Elan ühes uuselamurajoonis. Alles arenev piirkond. Nüüd siis hakkasid ühed aktivistid mingeid tegevusi ja arendusi planeerima ja oodatakse aktiivset osavõttu (nii füüsilist kui rahalist), mis mind aga absoluutselt ei huvita. Tegemist on selliste “täiustustega”, mis ei ole vajalikud ja enamus piirkonna elanikke ei seda ala ega planeeritud tegevusi ei kasutaks (olen ka teistelt juba kuulnud seda arvamust). Kuidas teie käituksite? Ignoreeriksite lihtsalt või hakkaksite põhjendama, miks te ei osale? Kuidas teistes piirkondades toimitakse?
Teema: Uuselamurajoon ja aktivistid
Kui ei huvita, siis ignoreerin. Ei pea põhjendama.
Mina leian, et viisakas on midagi vastata aga kindlasti ei langeks diskussiooni. Vastus on ka nt see, et meie pere jaoks ei ole tegevus x oluline ning meie ei panusta. Kui ignoreerida, siis ei saa ka aktivistid tagasisidet.
Üldkoosolekutel osaleksin. Et ei tekiks olukorda, kus seal mingeid otsuseid selliste asjade kohta vastu võetakse. Niisama raha küsimist ignoreeriksin. Tegelikult ei tohigi ühistu maale midagi ise rajama hakata.
miks sa peaksid oma kõrvalejäämist põhjendama? kui sa oled nende tegevuste vastu, siis oleks küll põhjendamine vajalik, aga kui lihtsalt on üleskutse midagi teha, siis astuvad ette need, kes soovivad osaleda.
Jutt käib siis mingist ühiskondlikus kasutuses olevast maa-alast, millega ei kaasne kohustusi piirkonna elanikele (võrdluseks kortermaja ja ühistu teema, kus aktiivne vähemus võib passiivsele enamusele kohustusi panna, a la nüüd teeme rataste parkla ja vastavalt ÜK otsusele kõik maksavad)?
Kui küsitakse arvamust, annaksin tagasisidet, aga mitte osalemist või panustamist ei pea vajalikuks põhjendama hakata või ammugi selle tõttu ennast halvasti tundma.
Ei salli aktiviste. Raha ei anna ja ideed laidan maha.
Oota missugune õiguslik alus nende tegevusel on? Kelle maale nad midagi teevad ja mida teevad. Tänapäeval ei ole ju mitte midagi lubatud teha ilma igasuguste kooskõlastuste ja lubadeta. Ei ole nii et ah ajame raha kokku ehitame lastele mänguväljaku. Selle mänguväljaku ehitamisega kaasneb vastutus ja ehitamiseks peavad olema load. Millest üldse jutt on? Lõpuks oled üldse seaduserikkumisele kaasa aidanud hoopis.
Kindlasti ignoreeriksin.
Oota missugune õiguslik alus nende tegevusel on? Kelle maale nad midagi teevad ja mida teevad. Tänapäeval ei ole ju mitte midagi lubatud teha ilma igasuguste kooskõlastuste ja lubadeta. Ei ole nii et ah ajame raha kokku ehitame lastele mänguväljaku. Selle mänguväljaku ehitamisega kaasneb vastutus ja ehitamiseks peavad olema load. Millest üldse jutt on? Lõpuks oled üldse seaduserikkumisele kaasa aidanud hoopis.
Ah, libateema nagunii.
Jutt käib siis mingist ühiskondlikus kasutuses olevast maa-alast, millega ei kaasne kohustusi piirkonna elanikele (võrdluseks kortermaja ja ühistu teema, kus aktiivne vähemus võib passiivsele enamusele kohustusi panna, a la nüüd teeme rataste parkla ja vastavalt ÜK otsusele kõik maksavad)?
Kortermaja ühistus saab otsuseid vastu võtta siiski häälteenamusega. Mingi aktiivne vähemus ei saa midagi teha.
Üldjuhul toimub aga ühistutes üldse midagi tänu sellele “aktiivsele vähemusele”, sest enamus on nagunii enda korteriuksest väljapoole jääva suhtes ükskõiksed, hoolimatud ja pimedad.
Jutt käib siis mingist ühiskondlikus kasutuses olevast maa-alast, millega ei kaasne kohustusi piirkonna elanikele (võrdluseks kortermaja ja ühistu teema, kus aktiivne vähemus võib passiivsele enamusele kohustusi panna, a la nüüd teeme rataste parkla ja vastavalt ÜK otsusele kõik maksavad)?
Kortermaja ühistus saab otsuseid vastu võtta siiski häälteenamusega. Mingi aktiivne vähemus ei saa midagi teha.
Üldjuhul toimub aga ühistutes üldse midagi tänu sellele “aktiivsele vähemusele”, sest enamus on nagunii enda korteriuksest väljapoole jääva suhtes ükskõiksed, hoolimatud ja pimedad.
Olen ka ühistu juhatuses kaasa löönud ja näinud kui närvesöövad on mõlemad – need kes mitte kunagi mitte milleski kaasa ei tee ja kõigele vastu on ning ka need kes absoluutselt igale poole ennast topivad.
Need kes kõigele vastu on viivad lõpuks asja nii kaugele, et ühistu sees hakkavad korteriomanikud tervelt ühistult kohtu kaudu korteri remondiraha välja nõudma kuna torud lekivad ja katus laseb läbi, fassaad ei pea tuult jne mis kahjustab juba otseselt korteriomandit. Meil võttis kuskil kolm kohtuprotsessi ja kolme korteri remondi väljamaksmise jagu ühistu raha, enne kui need kõigele vastuolijad ka aru said, et on asju mille eest ka nemad vastutavad ja tuleb teha. Hääletasimegi, et edaspidi maksavad katuse ja torude leketest tingitud kahjud kinni need, kes keelduvad katuse ja torustiku remondist. Lõpuks said vajalikud tööd tehtud.
Aktivistid aga lõugavad siiamaani, miks me naabritele politseiga sisse ei saja, need ju varastavad vett. Tema kuuleb iga õhtu kuidas üleval korrusel vannitoas vett lastakse. Või kisavad miks on esikus sinad beezid – nii rõve värv, peaks ikka olema sinised. jne Sellistega kahjuks pole midagi teha. Üks keeldus kuni kohtuni välja maksmast renoveerimise kulu, kuna talle ei meeldinud maja värvitoon, mis kinnitati üldkoosoleku otsusega.
Lõbus 🙂
Samas on armas, kui need inimesed kes saavad, oskavad ja tahavad teha midagi.
Meil on mõlemas trepikojas vanainimeste punt, kes tegelevad haljasalal lillede kasvatamisega. Istuvad õhtuti pink tagumiku all või perse taevapoole ja rohivad. Õnneks pole meie piirkonnast neid, kes kipuks retsima vanainimeste tööd ja kõigil on tore lilledemerd vaadata. Vanainimesel aga on oluline liigutada ja näppupidi mullas elamine kindlasti on positiivne.
Meil on ka paar remondimeest kes on tasuta tööna trepikojad üle värvinud. Vahendid on ühistu rahast ostetud kuid töö on teinud tasuta need nn aktivistid.
Need kes isetegemise rõõmust teevad üldiselt ei kipu kedagi kamandama ka. Teevadki ise ja mõnuga. Ja samas need kes ise ei tee on tänulikud ega irise. Ka rõdudel on tore vaadata, kes kõpitseb midagi kasvatada. Kes kuivatab kala, kes pesu. Või kellel on rõdu kolahunnik, kus tuvid pesitsemas käivad. Eks nii ongi. Las igaüks elab kuidas tahab.
… Tegelikult ei tohigi ühistu maale midagi ise rajama hakata.
Aidake mind vaimult vaest inimest, kuidas ühistu endale maa saab? Tahaks kah.
Me kolisime nõuka ajal uude majja, siis oli õnneks majas aktiivseid inimesi, kelle eestvedamisel tehti korda maja ümbrus, istutati ilupuid, rajati kiigeplats, ehitati keldrisse saun. Oli ka selliseid ninakirtsutajaid, kuid aga saun valmis sai – siis sobis küll seal käia. Ja lastel mänguväljakul mängida.
Seega tuleks enne ignoreerimist mõelda, et kas sina või su perekonnaliige hiljem ei satu piinlikku olukorda, kui ühiselt rajatut kasutama hakkavad.
Kui tegemist KÜga, siis seal omad reeglid, kuidas asju otsustatakse, rahastatakse jne.
Kui tegemist pigem kogukonnaga, a la et võiks majadevahele puid istuda, vabaõhu jõusaali vmt rajada jne ning maa kuulub tegelikult KOVile, siis saavad aktivistid rajada mingi MTÜ, nagu külaselts vmt ja rahastyst oma konkreetsetele projektidele taotleda KOVilt, kes hindab siis ka projektide asjalikkust. Meie külas on nii vana küla kui uusarendus, ja just külaselts on see, kes veab selliseid kogukondlikke “täiendusi”. Ka mulle kõik ei meeldi, aga asturääkimiseks peaksin aktiivsem omema, no ei viitsi.
Jutt käib siis mingist ühiskondlikus kasutuses olevast maa-alast, millega ei kaasne kohustusi piirkonna elanikele (võrdluseks kortermaja ja ühistu teema, kus aktiivne vähemus võib passiivsele enamusele kohustusi panna, a la nüüd teeme rataste parkla ja vastavalt ÜK otsusele kõik maksavad)?
Kortermaja ühistus saab otsuseid vastu võtta siiski häälteenamusega. Mingi aktiivne vähemus ei saa midagi teha.
Üldjuhul toimub aga ühistutes üldse midagi tänu sellele “aktiivsele vähemusele”, sest enamus on nagunii enda korteriuksest väljapoole jääva suhtes ükskõiksed, hoolimatud ja pimedad.
Aktiivse vähemuse all peangi silmas neid, kes viitsivad koosolekule kohale tulla. Tavaliselt teeb suurema ühistu puhul korduskoosolek vajalikud otsused. Seega väga levinud on, et 100 korteriga maja puhul siis need 20 inimest, kes kohale tulid, sest on huvitatud.
See muidugi ei tähenda, et koosolekute vahelisel ajal passiivse enamuse hulgast ei välgata nõudmisi, ideesid ja korraldusi juhatusele..
/ühistu esimees 8 aastat/
Kortermaja ühistus saab otsuseid vastu võtta siiski häälteenamusega. Mingi aktiivne vähemus ei saa midagi teha.
Ja koosolekutele ilmuvad justnimelt selle aktiivse vähemuse esindajad. Tavaline lugu, et esimesele üldkoosolekule ei tule piisavalt inimesi kohale, tehakse korduskoosolek, kuhu ilmuvad jälle samad aktiivsemad inimesed. Ainult et korduskoosoleku puhul on neil juba õigus otsuseid vastu võtta. Nii et kui te ei taha, et teile sobimatuid asju tehakse ja teie nende eest maksma peate, siis minge koosolekule kohale.
Elan ühes uuselamurajoonis. Alles arenev piirkond. Nüüd siis hakkasid ühed aktivistid mingeid tegevusi ja arendusi planeerima ja oodatakse aktiivset osavõttu (nii füüsilist kui rahalist), mis mind aga absoluutselt ei huvita. Tegemist on selliste “täiustustega”, mis ei ole vajalikud ja enamus piirkonna elanikke ei seda ala ega planeeritud tegevusi ei kasutaks (olen ka teistelt juba kuulnud seda arvamust). Kuidas teie käituksite? Ignoreeriksite lihtsalt või hakkaksite põhjendama, miks te ei osale? Kuidas teistes piirkondades toimitakse?
Mis tegevusala see saaks siis olema mida teha tahetakse?
Ma arvan, et kui lapsed on ja ka nemad saaksid seal tegevust lwida siis oleks ikkagi sobilik osaleda. Imelik ju ka, kui naabrilastega koos mängimine ja siis see ühisala nagu keelutsoon. Teie laps sinna minna ei tohi kuigi teistega ju koos mängida tahaks.
Mis tegevusala see saaks siis olema mida teha tahetakse?
Ma arvan, et kui lapsed on ja ka nemad saaksid seal tegevust lwida siis oleks ikkagi sobilik osaleda. Imelik ju ka, kui naabrilastega koos mängimine ja siis see ühisala nagu keelutsoon. Teie laps sinna minna ei tohi kuigi teistega ju koos mängida tahaks.
Võib-olla teemaalgatajal pole üldse lapsi või on lapsed juba suured. Siis mis? Peaks ikka osalema, et naabrilapsed saaksid mängida?
Mis tegevusala see saaks siis olema mida teha tahetakse?
Ma arvan, et kui lapsed on ja ka nemad saaksid seal tegevust lwida siis oleks ikkagi sobilik osaleda. Imelik ju ka, kui naabrilastega koos mängimine ja siis see ühisala nagu keelutsoon. Teie laps sinna minna ei tohi kuigi teistega ju koos mängida tahaks.
Võib-olla teemaalgatajal pole üldse lapsi või on lapsed juba suured. Siis mis? Peaks ikka osalema, et naabrilapsed saaksid mängida?
Kas siis kukub käsi küljest ära, kui teha midagi sellist üldistes huvides, millest ise kasu ei saa? Et niisama appi minek ja koos tegemine on kindlasti välistatud, kui enda huve mängus ei ole.
Mis tegevusala see saaks siis olema mida teha tahetakse?
Ma arvan, et kui lapsed on ja ka nemad saaksid seal tegevust lwida siis oleks ikkagi sobilik osaleda. Imelik ju ka, kui naabrilastega koos mängimine ja siis see ühisala nagu keelutsoon. Teie laps sinna minna ei tohi kuigi teistega ju koos mängida tahaks.
Võib-olla teemaalgatajal pole üldse lapsi või on lapsed juba suured. Siis mis? Peaks ikka osalema, et naabrilapsed saaksid mängida?
Kas siis kukub käsi küljest ära, kui teha midagi sellist üldistes huvides, millest ise kasu ei saa? Et niisama appi minek ja koos tegemine on kindlasti välistatud, kui enda huve mängus ei ole.
Üldiselt see pole tõesti mõistlik tegevus. Tänapäeval tahavad kõik oma tegevuse eest tasu saada. Neid, kes käivad kogukonnale midagi tasuta tegemas peetakse ullikesteks. Kes see rahab olla ullike? Mitte keegi. Kõik tahavad olla edukad, targad ja osavad.