[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mees sellises suhtes on muidugi või sees. Aga need kaks naist, ametlik/ametlikum ja too teine, armuke või püsikõrvalsuhe, kuidas neid hindate? Kui mõlemad on teineteise olemasolust teadlikud ja aastaid nii elatud. Mida arvata? Kummast on rohkem kahju või kumb jätab endast lollima mulje? Kumma naise asi oleks sellisele \”peremudelile\” lõpp teha ja sirge seljaga minema astuda? Kui ütlete, et armuke peaks loobuma, sest esimene naine oli ennem olemas. Aga võibolla vaadata asja hoopis nii, et armukese jaoks ei ole ju midagi teistmoodi. Tema olukord on algusest peale olnud sama: ta hakkas armukeseks, teadis, et mehel on naine olemas. Küll aga muutus esimese naise olukord armukese lisandumisega suhtesse. Võibolla siis peaks suhte lõpetama hoopis esimene naine?
Aga huvitav ikka, miks naised selliseid suhteid taluvad? Mehed ka muidugi. Tean kahte paari, kus hoopis naisel on püsikõrvalsuhe, millest ka abikaasa on teadlik. Kas armastatakse oma kaasat nii väga, või just vastupidi, on üsna ükskõik temast, mis teeb.
Ma tean tuntud inimestest, et Helgi Sallo elas püsikõrvalsuhtes ja tal on ka tütar sellest suhtest.
[/tsitaat]
Noh, vahel on asju, mida teised ei tea. Näiteks võib naine või mees olla aseksuaalne. Kui tal just ei õnnestu kuskilt teist samasugust leida (ja Eestis neil vist ju mingeid tugigruppe ei ole, kus kohtuda), ongi nende ainus variant nõustuda sellega, et kaaslane teistega seksib, või üksi olla.