Samuti, koristamisele kulutatud aeg pole raisatud, sest enamik saabki oma jalad pepu alt ära ja natuke liigutada. Nagu tasuta trenn. Raisatud aeg on see ainult inimese puhul, kellel on nagunii füüsiliselt raske töö ja kes on väsinud. 99% uusarenduste elanikest ei tee rasket füüsilist tööd, vaid tahab teiste eest eputada, et tema küll suudab maksta ja ei tee mingit sibi tööd.
Teen asju, mida mulle meeldib teha. Teiste järelt koristamine seda ei ole. Eelistan palgata inimesed, kes soovivad antud tööd teha. Trenni teen spordiklubis või metsarajal.
Tegelikult oleneb väga palju sellest, mitu korterit majas on. Pole mõtet võrrelda näiteks 3-6 korteriga maja ning 70-100 korteriga maja. Mõlemad on kortermajad, aga nende haldamine on väga erinev. Suures majas (70-100 korterit) on tavaliselt haldusteenus sisse ostetud ja see jaguneb paljude korterite vahel rahaliselt nii ära, et keegi seda ei tunneta. Pole vaja mingeid trepikoja koristamisgraafikuid 30 korteri vahel kokku leppida jne. Palkad halduri, see palkab koristaja ning asi mutt.
Väikese 3-6 korteriga majas on asju mõttekas paljuski ise teha, sest pakutava haldusteenuse hind on näiteks 400 eurot kuus. jaga see 3 korteri vahel ära ja siis näed mis summa korteri kohta tuleb. Selle raha eest ei lükata sul veel väikese kortermaja autode parklas lund ära, seda pead ikka lisaks ise tegema. Seepärast väikesed kortermajad toimetavadki ise ja teevad kamba peale vaja minevad tööd ära.
Ma ise olen elanud mõlemat tüüpi majas ja oman praktilist kogemust antud vallas. Seega on see koristaja vaidlus nii ja naa, las igaüks teeb nagu heaks arvab.
Peaaegu kõik keskealised oskavad venekeelsetele sama moodi selgeks teha.
Mis asja? Keskealised peavad vene keelt oskama, noored ei pea? Mida need noored siis koolis õpivad ja kuidas need keskealised siis vene keele selgeks õppisid?
Täiesti teisel teemal, aga vene keele õpetamise tase eesti üldhariduskoolides on juba ammu katastroofiliselt halb.
