Teema: Uus katse põhikoolilõpetajate stressi vähendamiseks?

Põhikoolilõpetajate stressi aitaks vähendada, kui gümnaasiumikohtade arv käiks käsikäes vastavaealiste arvuga rahvastikus, ka ruumiliselt.

Muidugi oleks vaja ka, et õpetajad oleksid päriselt pädevad. Ma ise olen õpetaja ja sirvin ikka huvi pärast töökuulutusi. Heal juhul nõutakse, et kandidaat oleks juba vastava kutsega ja magistrikraadiga. Aga seda, et matemaatikaõpetaja oleks ülikoolis matemaatikat õppinud, ei nõuta. Väga sageli piisab, kui kandidaadil on õpingud pooleli. Ka esimese-teise kursuse bakalaureusetudeng kõlbab. Töökuulutustes pannakse rõhku isikuomadustele. See on hea. Õpetaja peab eelkõige olema inimene ja suhtuma õpilastesse kui inimestesse, olema nende arengust huvitatud. Aga ainult sellest ei piisa, eriti põhikooli 3. astmes (7-9. klass) ja edasi. Õpetaja peaks ka oma ainet valdama ja oskama seda õpilastele edasi anda.
Selliseid õpetajaid, kes kõigile elementaarsetele nõuetele vastaksid, ei ole paraku piisavalt.

Lisaks on õpilastel palju stressi seoses enda ealiste iseärasustega, suhetega kodus ja oma seltskondades jne. Aga neid tegureid ei saa hariduspoliitikaga kuigi palju mõjutada.

#4206913:

Kindlasti on terve hulk gümnaasiume, mis võtaksid õpilasi vastu lihtsalt lõpueksamite tulemuste põhjal.

See sobiks küll paremini tõesti.

#4206967:

Aga kui põhikooli lõpueksamite tulemused ei anna piisavalt laiapõhjalist tagasisidet?

Meil maakoolis oli suurepärane õpetaja ja väga kõrge õpimotivatsiooniga klass ning tulemused olid kõikidel suurepärased, mille järgi sa siis võtad või jätad?

“Haridusminister Kallas ütles, et lõpueksamite ja gümnaasiumi sisseastumiskatsete ühitamiseks on vaja matemaatikaeksam ringi teha.

“Matemaatikaeksam mõõdab täna ainult lävendit, aga meil on need reaalsuunaga erigümnaasiumid, kes soovivad näha tegelikult diferentseerimist õpilaste tulemustes. See matemaatikaeksam oma olemuselt täna gümnaasiumi sisseastumiseksamiks lihtsalt ei sobi, aga uue eksami väljatöötamine on palju pikem töö. Nii et järgmisel kevadel on eksamisüsteem veel jätkuvalt sama, muutub ajagraafik õpilase vaatest, aga pikemas plaanis on tõesti see soov, et meil oleks ühine sisseastumissüsteem. Esimese ambitsioonina on 2025. aasta kevad meil ette võetud,” ütles Kallas.“

#4206908:

Põhikoolilõpetajate stressi aitaks vähendada, kui gümnaasiumikohtade arv käiks käsikäes vastavaealiste arvuga rahvastikus, ka ruumiliselt.

Muidugi oleks vaja ka, et õpetajad oleksid päriselt pädevad. Ma ise olen õpetaja ja sirvin ikka huvi pärast töökuulutusi. Heal juhul nõutakse, et kandidaat oleks juba vastava kutsega ja magistrikraadiga. Aga seda, et matemaatikaõpetaja oleks ülikoolis matemaatikat õppinud, ei nõuta. Väga sageli piisab, kui kandidaadil on õpingud pooleli. Ka esimese-teise kursuse bakalaureusetudeng kõlbab. Töökuulutustes pannakse rõhku isikuomadustele. See on hea. Õpetaja peab eelkõige olema inimene ja suhtuma õpilastesse kui inimestesse, olema nende arengust huvitatud. Aga ainult sellest ei piisa, eriti põhikooli 3. astmes (7-9. klass) ja edasi. Õpetaja peaks ka oma ainet valdama ja oskama seda õpilastele edasi anda.

Selliseid õpetajaid, kes kõigile elementaarsetele nõuetele vastaksid, ei ole paraku piisavalt.

Lisaks on õpilastel palju stressi seoses enda ealiste iseärasustega, suhetega kodus ja oma seltskondades jne. Aga neid tegureid ei saa hariduspoliitikaga kuigi palju mõjutada.

Mis edasi saab? Kôik lohistatakse gümnaasiumi ja sealt ülikooli ja sealt toetuste maailma, kas nii arvad? Midagi vôiks muuta küll, aga nii et noorel ka edadpidi kasu oleks. Gümnaasiumi katsed kevadel olid ikka palju raskemad kui pôhikooli lôpueksamid ja sealtki osati lahendada ainult alla poole ülesannetest. No mida teevad need nôrgad ôpilased nelja kooli katsete ülesannetega? Praegu vähemalt lohistatakse ôpilane pôhikoolist läbi, antakse tunnistus kätte ja saab kutsekasse minna. Gümnaasium ikka neile kes soovivad ôppida ja gümnaasiumid ka ju vastavalt tasemele.

#4206970:

#4206967:

Aga kui põhikooli lõpueksamite tulemused ei anna piisavalt laiapõhjalist tagasisidet?

Meil maakoolis oli suurepärane õpetaja ja väga kõrge õpimotivatsiooniga klass ning tulemused olid kõikidel suurepärased, mille järgi sa siis võtad või jätad?

“Haridusminister Kallas ütles, et lõpueksamite ja gümnaasiumi sisseastumiskatsete ühitamiseks on vaja matemaatikaeksam ringi teha.

“Matemaatikaeksam mõõdab täna ainult lävendit, aga meil on need reaalsuunaga erigümnaasiumid, kes soovivad näha tegelikult diferentseerimist õpilaste tulemustes. See matemaatikaeksam oma olemuselt täna gümnaasiumi sisseastumiseksamiks lihtsalt ei sobi, aga uue eksami väljatöötamine on palju pikem töö. Nii et järgmisel kevadel on eksamisüsteem veel jätkuvalt sama, muutub ajagraafik õpilase vaatest, aga pikemas plaanis on tõesti see soov, et meil oleks ühine sisseastumissüsteem. Esimese ambitsioonina on 2025. aasta kevad meil ette võetud,” ütles Kallas.“

Ehk siis matemaatikaeksam läheb keerulisemaks ja raskemaks.

Hiigelhea, et meie peres enam kedagi põhikoolis pole.
Pisut oli sel kevadel stressi küll, aga üldjuhul täiesti üleelatav.

#4207179:

#4207156:

#4206970:

#4206967:

Aga kui põhikooli lõpueksamite tulemused ei anna piisavalt laiapõhjalist tagasisidet?

Meil maakoolis oli suurepärane õpetaja ja väga kõrge õpimotivatsiooniga klass ning tulemused olid kõikidel suurepärased, mille järgi sa siis võtad või jätad?

“Haridusminister Kallas ütles, et lõpueksamite ja gümnaasiumi sisseastumiskatsete ühitamiseks on vaja matemaatikaeksam ringi teha.

“Matemaatikaeksam mõõdab täna ainult lävendit, aga meil on need reaalsuunaga erigümnaasiumid, kes soovivad näha tegelikult diferentseerimist õpilaste tulemustes. See matemaatikaeksam oma olemuselt täna gümnaasiumi sisseastumiseksamiks lihtsalt ei sobi, aga uue eksami väljatöötamine on palju pikem töö. Nii et järgmisel kevadel on eksamisüsteem veel jätkuvalt sama, muutub ajagraafik õpilase vaatest, aga pikemas plaanis on tõesti see soov, et meil oleks ühine sisseastumissüsteem. Esimese ambitsioonina on 2025. aasta kevad meil ette võetud,” ütles Kallas.“

Ehk siis matemaatikaeksam läheb keerulisemaks ja raskemaks.

Ma ka selle üle mõtlema jäin. Kui eksam tehakse keerulisemaks, siis peab ju ometigi jääma mingi miinimumnõue, mille täitmisel eksam sooritatuks loetakse. Võimalik, et plaan on teha eksam pikemaks ja lisada keerulisemaid ülesandeid, mille tulemusi siis gümnaasiumid arvestavad. Ja need, kes kuhugi reaalsuunaga kooli astuda ei soovi, saavad need ülesanded lihtsalt tegemata jätta.

Eksam kestab niigi 3 astronoomilist tundi (ilma vaheajata). Ei ole loogiline, et see veel pikemaks tehakse.

#4207259:

#4207179:

#4207156:

#4206970:

#4206967:

Aga kui põhikooli lõpueksamite tulemused ei anna piisavalt laiapõhjalist tagasisidet?

Meil maakoolis oli suurepärane õpetaja ja väga kõrge õpimotivatsiooniga klass ning tulemused olid kõikidel suurepärased, mille järgi sa siis võtad või jätad?

“Haridusminister Kallas ütles, et lõpueksamite ja gümnaasiumi sisseastumiskatsete ühitamiseks on vaja matemaatikaeksam ringi teha.

“Matemaatikaeksam mõõdab täna ainult lävendit, aga meil on need reaalsuunaga erigümnaasiumid, kes soovivad näha tegelikult diferentseerimist õpilaste tulemustes. See matemaatikaeksam oma olemuselt täna gümnaasiumi sisseastumiseksamiks lihtsalt ei sobi, aga uue eksami väljatöötamine on palju pikem töö. Nii et järgmisel kevadel on eksamisüsteem veel jätkuvalt sama, muutub ajagraafik õpilase vaatest, aga pikemas plaanis on tõesti see soov, et meil oleks ühine sisseastumissüsteem. Esimese ambitsioonina on 2025. aasta kevad meil ette võetud,” ütles Kallas.“

Ehk siis matemaatikaeksam läheb keerulisemaks ja raskemaks.

Ma ka selle üle mõtlema jäin. Kui eksam tehakse keerulisemaks, siis peab ju ometigi jääma mingi miinimumnõue, mille täitmisel eksam sooritatuks loetakse. Võimalik, et plaan on teha eksam pikemaks ja lisada keerulisemaid ülesandeid, mille tulemusi siis gümnaasiumid arvestavad. Ja need, kes kuhugi reaalsuunaga kooli astuda ei soovi, saavad need ülesanded lihtsalt tegemata jätta.

Ma ei pea seda üldse õigeks, et tavakooli viieline laps hakkab matemaatika eksamil saama umbes 60% maksimumist ning seda loetakse heaks tulemuseks, sest reaalkooli lastel peab ka eksamil midagi teha olema. Lõpueksam peab olema siiski selline, et viieline laps saaks tulemuse 90-100% maksimumist. On aga selge, et reaalkooli või reaalklassi lapsele jääks selline eksam ikkagi liiga lihtsaks.

Riigieksam on ikka ühetaolised kôigile nii tavakooli kui reaalikale, selge see et reaalika tulemus on maksimumi vôi paar hooletse viga ja tavakooli ôpilane maadleb kohati 50% lävendi ületisega, nagu oli ka sellel aastal. Seda ma ôigeks ei peaks kui pôhikooli lôpueksam on ühtlasi reaali vôi gagi vôi murgi sisseastumis eksam. Need on küll täiesti erinevad tasemed ja ka nôudmised. Sedasi vôiks olla, et kes said eelnimetatud koolidesse sisse kevadel, loetaks pôhikooli lôpueksamid sooritatuks. Edasi tundides käimisega nendel lastel poleks kindlasti probleeme.

#4207282:

#4207272:

#4207262:

#4207179:

#4207156:

#4206970:

#4206967:

Aga kui põhikooli lõpueksamite tulemused ei anna piisavalt laiapõhjalist tagasisidet?

Meil maakoolis oli suurepärane õpetaja ja väga kõrge õpimotivatsiooniga klass ning tulemused olid kõikidel suurepärased, mille järgi sa siis võtad või jätad?

“Haridusminister Kallas ütles, et lõpueksamite ja gümnaasiumi sisseastumiskatsete ühitamiseks on vaja matemaatikaeksam ringi teha.

“Matemaatikaeksam mõõdab täna ainult lävendit, aga meil on need reaalsuunaga erigümnaasiumid, kes soovivad näha tegelikult diferentseerimist õpilaste tulemustes. See matemaatikaeksam oma olemuselt täna gümnaasiumi sisseastumiseksamiks lihtsalt ei sobi, aga uue eksami väljatöötamine on palju pikem töö. Nii et järgmisel kevadel on eksamisüsteem veel jätkuvalt sama, muutub ajagraafik õpilase vaatest, aga pikemas plaanis on tõesti see soov, et meil oleks ühine sisseastumissüsteem. Esimese ambitsioonina on 2025. aasta kevad meil ette võetud,” ütles Kallas.“

Ehk siis matemaatikaeksam läheb keerulisemaks ja raskemaks.

Ma ka selle üle mõtlema jäin. Kui eksam tehakse keerulisemaks, siis peab ju ometigi jääma mingi miinimumnõue, mille täitmisel eksam sooritatuks loetakse. Võimalik, et plaan on teha eksam pikemaks ja lisada keerulisemaid ülesandeid, mille tulemusi siis gümnaasiumid arvestavad. Ja need, kes kuhugi reaalsuunaga kooli astuda ei soovi, saavad need ülesanded lihtsalt tegemata jätta.

Eksam kestab niigi 3 astronoomilist tundi (ilma vaheajata). Ei ole loogiline, et see veel pikemaks tehakse.

Ma lihtsalt oletasin, mis võiks plaanis olla. Mul pole õrna aimugi, mis tegelikult toimuma hakkab. Aga samas pole minu jaoks ka loogiline, et eksam on nii raske, et ainult üksikud maksimumi saavad ning enamus peab väheste punktidega leppima. Et see laps, kes praegu saab eksamil 90-100% hakkab edaspidi saama 40-50%.

Oleneb ju eksami tasemst. Ega reaaliwvôi gagi sisse saanud ôpilased ei saanud katsetel 90-100%, riigieksamil küll. Räägin oma kogemustest sellel kevadel

Vaata, neid, kes said eksamil 100% on märksa rohkem kui neid, kes Reaali või GAG’i pääsesid. Neil koolidel pole praeguse matemaatikaeksami tulemustega midagi teha. Nende katsed on märksa raskemad, et oleks võimalik tekitada pingerida. Kui eesmärk on katsed ja eksam ühendada, siis muutub eksam märksa raskemaks ning maksimumi saajate arv väheneb kõvasti.

Võiks ju siis matemaatika eksamil olla kaks varianti valikus- üks neile kes tahavad reaalsuunal edasi õppima minna( Reaalkool jne.) ja teine variant siis neile, kellele aitab nö. tavaeksam tava gümnaasiumitesse edasiminekuks.

Eksamite tase ja sisu polegi siinkohal teema, kuivõrd just mannetu katse ministeeriumi poolt –  päästa põhikooli lõpueksamit piinavast mõttetusest, millele nüüd paar aastat on suurt tähelepanu juhitud. Et lapsed on kõik juba kuskile gümnaaisumisse sisse saanud ja siis alles tulevad lõpueksamid, et kellele ja milleks?

Nüüd tuues jõumeetodil eksamid kõige ette ja keelates koolides katsete hajutamise varasemalt perioodil, saavad ametnikud vastu rindu taguda, et lõpueksamid on kõige ees ja kõige tähtsamad, kes tahab, teeb pärast veel katseid. Katsed+vestlused aga lükkuvad kuskile ühte kuhja samasse auku suvesse, kus lapsed (ja ka õpsid) tahaks juba puhata ja gümnakohad jaotatakse kardetavasti kuskil juuni lõpus-juulis. Seega minu hinnangul hakkab segadus ja selgusetus veelgi kauem kestma…

No loodetavasti saab lihtsalt palju koole olema, kes võtavadki lapsed just tunnistuse ja lõpueksamite tulemuste järgi. Samas! Neid eksameid parandavad ka oma õpetajad ja oma kool. Kui adekvaatne võrdlusmaterjal see ikkagi on, kas selles olukorras pole ohtu, kus teatud  põhikoolides hakatakse oma laste tulemusi upitama ebaausalt, et nood gümnadesse kandideerides eelise saaksid?

Kui eksamitulemuste põhjal vastu võtma hakatakse, siis tuleb muidugi ka paika panna mingi süsteem, et üks laps ei saaks end korraga paljudesse koolidesse kirja panna. Muidu võib juhtuda, et tugevamad õpilased mõtlevad, kaaluvad ja valivad ning veidi kehvematel on ikka stressitase laes.

Ja kui koolid eksamitest hoolimata ka katseid korraldavad, siis kuhjuvad need katsed lühema aja peale ning jälle pole õpilastel elu kuidagi kergem.

#4207137:

#4207080:

Mis edasi saab? Kôik lohistatakse gümnaasiumi ja sealt ülikooli ja sealt toetuste maailma, kas nii arvad? Midagi vôiks muuta küll, aga nii et noorel ka edadpidi kasu oleks. Gümnaasiumi katsed kevadel olid ikka palju raskemad kui pôhikooli lôpueksamid ja sealtki osati lahendada ainult alla poole ülesannetest. No mida teevad need nôrgad ôpilased nelja kooli katsete ülesannetega? Praegu vähemalt lohistatakse ôpilane pôhikoolist läbi, antakse tunnistus kätte ja saab kutsekasse minna. Gümnaasium ikka neile kes soovivad ôppida ja gümnaasiumid ka ju vastavalt tasemele.

Ma küll ei loe kuskilt välja, et tsiteeritav oleks kirjutanud, et lausa kõik tuleb gümnaasiumisse vastu võtta ja sealt läbi lohistada. Ta mõtles ilmselt seda, et suurema sündide arvuga sünniaastatel võetaks rohkem õpilasi gümnaasiumisse ja väiksemaga vähem, et gümnaasiumisse saajate protsent oleks koguaeg sama.

Nii mõtlesin jah. Kunagi nõukogude ajal oli kohustuslik keskharidus. Aga praegune gümnaasiumiharidus ei ole kõigile jõukohane ja on täiesti tarbetu kõiki gümnaasiumisse saata. Aga kui praegu on põhikoolilõpetajaid rohkem kui näiteks 10 aastat tagasi, peaks olema ka gümnaasiumikohti vastavalt rohkem.

#4207317:

Neid eksameid parandavad ka oma õpetajad ja oma kool. Kui adekvaatne võrdlusmaterjal see ikkagi on, kas selles olukorras pole ohtu, kus teatud põhikoolides hakatakse oma laste tulemusi upitama ebaausalt, et nood gümnadesse kandideerides eelise saaksid?

Hindamisjuhend on ette antud ja igal aastal saadetakse teatud valik eksamitöödest HARNOsse analüüsimiseks. Seda ei tea enne tööde parandamist, millisest koolist millised eksamitööd peab saatma.

#4207469:

#4206938:

#4206913:

Kindlasti on terve hulk gümnaasiume, mis võtaksid õpilasi vastu lihtsalt lõpueksamite tulemuste põhjal.

See sobiks küll paremini tõesti.

aga mis on praegu takistanud eksamite tulemuste põhjal vastu võtta?

1. Eksamil teostavad järelvalvet ning neid parandavad praeguse seisuga oma kooli õpetajad, mis tekitab riski, et toimub pettus.

2. Järeleksam (näiteks õigel päeval haigestunutele) pole mitte riigi vaid kooli poolt koostatud, mis teeb eksamitulemuse mitte päris võrreldavaks õige eksamiga.

3. Eksamid toimuvad praeguse seisuga alles juunis.

4. Mõned aastad tagasi ei kirjutatud lõputunnistusele eksamitulemuse protsenti vaid ainult hinne.

Tegelikult on sellega väga lihtne. Matemaatikaeksam kestab endiselt 3 tundi, aga on 2 osa: 1. osa eest saadud tulemus läheb lõputunnistusele ja 2. osa punktidega kandideeritakse reaalsuunaga gümnaasiumiklassidesse. Nendele lastele, kes reaalsuunda tahavad saada, on see 1. osa tehtav tunni ajaga ja ülejäänud 2 tunni jooksul pusivad keerulisemaid ülesandeid. Kellel esimesele osale rohkem kui tund kulub, pole nagunii reaalsuunda asja. Eesti keele eksamitega saab sama teha.

Probleem tekib valikulise eksamiga, sest võõrkeele eksamit tahavad kõik koolid näha, aga osad tahaks lisaks ka loodusaineid või veel midagi muud.