Tere,
Tekkis küsimus, et kui sünnitusel tekib olukord, kus on vaja kasutada vaakumit või tange ja ma keeldun, siis kas tehakse keiser?
Olen palju lugenud selle kohta ja lihtsalt ei soovi enda keha retsimist ega sisemisi rebendeid ja oma põiele viga teha. Mu sõbrannal on väga suured mured põiega peale tange ja ei soovi kanda mähkmeid 30nendatest vanaduseni.. Loodan muidugi et kõik sujub, aga kui olukord tekib ja keeldun vaakumist/tangidest, mis siis saab?
Just. Kui laps on juba sünnitusteedes, siis ei saa enam keisrit teha. Tangidest/vaakumist keeldudes riskid oma lapse eluga. Ma pole tegelt isegi kindel, kas arstid peavad su keeldumist arvestama või on neil kohustus iga hinna eest lapse elu päästa. Pigem arvan, et neil on kohustus teha lapse kättesaamiseks kõik võimalik. Nad ei saa ju jätta last surema ja öelda hiljem, et aga ema ise tahtis. Ma kipun arvama, et õiguslike vaidluste ja kahjunõuete ennetamiseks ei ole selline asi lubatud.
Kui vana see sõbranna õieti on? Ma olin arstiteaduskonna 5. kursusel 2012 ja siis oli TÜKi naistearstidel veel hoitud alles üks paar sünnitustange tudengitele näitamiseks. Vaakumseade on juba ammu-ammu sünnitustangid välja vahetanud.
Vaakumit kasutatakse, kui lapse elu on ohus. Mul oli vaakumiga sünnitus. Mähkmeid ei kanna. Laps õnneks jäi ellu ja sai kõigest minimaalseid kahjutusi hapnikupuudusest. Kui oleksin keeldunud, siis ilmselt poleks täna tervet last või poleks üldse last.
Kui vana see sõbranna õieti on? Ma olin arstiteaduskonna 5. kursusel 2012 ja siis oli TÜKi naistearstidel veel hoitud alles üks paar sünnitustange tudengitele näitamiseks. Vaakumseade on juba ammu-ammu sünnitustangid välja vahetanud.
Jaa, tõepoolest, tangid on ammu unustustehõlma vajunud. Vaakumil kindlasti tüsistusi esineb aga nende esinemissagedus pole ka nüüd nii suur, et sellest pääsemiseks lapsega midagi juhtuda peaks laskma. Ja pigem ma väldiks erakorralist keisrit ning valiks vaakumi, kui see valik peaks võimalik olema.
Mul oli vaakumsünnitus ja põis hüpates tilgub nüüd. Selleks ajaks kui vaakum kasutusele tuli, olin juba ööpäeva sünnitustoas olnud ja oleksin ükskõik millega nõus olnud, et sealt lõpuks minema saada.
Ei tea, kas oleksin õnnelikum terve põiega puudega last hooldades või ilma pesukaitseta lapse haual käies.
Mul oli vaakumsünnitus ja põis hüpates tilgub nüüd. Selleks ajaks kui vaakum kasutusele tuli, olin juba ööpäeva sünnitustoas olnud ja oleksin ükskõik millega nõus olnud, et sealt lõpuks minema saada.
Ei tea, kas oleksin õnnelikum terve põiega puudega last hooldades või ilma pesukaitseta lapse haual käies.
Lisan, et minu täitsa ilma vaakumita kulgenud sünnitus päädis ka hüppamisel tilkuva põiega – ehk siis ette muretseda täiesti mõttetu.
Sel hetkel, kui vaakum kasutusele võeti, keegi minu käest midagi ei küsinud. Vist isegi ei teavitatud. See on ikka olukord, kus on vaja ja kõik. Keisriks oli sel hetkel ka juba hilja.
Juhul, kui leitakse, et nüüd oleks vaja vaakumit kasutada, siis ausõna pole kellelgi aega ega sünnitajal jaksu sel teemal mingit arutelu pidama hakata. Laps on siis juba väljumas, sünnitusteedes ja 4x sünnitanuna (õnneks ilma vaakumita) ütlen, et sel ajal on ainus mõte, et laps ometi välja saaks.
Põieprobleemid võivad tekkida sellegipoolest. Suure lapse sünnitamine ka täiesti loomulikult võib kaasa tuua pidamatuse. Enamasti see taandub ise ja kui päris ise taanduda ei taha või tahta kaasa aidata, siis tuleb vaagnapõhjalihaseid treenida. See on väga tõhus. Kui sellestki abi ei ole, siis saab operatiivsel teel probleemi lahendada.
Põieprobleemid võivad tekkida ka ideaalse sünnitusega. Nii paraku on, et rasedus ja sünnitus muudavad keha ja need muutused on teatud riskiga. Pole ühtegi varianti valida, mis kõik riskid elimineeriks. Iga sünnitusviis on omamoodi raske ja ohtlik. Ja no samas, võib olla ka igatmoodi raske sünnitus, aga pärast taastumist ei jäägi ühtegi tüsistust. Ja võib olla kerge sünnitus pärast mida ometi tekib pikaajaline tüsistus. Oleks mingigi võimalus kõiki kahjusid vältida… no siis peaks ju inkubaatoris lapsi valmistama, et naise keha jääks ilusti puutumata.
Mul 4 ideaalset kiiret sünnitust ja peale 4ndat tekkis tupeseina allavaje. See on siis umbes nagu põiepidamatus, lihtsalt kogu aeg on pissihäda. Hüpata ei saanud juba varem, päris tilgad püksi ei tulnud, aga peaaegu. Ligi 3 aastat on möödas viimasest ja nüüd juba suht ok, katsudes on tunda, et allavaje on.
