Teema: vajadus olla omaette / palverännak / mediteerimine vms

Ma arvan et vajadus olla üksi on sinu olukorras täiesti normaalne. Igaühel on vaja erinevat asja ja üksioleku soov on väga OK. Välja arvatud juhul, kui sul on peas mõtted midagi iseendale teha. Sel juhul hoia inimeste ligi ja räägi see mõte ka välja. Aga millegipärast arvan, et antud juhul ei ole see keiss.

Nunnaks või isegi Compostela palverännakule nädalaks ju ei lähe, eriti esimene on ikka oluliselt pikem protsess ja seda niimoodi ajutiselt ei saa. Jah, kloostrid võtavad inimesi enda juurde ajutiseks külalistemajja, kuid siis peab sul olema nendega mingi varasem side. Ah, üks mõte – Tallinnas on Pirita kloostril ju oma hotell, see on hästi vaikne ja seal ei pea suhtlema, võid olla täitsa omaette ja kui tahad, minna kloostri kabelisse kui nunnadel on palvused. Äkki see sobib sulle?

Mõtleksin ka mingi turismitalu peale (kaevaks netis), kus oleks võimalus olla eraldi. Aga siis peab kindlasti üle helistama ja küsima, kas on täieliku eraldumise võimalust, muidu võid sattuda mingite pidutsejate sekka. Ütleks lihtsalt, et oled väga palju töötanud ja vajad täielikku puhkust. Vahel on taludel ka väljareklaamimata võimalusi.

Ma vist ka seda eriti kellelgi ei ütleks, kuhu ma lähen sest inimesed võivad oma heatahtlikkusega olla üsna pealetükkivad – kõige paremate motiividega muidugi, seda ei saa neile pahaks panna. Ütleks ainult ühele lähemale inimesele (kes on võimeline sinu üksioleku vajadust mõistma), kuhu sa tegelikult lähed. Teistele ütleks (ja sellel ühel inimesel paluks ka öelda) et lähed ühe kooliõe juurde vms. Telefoni avaks 1x päevas et paanitsevatele sms-dele vastata, kui neid tuleb. Ja siis jälle tlf kinni.

Tunnen sulle väga kaasa. Olen ise ka elumuutvaid kaotusi üle elanud ja mõistan sind täielikult. Eks nüüd järgneb lihtsalt teistsugune elu, tuleb hakata seda tasapisi elama.

Ka eestis on palverännutee olemas. Algab Pirita kloostrist ja lõppeb Vastseliinas. Netist leiab palverand.ee lehelt info. 

Aga ka RMK matkateed on ikka üsna inimtühjad. Ei pruugi terve päev kedagi kohata, viimati ei näinud 24h ühtegi inimest.

Mina läksin üksindusevajadusega matkama, kaheks nädalaks. Rattaga ja telgiga, aga kindlasti saab ka teisiti. Üksinduse kõrval oli ka füüsiline liikumine ise tervendav, niisamuti lihtsalt kulgemine ühest paigast teise ning seal, kus hing ihkab, seismajäämine ja mõtisklemine, ja siis jälle edasi liikumine. See aitas tõesti.

Kui on võimalik mine mereäärde. Piki randa kõndimine on hea rännak.

Vipassana meditatsiooni kohta uuri. Seal on küll teised inimesed, aga null suhtlust. VÄGA silmiavav ja iseendasse vaatav kogemus. Olen käinud erinevatel palverännakutel, aga see oli täielik ahhaa-kogemus ja muutis mu elus paljut.

#3834198:

Ka eestis on palverännutee olemas. Algab Pirita kloostrist ja lõppeb Vastseliinas. Netist leiab palverand.ee lehelt info.

Aga ka RMK matkateed on ikka üsna inimtühjad. Ei pruugi terve päev kedagi kohata, viimati ei näinud 24h ühtegi inimest.

Täpselt. Mina tegin just 3-päevase matka ja üksikuid inimesi nägin ainult asulaid läbides. Ja ei pea ju kõndima kui soovi pole. Osta soe magamiskott, otsi kõige üksildasem RMK lõkkekoht ja jää sinan laagrisse.