Tere,
mis arvate sellest seadusemuudatusest? Tundub õiglasem kui eelmine?
Kuidas saada aru sellest, et peretoetused lähevad kõik jagamisele sh ka suure pere toetus. Et kui elatise saajal on kolmas laps uues suhtes, siis kahe esimese lapse elatiselt saab eksmees kohe 30+50 euri maha arvata lapse kohta.
Mis arvate sellest süsteemist? Mingid lõputud vaidlused hakkavad ju tulema, sest eesti kesmine palk on ka ju pidevalt muutuv suurus. Veider kuidagi….see süsteem.
Mingid lõputud vaidlused hakkavad ju tulema, sest eesti kesmine palk on ka ju pidevalt muutuv suurus.
Kuidas see siia puutub, mis Eesti keskmine palk on.
Just.ee kalkulaator arvestab ju ainult ühiseid lapsi, mitte teistest suhetest pärinevaid.
Mida te miinustate nii hirmsasti, rääkige siis, kuidas asi tegelikult on?
Mingid lõputud vaidlused hakkavad ju tulema, sest eesti kesmine palk on ka ju pidevalt muutuv suurus.
Kuidas see siia puutub, mis Eesti keskmine palk on.
Kahjuks ei tunnista see kalkulaator alla keskmise palga sissetulekuid, näiteks hooldaja brutopalk on keskmiselt 900, aga elatist maksma peaks selle kalkulaatori järgi ikka nii, nagu saaks keskmist palka. (Ma tunnen ühte hooldajana töötavat noort naist, kelle vanem laps kasvab isaga)
Ning jah, maksma kohustatud isiku need lapsed, kes temaga koos elavad, ei läheks nagu üldse arvesse. Või kui isik peab elatist maksma mitmes eri peres kasvavale lapsele, siis ju mastaaabisääst ei rakendu, või kuidas?
Kui päriselt ka elatist niimoodi arvutatakse, siis ei ole see varasemast parem midagi. V.a. see pisiasi, et lapsega koos veedetud päevad lähevad arvesse, mis on hea.
Tere,
mis arvate sellest seadusemuudatusest? Tundub õiglasem kui eelmine?
Kuidas saada aru sellest, et peretoetused lähevad kõik jagamisele sh ka suure pere toetus. Et kui elatise saajal on kolmas laps uues suhtes, siis kahe esimese lapse elatiselt saab eksmees kohe 30+50 euri maha arvata lapse kohta.
Mis arvate sellest süsteemist? Mingid lõputud vaidlused hakkavad ju tulema, sest eesti kesmine palk on ka ju pidevalt muutuv suurus. Veider kuidagi….see süsteem.
Peretoetus ongi ju laste ülalpidamiseks. Ja kui sul on nt 2 last ühe mehega ja 1 laps teisega, siis sa ju ise ei jaga laste ülalpidamiskuluaid nii, et teile 2 esimest last ostan vähem süüa, sest teie eest on peretoetus 60+60, aga vot 3. laps, küll talle alles ostan! Ikka ju samamoodi kasutad kogu pere hüvanguks.
Jah, on objektiivselt õiglasem, sest võimaldab reaalset elu rohkem arvesse võtta. Keerulisem, jah. Ja võib tekkida ka ebaõiglaseid olukordi üksikjuhtudel. Kuid nö laias laastus õiglasem.
Jah, on objektiivselt õiglasem, sest võimaldab reaalset elu rohkem arvesse võtta. Keerulisem, jah. Ja võib tekkida ka ebaõiglaseid olukordi üksikjuhtudel. Kuid nö laias laastus õiglasem.
Võibolla ma suhtuksin asjasse emotsionaalsemalt, kui see mind ennast kuidagi isiklikult puudutaks, aga hetkel tundub mulle küll, et see on ainult kriipsuvõrra parem kui eelmine versioon – ja täpselt selle kriipsu võrra, mis puudutab teise vanemaga veedetud aega. Muus mõttes – inimesed, kes saavad Eesti keskmisest vähem palka, pole mingilgi moel ÜKSIKJUHTUMID, ma isegi ütleks, et neid on enamus. Kindlasti on nende inimeste hulgas ka elatise maksjaid ja ka selliseid, kellel mõni laps kasvab endaga koos ja vajab samuti ülalpidamist. Mis on ju olnud perekoolis üks põhiline probleemitõstatuse põhjus – kas nendele lastele, kes maksma kohustatud vanemaga koos elavad, ei peagi söögiraha jääma? ning lahendust on võimalik saada ainult kohtu kaudu. Aga need, kes saavad keskmisest väiksemat palka, kas need peavad samuti kohtusse pöörduma või maksku igal juhul sama palju? Noh, see “sama palju” on nüüd ilmselt väiksem kui enne, seda küll.
Jah, on objektiivselt õiglasem, sest võimaldab reaalset elu rohkem arvesse võtta. Keerulisem, jah. Ja võib tekkida ka ebaõiglaseid olukordi üksikjuhtudel. Kuid nö laias laastus õiglasem.
Võibolla ma suhtuksin asjasse emotsionaalsemalt, kui see mind ennast kuidagi isiklikult puudutaks, aga hetkel tundub mulle küll, et see on ainult kriipsuvõrra parem kui eelmine versioon – ja täpselt selle kriipsu võrra, mis puudutab teise vanemaga veedetud aega. Muus mõttes – inimesed, kes saavad Eesti keskmisest vähem palka, pole mingilgi moel ÜKSIKJUHTUMID, ma isegi ütleks, et neid on enamus. Kindlasti on nende inimeste hulgas ka elatise maksjaid ja ka selliseid, kellel mõni laps kasvab endaga koos ja vajab samuti ülalpidamist. Mis on ju olnud perekoolis üks põhiline probleemitõstatuse põhjus – kas nendele lastele, kes maksma kohustatud vanemaga koos elavad, ei peagi söögiraha jääma? ning lahendust on võimalik saada ainult kohtu kaudu. Aga need, kes saavad keskmisest väiksemat palka, kas need peavad samuti kohtusse pöörduma või maksku igal juhul sama palju? Noh, see “sama palju” on nüüd ilmselt väiksem kui enne, seda küll.
Ka kahe vanemaga kooselavad lapsed on vaesuses. Sellega tuleb leppida – kui endal on väike palk ja lapse teisel vanemal väike palk, siis ei saagi oodata suuremat elatist. Ei saa võtta sealt, kust võtta pole. Või kust võetaks see raha siis, kui koos elatakse? Tulebki leppida, et elatise arvelt ei rikastu keegi. Ja pöörduda KOV poole toetuste saamiseks.
Moorike, sa ei saa mu jutust ÜLDSE aru. Ma räägin, et vähemalt elatise kalkulaator ei arvesta sellise väga sageli esineva ja sugugi mitte üksikjuhtumite alla kuuluva olukorraga, kus elatist maksma kohustatud inimene ei saa eesti keskmist palka vaid vähem; ega ka selle küllaltki sagedase juhtumiga, kus maksma kohustatud inimesel on kodus veelgi lapsi. Katsuksid äkki läbi lugeda selle kommentaari, millele sa vastad?
Aga ühe huvitava küsimuse püstitasid sa ka – kui elatist maksma kohustatud inimene saaks üldse toimetulekutoetust?
Aga ühe huvitava küsimuse püstitasid sa ka – kui elatist maksma kohustatud inimene saaks üldse toimetulekutoetust?
loomulikult saaks, kui ta tingimustele vastab
See kalkulaator võtab keskmisest palgast vaid 3%, mis on megaväike summa. Baassumma on 200 eurot +3% keskmisest palgast – 1/2 lastetoetustest. Lisaks arvestab ka aega, millal laps on teise vanema juures jne.
Aga mul on hoopis küsimus, kuidas kohus hakkab seda välja mõistma, sest esitesk muutub iga aasta kesmine palk, teiseks arvestatakse kõiki lapsi – kui üks saab täisealiseks või sünnib üks laps juurde? Näiteks väljamõistmise ajal on 2 last, aga kui naisel sünnib 3 laps, siis on summa ju teine, kuna lastetoetused suurenevad oluliselt. Kas siis jälle kohtusse?
See kalkulaator võtab keskmisest palgast vaid 3%, mis on megaväike summa. Baassumma on 200 eurot +3% keskmisest palgast – 1/2 lastetoetustest. Lisaks arvestab ka aega, millal laps on teise vanema juures jne.
Aga mul on hoopis küsimus, kuidas kohus hakkab seda välja mõistma, sest esitesk muutub iga aasta kesmine palk, teiseks arvestatakse kõiki lapsi – kui üks saab täisealiseks või sünnib üks laps juurde? Näiteks väljamõistmise ajal on 2 last, aga kui naisel sünnib 3 laps, siis on summa ju teine, kuna lastetoetused suurenevad oluliselt. Kas siis jälle kohtusse?
Arvesse lähevad ikka ühised lapsed, mitte uue mehega saadud uued lapsed ja nende peretoetused. See on just.ee kalkulaatori selgitustes kirjas. No ja loogiline oleks, et kui üks ühine laps enam toetust ei saa, siis aellesama kalkulaatori abil arvutad summa ümber.
Arvesse lähevad ikka ühised lapsed, mitte uue mehega saadud uued lapsed ja nende peretoetused. See on just.ee kalkulaatori selgitustes kirjas.
Seaduse järgi lähevad aga arvesse kõik elatist saava lapse leibkonna peretoetused, mis jagatakse elatist saava lapse leibkonna laste vahel võrdselt. Vt. Perekonnaseaduse muutmise seaduse seletuskirja lk.6 viimane lõik: https://www.riigikogu.ee/download/259065da-648a-492e-9698-27fe9758c780
See kalkulaator võtab keskmisest palgast vaid 3%, mis on megaväike summa …
Kas see on ka nii megaväike summa, et selle võiks ehk üldse arvesse võtmata jätta? Kui mediaanpalgast näiteks kahe lapse elatis ära maksta, siis need megaväikesed summad hakkavad muutuma olulise suurusega summadeks. Täiskasvanud mees saaks sellisest megaväikesest summast nädal aega söönuks.
Arvesse lähevad ikka ühised lapsed, mitte uue mehega saadud uued lapsed ja nende peretoetused. See on just.ee kalkulaatori selgitustes kirjas.
Seaduse järgi lähevad aga arvesse kõik elatist saava lapse leibkonna peretoetused, mis jagatakse elatist saava lapse leibkonna laste vahel võrdselt. Vt. Perekonnaseaduse muutmise seaduse seletuskirja lk.6 viimane lõik: https://www.riigikogu.ee/download/259065da-648a-492e-9698-27fe9758c780
See sama lõik jätkub ju järgmisel leheküljel ja ütleb, et lasterikka pere toetusi võib arvestada vaid ühiste laste korral.
See sama lõik jätkub ju järgmisel leheküljel ja ütleb, et lasterikka pere toetusi võib arvestada vaid ühiste laste korral.
” Lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel on õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed.”
Eeskätt – ennekõike, eriti. Mitte “vaid”.
Ühes teises foorumis armastatakse rõhutada, et foorumiliikmeid ei maksa lolliks pidada. Et foorumiliikmed loevad viiteid, saavad neist aru ning teevad vahet erinevatel mõistetel. Et on täiesti kasutu väita, et viitel on kirjas midagi muud, kui seal tegelikult on.
Kui arvestatakse vaid ühiseid lapsi siis suurepere toetust tohiks saada ka vaid ühiste laste puhul. Sest kui neid eelmise mehega lapsi poleks siis ju seda lasterikka pere toetust ei saaks. See on ju ebaõiglane, et kolmas laps tehakse uue mehega ja siis unustatakse, et tänu eelmise mehega tehtud lastele kvalifitseerub inimene suurpere toetusele.
See pole ju lihtsalt kolmanda lapse toetus. See on ja jääb suurpere toetuseks. Oma kolmanda lapsega üksi ju ei saaks seda. Kasvatad kolme last siis saad suurpere toetust ja siis see ongi 3 lapsele mitte vaid kolmandale lapsele. Vaid kolmanda lapsega suurpere ei ole keegi.
See sama lõik jätkub ju järgmisel leheküljel ja ütleb, et lasterikka pere toetusi võib arvestada vaid ühiste laste korral.
” Lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel on õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed.”
Eeskätt – ennekõike, eriti. Mitte “vaid”.
Aga mõte jääb ju samaks. Mu eksil on kokku 4 last peres, minu oma ainult üks neist. Ma ei leia küll, et mina peaksin nende peretoetuste arvelt vähem alatist maksma. Aga no mis mul saaks selle vastu olla, suur vahe ju, kas 213 või 153€.
Aga mõte jääb ju samaks. Mu eksil on kokku 4 last peres, minu oma ainult üks neist. Ma ei leia küll, et mina peaksin nende peretoetuste arvelt vähem alatist maksma. Aga no mis mul saaks selle vastu olla, suur vahe ju, kas 213 või 153€.
Ja see, ning tõsiasi, et iga teine pere läheb lõhki, ongi põhjused, miks perepõhine toetuste määramine on oma aja ära elanud. Perehüvitiste seaduse §15 ütleb selgesõnaliselt, et need toetused on mõeldud lastele tehtavate kulutuste hüvitamiseks. Ei ole mingit põhjust, miks neid toetusi ei võiks maksta vanemapõhiselt vastavalt sellele, kui mitut last vastav vanem oma järglastena ülal peab. Elatis on selgelt j aainult lapsele tehtav kulutus. Sellisel juhul laheneks ära olukord, kus ühe lapsega elatise maksja saab osa suure pere toetusest, kui tema eks on veel lapsi saanud ja nelja lapsega elatise maksja suure pere toetustest osa ei saa, kui tal on kaks last eksiga ja kaks last uue naisega. Sellised olukorrad ei ole täna Eestis harvaesinevad üksikjuhud. Meil on kümneid tuhandeid lastest lahuselavaid vanemaid. Nende hulgas peaks olema tuhandeid selliseid “eri”-juhte.
Aga mõte jääb ju samaks. Mu eksil on kokku 4 last peres, minu oma ainult üks neist. Ma ei leia küll, et mina peaksin nende peretoetuste arvelt vähem alatist maksma. Aga no mis mul saaks selle vastu olla, suur vahe ju, kas 213 või 153€.
Ja see, ning tõsiasi, et iga teine pere läheb lõhki, ongi põhjused, miks perepõhine toetuste määramine on oma aja ära elanud. Perehüvitiste seaduse §15 ütleb selgesõnaliselt, et need toetused on mõeldud lastele tehtavate kulutuste hüvitamiseks. Ei ole mingit põhjust, miks neid toetusi ei võiks maksta vanemapõhiselt vastavalt sellele, kui mitut last vastav vanem oma järglastena ülal peab. Elatis on selgelt j aainult lapsele tehtav kulutus. Sellisel juhul laheneks ära olukord, kus ühe lapsega elatise maksja saab osa suure pere toetusest, kui tema eks on veel lapsi saanud ja nelja lapsega elatise maksja suure pere toetustest osa ei saa, kui tal on kaks last eksiga ja kaks last uue naisega. Sellised olukorrad ei ole täna Eestis harvaesinevad üksikjuhud. Meil on kümneid tuhandeid lastest lahuselavaid vanemaid. Nende hulgas peaks olema tuhandeid selliseid “eri”-juhte.
Just, samas kui eksil oleks 3 last kokku, siis ju oleks normaalne, kui lasterikka pere toetust arvestataks.
Mind isiklikult ei puuduta. Veel vähemalt. Aga esiteks on need elatise summad absurdselt väiksed, nii varem kui praegu. Kes ja kus selliste summadega lapsi kasvatab? Tallinnas või Tartus küll pole võimalik. Meil kolm last peres, Tartus, kokkuhoidlikud, 3-toalises korteris, autot ei oma, kuu eelarve 3000€.
Teiseks paneb mind imestama see võrdõiguslikkuse teema, meestele olevat liiga tehtud seni. No ma ei tea enda tutvusringkonnas peresid, kus mees ja naine tegeleks lastega võrdselt. Naine ei saa lihtsalt suud lahti teha avalikult, muidu mees solvub ja kaob ka see 1/5, mida ta teeb. Tuleb ju kiita taevani, kui mees üldse midagigi lastega seotut teeb. Nüüd korraga tahavad isad lahkumineku järgselt võrdsed olla? Pool ajast lapsi enda juurde? Miks neil sellist soovi pole kooselu ajal? Jääks nii mõnigi lahkuminek ära. Lastest on lihtsalt kahju, sest õhtuti hambaid ei pesta enam – augud, õppetöö kannatab, sest isal suva, süüa saab pelmeene ja rämpsu jne. Issid on toredad nädalavahetustel, aga emad vastutavad.
Mind isiklikult ei puuduta. Veel vähemalt. Aga esiteks on need elatise summad absurdselt väiksed, nii varem kui praegu. Kes ja kus selliste summadega lapsi kasvatab? Tallinnas või Tartus küll pole võimalik. Meil kolm last peres, Tartus, kokkuhoidlikud, 3-toalises korteris, autot ei oma, kuu eelarve 3000€.
Teiseks paneb mind imestama see võrdõiguslikkuse teema, meestele olevat liiga tehtud seni. No ma ei tea enda tutvusringkonnas peresid, kus mees ja naine tegeleks lastega võrdselt. Naine ei saa lihtsalt suud lahti teha avalikult, muidu mees solvub ja kaob ka see 1/5, mida ta teeb. Tuleb ju kiita taevani, kui mees üldse midagigi lastega seotut teeb. Nüüd korraga tahavad isad lahkumineku järgselt võrdsed olla? Pool ajast lapsi enda juurde? Miks neil sellist soovi pole kooselu ajal? Jääks nii mõnigi lahkuminek ära. Lastest on lihtsalt kahju, sest õhtuti hambaid ei pesta enam – augud, õppetöö kannatab, sest isal suva, süüa saab pelmeene ja rämpsu jne. Issid on toredad nädalavahetustel, aga emad vastutavad.
Kuu eelarve saab 3000€ olla ikka ainult nendel, kes nii palju teenivad. Varem oli ühele lapsele 292+292+60, see on 644 €. Mingi närutamine see nüüd küll pole, mõ i saab palka nii palju ja peab ka ära elama. Mul on 4 last ja mingit 3000 ei kuluta iial ühes kuus, sest seda lihtsalt pole. Sööme korralikult, riided on lastel uued ja ostan iga kuu juurde (aboutyou sõltuvus on juba). Praegu kulub meelelahutusele vähem, aga kõik kooliüritused ja ekskursioonid saavad käidud.
Mind isiklikult ei puuduta. Veel vähemalt. Aga esiteks on need elatise summad absurdselt väiksed, nii varem kui praegu. Kes ja kus selliste summadega lapsi kasvatab? Tallinnas või Tartus küll pole võimalik. Meil kolm last peres, Tartus, kokkuhoidlikud, 3-toalises korteris, autot ei oma, kuu eelarve 3000€.
Teiseks paneb mind imestama see võrdõiguslikkuse teema, meestele olevat liiga tehtud seni. No ma ei tea enda tutvusringkonnas peresid, kus mees ja naine tegeleks lastega võrdselt. Naine ei saa lihtsalt suud lahti teha avalikult, muidu mees solvub ja kaob ka see 1/5, mida ta teeb. Tuleb ju kiita taevani, kui mees üldse midagigi lastega seotut teeb. Nüüd korraga tahavad isad lahkumineku järgselt võrdsed olla? Pool ajast lapsi enda juurde? Miks neil sellist soovi pole kooselu ajal? Jääks nii mõnigi lahkuminek ära. Lastest on lihtsalt kahju, sest õhtuti hambaid ei pesta enam – augud, õppetöö kannatab, sest isal suva, süüa saab pelmeene ja rämpsu jne. Issid on toredad nädalavahetustel, aga emad vastutavad.
Kuu eelarve saab 3000€ olla ikka ainult nendel, kes nii palju teenivad. Varem oli ühele lapsele 292+292+60, see on 644 €. Mingi närutamine see nüüd küll pole, mõ i saab palka nii palju ja peab ka ära elama. Mul on 4 last ja mingit 3000 ei kuluta iial ühes kuus, sest seda lihtsalt pole. Sööme korralikult, riided on lastel uued ja ostan iga kuu juurde (aboutyou sõltuvus on juba). Praegu kulub meelelahutusele vähem, aga kõik kooliüritused ja ekskursioonid saavad käidud.
Ja kui lapsi on kolm, siis oli summa siiani veel 757€ lapse kohta, eeldusel, et mõlemad vanemad panustavad 292 igale lapsele. Paraku enamus inimestest ei teenigi nii palju.
Mind isiklikult ei puuduta. Veel vähemalt. Aga esiteks on need elatise summad absurdselt väiksed, nii varem kui praegu. Kes ja kus selliste summadega lapsi kasvatab? Tallinnas või Tartus küll pole võimalik. Meil kolm last peres, Tartus, kokkuhoidlikud, 3-toalises korteris, autot ei oma, kuu eelarve 3000€.
Teiseks paneb mind imestama see võrdõiguslikkuse teema, meestele olevat liiga tehtud seni. No ma ei tea enda tutvusringkonnas peresid, kus mees ja naine tegeleks lastega võrdselt. Naine ei saa lihtsalt suud lahti teha avalikult, muidu mees solvub ja kaob ka see 1/5, mida ta teeb. Tuleb ju kiita taevani, kui mees üldse midagigi lastega seotut teeb. Nüüd korraga tahavad isad lahkumineku järgselt võrdsed olla? Pool ajast lapsi enda juurde? Miks neil sellist soovi pole kooselu ajal? Jääks nii mõnigi lahkuminek ära. Lastest on lihtsalt kahju, sest õhtuti hambaid ei pesta enam – augud, õppetöö kannatab, sest isal suva, süüa saab pelmeene ja rämpsu jne. Issid on toredad nädalavahetustel, aga emad vastutavad.
Kurb, et sina ning kogu su tutvusringkond endale nii sitad mehed valinud on.
Mind isiklikult ei puuduta. Veel vähemalt.
Ei hakanud isegimitte riskima. Sünnitasin mujal, kasvatame mujal. Tehtud otsustega äärmiselt rahul, ei ole vaja ennast siduda seadustega, mida täita nagunii ei suudaks. Täiesti vastuvõtmatu, et mingi asutus võiks mind või abikaasat saata võimalusi otsima. Teine soov oli, et mina-pildid säiliksid tervetena. Turvaline kasvukeskkond, kus oleks võimalikult vähe mõttetut juttu. Kehakaal peab normis olema, hambaauke ei tohi olla, kuid see, et mingi asutus tuleb ütlema, mitu paari jalatseid minu lapsel peab olema. Kindel ei!
ssid on toredad nädalavahetustel, aga emad vastutavad.
Kui sirkel peas hakkab nii suuri ringe juba joonistama, siis tuleb seisatada ja mõelda: Oota, kas minul endal on kõik ikka peas korras ja hästi.
