ei maksa, on saanud 520 eurot kuus. Lisaks käib suviti ja aeg-ajalt nädalavahetustel tööl, tööl käimine sõltub koormusest koolis. Suviti maksame talle ka sama summa, kuigi siis ta elab ikka päris palju kodus.
Üldjuhul peame sellest reeglist kinni, v.a üksikud erandid – nt komplekteerisin mina talle ravimikoti, talvejope vedas koju – viisin siis selle teiste pereliikmete omadega koos keemilisse, mett ostan, moosid saab vajadusel kodust jne. Ja ausalt – hambaravi raha, samuti silmaarstid jm med.kulud olen valmis ka kinni maksma, aga ta pole seda küsinud. Üldse pole meilt raha juurde küsinud, aga tundub küll, et koonerdab veidi. Samas suuremaid oste ikka teeb – läpaka näiteks. Pole hullu, me 1990. aastate alguses suisa nälgisime. Õpibki planeerima ja oste ajastama.
Pean ka õigeks, et antakse kindel summa ning laps peab ise majandama. Ise sain paar aastat tagasi 400€/kuus, aga ei elanud üksi. Kui neid summasid tilgutada, et maksan selle kinni ja tolle ka, siis ei teki lapsel head ülevaadet oma rahaasjadest. Õigem oleks minumeelest mingi summa kätte ja majandagu täiesti ise. Õpetab ka valikuid tegema.
Aga millal vati seest välja lasete? Selline elu tekitabki püsiva teadmise, et küll vanemad probleemid lahendavad, ise ei pea midagi tegema. Üks normaalne õlu maksab poes 1,5€, selle eest saab 16 õlut, jagada see 4 päeva peale, 4 õlut päevas. Normaalne! Reedel õlut ei joo, siis tuleb vanemate juurde minna ilusa näoga ja saab ju ka terve n/v tasuta süüa.
Aga ka teiste lapsed tulevad nädalavahetusel koju ja söövad kõhu täis, et mis vahet siis on? Või siis pannakse koduuks kinni ja last koju ei lubata? Anti ju raha, mis sa koju tulid?
Olen see kägu, kes kogu kuusumma, sh üür, kommunaalid jm oma tudengile korraga annab. Loomulikult on koduuks lahti ja söögilauda istub ka meiega, kui kodus käimas on. Samuti on ta tuba meie juures olemas ning veearveid talle ei esita. Aga ma tõesti ei kujuta ette, et peaks talle igal nädalal külmkapi täis ostma ja temaga poes käima. Tema kindlasti ka mitte. Sellega saab ta tõesti ise hakkama ning teab, mida ta teha oskab, mille tegemiseks tal aega on jne. Kodus majandan mina ja loomulikult teen ta lemmiktoite, kui ta tulemas on. See, et ta oma elamisraha kuus korraga kätte saab, ei tähenda, et me temast rohkem kuulda ei taha.
Tegelikult hakkas ta juba põhikoolis saama kogu kuu taskuraha korraga kätte, ilmselt see tegi meile kõigile edasise loogilisemaks ja lihtsamaks, kuigi siis oli see tõesti ainult pirukate ja meelelahutuse katteks ning kordades väiksem summa.
Lisan juurde, et poeg õpib teises linnas, mõnikord ei käi kuu aega järjest kodus. Seega poleks mul õnneks ka võimalust talle menüüd dikteerida ja iga-nädalaselt süüa osta isegi juhul, kui tunneks kohutavat kiusatust seda teha. Tegelikult on lapsest lahti lasta raske – mina nt tüütan teda telefonitsi väga tihti.
Kuna lapsele on antud korter ja kõik sellega kaasnevad tasud maksan mina, siis taskuraha on vaid 25€ nädal. Muidugi ostan talle külmkapi ka täis ja korra nädalas käime koos poes. Kui nälga jääb, siis korter asub meie elupaigast 1km kaugusel ja saab alati meie juurde sööma tulla. Õnneks ei läinud teise linna õppima ja see tõttu on meil palju lihtsam. Eks siis vaatame edasi kas 25 € on liiga vähe või mitte. Mõeldes enda tudengielu peale, siis see ongi vaene ja õpetlik hetk elus. Oleme toetavad, kuid priisata ei lase.
Esimese hooga lugedes jäi mulje, et teie laps on alkohoolik või narkomaan, et te ei usalda talle isegi söögiraha ise kulutamiseks anda. Täiskasvanud inimene peaks ikka suutma ise toidupoes nädala toidukorvi kokku panna ja kui ei oska, siis peaks õppima. Ja ta on teil veel tüdruk ka? Selliseid üdini naiivseid tudengineiusid need “rahaliselt toetavad pereisad” tikutulega taga otsivadki.
Oh jah, laps elab nüüd meie vanas korteris mille laenu ma maksan. Ja sissetulek ei luba mul talle lihtsalt nii sama raha anda. Koos poes käies ostan ma mingid toidud talle, et saaks soodsamalt.
Peale selle kordan, laps käis ise 3 aastat tööl enne kui ülikooli läks, seega küll ta majandada oskab. Ise üüris korteri ja ise maksis ja ise ostis süüa jne. Mina ei osalenud tema elus kuna see oli tema soov. Mina lubasin aitan kui õpib.
Meie võimalused on piiratud ja sedasi saan ma odavamalt. Eks muidugi minu pere eelarve on 15€ päev 3 inimesel, siit ka kindlasti erinevused. Kellel sissetulek suurem võivad rohkem panustada. Lähisugulane annab tütrele 50€ nädal ja sellega rahaga peab ta ka koju sõitma ehk 250€ kuu.
Poeg õpib Tallinnas, meie ise elame teises linnas. Lisaks üürile kulub regulaarselt 200-300 eur kuus, sellele lisaks tulevad aeg-ajalt mõned suuremad ostud (jalanõud, üleriided, arvuti,…).
Tal on aeg-ajalt juhuslikke tööotsi ja selle töötasu eest rahastab oma hobisid (sh ka mingil määral reisimist).
Aga – kui meie pere võimalused ei lubaks poega sellisel moel toetada, siis oleks kindlasti võimalik ka vähemaga hakkama saada (kuigi ega temagi selle rahaga just ülearu ei priiska).
No palju sõltub ka pere võimalustest.
Olen lahutatud, 3 poega, jagatud hooldus (selle juures on suuremad kulud kuidagi sujuvalt mulle jäänud, isa lihtsalt ei maksa nt autokooli, ekskursioone jne)
Vanem poeg läks õppima välismaale. Maksin kinni tema üürika. Muuks enam eriti võimalust ei onud ja tema sai 200 € kuus. Sellest jäi talle natuke väheks, sest tegemist toitumisteadliku lapsega ja tervislik toitumine ei ole just odav lõbu. Õnneks poole aasta pärast ärkas isapoolne vanaisa ja kuna talle oli väga oluline head õpitulemused, hakkas ta ise poissi toetama 500€ kuus. Seega mina enam seda 200 € ei maksnud.
Nüüd läheb kõrgkooli 2. poeg. Kuivõrd tema jääb koju elama, saab 150 € kuus. Selle kohta poiss ise ütles, et vaatab, kas tal üldse seda vaja on – käib hetkel tööl ja ka gümnaasiumi ajal on teinud väikseid tööotsi. Pangakontol tal mõned tuhanded vaba raha olemas.
Ma lihtsalt imestan, et noorele makstakse kõik üürid ja antakse 250€ veel lisaks raha.
Mis siin imestada on? mina maksan ka oma tudengi üüri ning lisaks saab ta isalt 250 eurot. Mis selles imelikku on. Selle raha eest ta elab terve see kuu aega – ostab ise oma kappi süüa, teeb sellest süüa, pikematel koolipäevadel sööb kuskil lõunat, ostab endale elemntaarsed hügieenivahendid, vajadusel sokipaari jne. St selle eest majandab ta oma elu ära. Isegi, kui me lähedal elaksime, ei tunduks mulle üldse normaalne raha andmise asemel tema eest poes käia ja siis pisut taskuraha ka veel . 250 kuus, kui selle eest ise täielikult majandab (ei käi ka igal nädalavahetusel kodus), tundub ikka palju normaalsem, kui selline lapsele söögi valmis ostmine.
Ma lihtsalt imestan, et noorele makstakse kõik üürid ja antakse 250€ veel lisaks raha. Iga perekond käitub erinevalt. Ei saa aru mis siin halba on. 25€ nädalas on selleks et koolis süüa saaks, näiteks supp või pirukas.
sina oma imestamisega oled imestamisväärne 🙂 kui gümnasisti minimaalne elatis on praegusel ajal 584+60=644 eurot ja see on väidetavalt miinimum, enamik peresid kulutavat rohkemgi ja elatisest ei jagu, siis misk ei peaks see summa kuluma mõni kuu hiljem ülikoolis käies?
ühikate üür on 200 euro ringis, nii tallinnas kui tartus saab pisikese eraka 250-300 euro -eest, kui otsida. isegi min elatist vaadates peakski laps peale sellise üüri tasumist veel 250-300 eurot saama, et säilitada gümnaasiumiaegne elamismiinimum.
jah, ma tean, et täisealisel pole enam miinimumelatist, kuid vanemad peavad teda siiski võimaluste piires toetama ja ülal pidama. sinusugused imestajad kinnitavadki väidet, et tegelikult enamik inimesi ei kuluta ka oma alaealistele ettenähtud min summat, vaid last peetaksegi üleval märksa väiksema summa eest, tihti katabki lapse kulud eraldielav isa oma elatisega, nagu nad tihti väidavad.
pere eelarvest ei võta tudengile iga kuu 600 eur eraldamine sugugi rohkem ära kui mõni kuu varem, kui see laps gümnaasiumis käis
pere eelarvest ei võta tudengile iga kuu 600 eur eraldamine sugugi rohkem ära kui mõni kuu varem, kui see laps gümnaasiumis käis
muu jutuga olen enamvähem nõus, aga see, et 600€ eraldamine pere eelarvest rohkem ära ei võta kui gümnasisti ülevalpidamine, küll tõsi ei ole. kodus jäävad sul eluasemekulud ju praktiliselt samaks, elamispinna üürimine seevastu on oluliselt kallim kui kodus elamine. nii et vahe on olemas ja mitte marginaalne, vaid üsna tuntav.
meil saab kõrgkoolis käiv, kuid kodus elav laps kuuraha 250€. (gümnaasiumi ajal teenis suviti ise ka, aga sel aastal ei õnnestunud, kuna suvel on praktika, mis kevadise koroona tõttu edasi lükati.) jah, tal jääb sellest rahast natuke üle, aga ta ju sööb õhtuti kodus. ma ei kujuta ette, kuidas saaks vähemaga toime tulla eraldi elades. nii et see 250-300€ kuus on täiesti optimaalne summa ja nagu siit teemast näha, ka kõige levinum. kui seesama meie laps oleks nüüd teise linna õppima läinud, siis meie kodus oleks marginaalses määras vähenenud vee- ja elektrikulu ja mingil määral toidukulu. seevastu üür oleks asemele tulnud sadade eurode ulatuses – no ei ole ju võrreldav.
kui gümnasisti minimaalne elatis on praegusel ajal 584+60=644 eurot ja see on väidetavalt miinimum, enamik peresid kulutavat rohkemgi ja elatisest ei jagu, siis misk ei peaks see summa kuluma mõni kuu hiljem ülikoolis käies?
ühikate üür on 200 euro ringis, nii tallinnas kui tartus saab pisikese eraka 250-300 euro -eest, kui otsida. isegi min elatist vaadates peakski laps peale sellise üüri tasumist veel 250-300 eurot saama, et säilitada gümnaasiumiaegne elamismiinimum.
Tegelikult isegi rohkem – ega kodus elades ole tema kinnisvara peale minev kulu sama, mis omaette elades, seega ülejäänud osa on ikka vähemalt 100€ veel suurem. 350-400€
muu jutuga olen enamvähem nõus, aga see, et 600€ eraldamine pere eelarvest rohkem ära ei võta kui gümnasisti ülevalpidamine, küll tõsi ei ole. kodus jäävad sul eluasemekulud ju praktiliselt samaks, elamispinna üürimine seevastu on oluliselt kallim kui kodus elamine. nii et vahe on olemas ja mitte marginaalne, vaid üsna tuntav.
meil saab kõrgkoolis käiv, kuid kodus elav laps kuuraha 250€. (gümnaasiumi ajal teenis suviti ise ka, aga sel aastal ei õnnestunud, kuna suvel on praktika, mis kevadise koroona tõttu edasi lükati.) jah, tal jääb sellest rahast natuke üle, aga ta ju sööb õhtuti kodus. ma ei kujuta ette, kuidas saaks vähemaga toime tulla eraldi elades. nii et see 250-300€ kuus on täiesti optimaalne summa ja nagu siit teemast näha, ka kõige levinum. kui seesama meie laps oleks nüüd teise linna õppima läinud, siis meie kodus oleks marginaalses määras vähenenud vee- ja elektrikulu ja mingil määral toidukulu. seevastu üür oleks asemele tulnud sadade eurode ulatuses – no ei ole ju võrreldav.
loe elatise teemasid – kodus elav laps tõstvat märgatavalt vanema/pere elamiskulusid 😀 kodus elava lapse pärast on vaja suuremat elamispinda, seega võib peale lapse täisealiseks saamist ja kodust ärakolimist elamise kohe väiksema vastu vahetada, sest tema pärast see elamispind nii suur ongi ju. kui sa seda ei tee, siis on see sinu oma otsus ja lisakulu.
/iroonia pidevate väiksese miinimumelatise teemal vingujate pihta/
Ma lihtsalt imestan, et noorele makstakse kõik üürid ja antakse 250€ veel lisaks raha. Iga perekond käitub erinevalt. Ei saa aru mis siin halba on. 25€ nädalas on selleks et koolis süüa saaks, näiteks supp või pirukas.
sina oma imestamisega oled imestamisväärne ???? kui gümnasisti minimaalne elatis on praegusel ajal 584+60=644 eurot ja see on väidetavalt miinimum, enamik peresid kulutavat rohkemgi ja elatisest ei jagu, siis misk ei peaks see summa kuluma mõni kuu hiljem ülikoolis käies?
ühikate üür on 200 euro ringis, nii tallinnas kui tartus saab pisikese eraka 250-300 euro -eest, kui otsida. isegi min elatist vaadates peakski laps peale sellise üüri tasumist veel 250-300 eurot saama, et säilitada gümnaasiumiaegne elamismiinimum.
jah, ma tean, et täisealisel pole enam miinimumelatist, kuid vanemad peavad teda siiski võimaluste piires toetama ja ülal pidama. sinusugused imestajad kinnitavadki väidet, et tegelikult enamik inimesi ei kuluta ka oma alaealistele ettenähtud min summat, vaid last peetaksegi üleval märksa väiksema summa eest, tihti katabki lapse kulud eraldielav isa oma elatisega, nagu nad tihti väidavad.
pere eelarvest ei võta tudengile iga kuu 600 eur eraldamine sugugi rohkem ära kui mõni kuu varem, kui see laps gümnaasiumis käis
Aga kulubki 600. 250-300 on toiduks ja elementaarseteks esmatarbevahenditeks. Üür, kommunaalid, riided, jalanõud, juuksur, hambaravi tulevad lisaks.
hambaravi tulevad lisaks
no peavad ikka kehvad hambad olema, kui kohe pärast 19-aastaseks saamist on nii suur vajadus hambaarstil käia, et lausa igakuist eelarvet mõjutab. käib kord aastas hambaarsti juures, on kulu laias laastus alla 10€ kuu kohta, kui sedagi. ei ole nagu kuigi märkimisväärne.
hambaravi tulevad lisaks
no peavad ikka kehvad hambad olema, kui kohe pärast 19-aastaseks saamist on nii suur vajadus hambaarstil käia, et lausa igakuist eelarvet mõjutab. käib kord aastas hambaarsti juures, on kulu laias laastus alla 10€ kuu kohta, kui sedagi. ei ole nagu kuigi märkimisväärne.
Kulu nagu kulu ikka. Hulk kulusid on mittemärkimisväärsed, aga 10 mittemärkimisväärset 10-eurost kulu kuus kokku annab juba 100€ märkimisväärset kulu.
Tegelikult tudeng olla tähendab seda, et vahet pole palju su vanemad sulle taskuraha annavad, kui sa tahad õlut, saad selle mõne sõbra käest nagunii. Seltsielu toimib Tartus ajast aega edasi. Pole mõtet üldse hakata tegema nägu, et aga minu tudengist laps ei joo üldse. Neid on ikka väga vähe, kes tudengipõlves tilkagi midagi joonud poleks.
See selleks, kui kapp on head-paremat täis ja üür makstud, saab ka 25 euriga nädalas hakkama.
Reaalis muidugi ise korrutaksin selle summa 2-ga ehk siis 200-300 kuus oleks okei ainult taskurahaks. Töötada võib ka juba bakas, aga kas tudeng seda ise tahab?
Tütar läheb Tartusse. Esialgu arvestan max 600€ kuus. Elamispinna kulud on keskmisest kallimad, sest ühikakoha oleks saanud kõige kaugemasse ühikasse ja ahjuküttega korter või äärelinna kehvemas seisus odavam korter oleks liiga suur shokk olnud. Panustasime korralikku elamisse kõige rohkem. Loodan, et edaspidi tekib võimalus mitmepeale kambaga suurem korter üürida ja elamiskulusid vähendada. Lisaraha elamiseks praegu teenib suvel töötades ja Tartus ka juba töökoht olemas, kus saab vajadusel natuke käia lisaraha teenimas. Regulaarset töökohta arutasime, et praegu esimesel kursusel ei hangiks.
Ma ei oska öleda, palju vähenevad minu enda söögi ja olmekulud kui üksi elama jään. Tütre üürikulude võrra kahjuks pere kogukulu suureneb. Kui ta oleks jäänud Tallinnasse koju, oleks kindlasti rahaliselt lihtsam. Samuti ei oleks kahe linna vahelist transpordikulu. Arvan, et paar korda kuus ikka esialgu ju kodus käia soovib.
Tütar läheb Tartusse. Esialgu arvestan max 600€ kuus. Elamispinna kulud on keskmisest kallimad, sest ühikakoha oleks saanud kõige kaugemasse ühikasse ja ahjuküttega korter või äärelinna kehvemas seisus odavam korter oleks liiga suur shokk olnud. Panustasime korralikku elamisse kõige rohkem. Loodan, et edaspidi tekib võimalus mitmepeale kambaga suurem korter üürida ja elamiskulusid vähendada. Lisaraha elamiseks praegu teenib suvel töötades ja Tartus ka juba töökoht olemas, kus saab vajadusel natuke käia lisaraha teenimas. Regulaarset töökohta arutasime, et praegu esimesel kursusel ei hangiks.
Millal ta avalduse esitas? Minu laps ajas end kell 9 üles (pärast oli pahane, et pool tundi kauem ei maganud), süsteem kukkuks korduvalt kokku ja avaldus sai esitatud alles peale 9.30, sai koha soovitud ühikasse (mõlemad mis ta ära märkis asuvad üsna lähestikku) ja avastas rõõmsalt, et igale poole on ainult paarsada meetrit minna. Tartu on nii väike linn, kas ta avalduses siis ei märkinud lähimaid ära?
Töökohta tal kahjuks pole ja ilmselt leida ka üsna raske, Tallinnas küll töötas kevadel osakoormusega, aga sama firma Tartu harusse nad praegu kedagi juurde ei vaja.
Olen arvestanud umbes 200-250 euroga kuus, see siis söögiraha ja meelelahutus. Ühikaüür ja suuremad vajalikud ostud veel lisaks, aga need pigem vajaduspõhised.
Kuna lapsele on antud korter ja kõik sellega kaasnevad tasud maksan mina, siis taskuraha on vaid 25€ nädal. Muidugi ostan talle külmkapi ka täis ja korra nädalas käime koos poes. Kui nälga jääb, siis korter asub meie elupaigast 1km kaugusel ja saab alati meie juurde sööma tulla. Õnneks ei läinud teise linna õppima ja see tõttu on meil palju lihtsam. Eks siis vaatame edasi kas 25 € on liiga vähe või mitte. Mõeldes enda tudengielu peale, siis see ongi vaene ja õpetlik hetk elus. Oleme toetavad, kuid priisata ei lase.
Aga millal vati seest välja lasete? Selline elu tekitabki püsiva teadmise, et küll vanemad probleemid lahendavad, ise ei pea midagi tegema. Üks normaalne õlu maksab poes 1,5€, selle eest saab 16 õlut, jagada see 4 päeva peale, 4 õlut päevas. Normaalne! Reedel õlut ei joo, siis tuleb vanemate juurde minna ilusa näoga ja saab ju ka terve n/v tasuta süüa.
Oh jah, mu lapsed hakkasid 8-9aastaselt taskuraha kuukaupa saama, siis suutsid juba pikema aja peale jagada…
Tütar läheb Tartusse. Esialgu arvestan max 600€ kuus. Elamispinna kulud on keskmisest kallimad, sest ühikakoha oleks saanud kõige kaugemasse ühikasse ja ahjuküttega korter või äärelinna kehvemas seisus odavam korter oleks liiga suur shokk olnud. Panustasime korralikku elamisse kõige rohkem.
Tartus pole mitte ükski ühikas mitte ühestki õppehoonest nii kaugel, et loengusse jõudmine üle 20 minuti võtaks. Ühistransport on täiesti ok, aga ise kasutan Tartus liiklemiseks peamiselt jalgratast (suurema osa aastast) – soovitaks ka tudengitele. Ahiküttega korteritest on paljudesse ka elektriküte lisaks pandud, nii et mingit “shokki” see nüüd küll endast ei kujutaks.
no aga palju praegu perel toidule ja majatarvetele kulub? seda sa ju tead? selle pinnalt peaks suutma midagi välja arvestade + natuke meelelahutust.
Näiteks meil kulub hetkel toidu ja majapidamistarvete peale 4-liikmelisel perel 600-700 eur kuus. Tegelikult ostame aegajalt sellest rahast (on eraldi arve kohe) ka muid asju, mis ei ole rangelt “toit ja majapidamistarbed” (nt toidupoest ostan koos toiduga ka sokke, meil kulub ka aiakaupa, vahel maksame ka meelelahutuse eest samast rahast jne).
Kui mu vanim laps läheks ülikooli, siis rangelt võttes võiks öelda, et per face kulub 175 kuus. samas muidugi päris nii üks-ühele ei saa võtta, sest ainult ühele toitu tehes tegelikult on ühiku hind kallim kui neljale toitu tehes + noor oskab kindlasti vähem süüa teha, alles hakkab õppima säästlikku majandamist ja toiduvalmistamist jne. Seega ma arvan, et ma arvestaksin talle esialgu 250 eur kuus. see võiks katta toiduvajaduse + mõningane meelelahutus + piletiraha koduvahet sõitmiseks jne. Kui talle tundub, et seda on vähe, eks siis tuleb esialgu vaadata, millised on tarbimisharjumused ja kas neid tuleb muuta või on tõesti vähe.
Ps lisan ka juurde, et minu hinnangul ei pea lapsevanem kinni maksma otseselt lapse pidustemist, noormeeste puhul väljategemist tütarlastele jne. Et jah, noor ei pea ülikooli kõrval tingimata tööle minema, aga vanemate kulul pidutsema ka ei pea.
aga lõpuks määrab ka vanemate võimalused, sest hetkel summat pakkudes ma pole arvestanud oma võimalustega, sest üüri tuleb ka ju siis lapse eest maksta 😀
ma ise elasin samamoodi väga kasinalt, kogu meelelahutuse raha säästsin toidu arvelt. Kiiretsi õppisin odavalt sööma, küll õpivad ka praegused noored ruttu, mis on tähtsam – kas mitmekesine toit või õlu :D:D:D valik on teada 😀
Toetasin oma teises linnas ja teises riigis ülikoolis õppivat last neli aastat kuni kevadeni 2019, summad üsna värskelt meeles. Mina kandsin iga kuu 220, isa kandis 300. Ülikoolilt sai toetust 2800 naela aastas. Reaalselt viibis teises linnas 6 kuud, ülejäänud aja oli kodumaal ja elas kodus, sel perioodil talle raha ei kandnud. Ühika eest tuli maksta 6 kuu tasu (600 naela kuus), seega see ülikoolipoolne toetus läks kõik otse üüriks sisuliselt. Meie kantud raha eest sai siis süüa ja esmatarbekaupu, ka õpikuid tuli osta.
Õppemaks oli 9000 naela aastas, selle sai maksta UK õppelaenust.
Kuigi Cambridge tudengil on keelatud kolmel esimesel aastal töötada, ei jõua ka väga, kuna koormus nii hull, tegi ta kaugteel oma startupis ikkagi tööd edasi ja teenis ka ise mingil määral. Muidu ei oleks välja tulnud lihtsalt.
Saime hakkama, poiss sai hea hariduse ja saab peale kooli majanduslikult suurepäraselt hakkama, meist ei sõltu enam kuidagi.
Olen seda meelt, et kooli ajal peaks ikka püüdma oma last toetada, et ta saaks õppimisele keskenduda.
