Eks oleneb, keda sa “meieks” pead. Praegustel 50-aastased ei sa rääkida sõjaajast, elust Sibeirst.
Mmm, enda kogemusi ei saa. Samas on nad kuulnud neid mälestusi otseallikast – vanavanemate või vanade sugulaste käest. Ja saavad nende vanemate sugulaste jutte edasi rääkida.
Näit. mina võin rääkida, mida vanema mulle rääkis: tema lapsepõlves olid Tallinnas laudad ja peeti igasugu loomi. Lehmad läksid koos tänavatel kulgeva ühiskarjaga karjamaale ja õhtul, kui kari karjamaalt koju karjatati, võeti lehm väaraval vastu. Mingil ajal aga muutus Tallinn linnalikumaks ja suurloomade pidamine keelati. Vanemad olevat lauda ära lammutanud.
Kui minu lapsed sündisid, oli see vanaema (kuigi ta oli pikaealine) juba jupp aega surnud, aga mina võin seda edasi rääkida.
Isiklikest mäletsustest võin rääkida, kuidas mäletan vana loomaaeda (mis ei olnud Veskimetsas, vaid kuskil Lasnamäe paekalda all). Kuidas jõulud olid töö- ja koolipäevad, aga õhtuti vanaema juures neid siiski peeti, kuid avalikult neid ei peetud. Kuused-kingid-piparkoogid olid tõstetud nääridele (peeti nääre). Kuidas õpetaja virutas tunnis korda rikkuvale (itsitamine, pinginaabriga rääkimine) poisile kaardikepiga. Kuidas kodus laua peal oli kettaga telefon, aga mobiile üldse ei olnud. Kuidas maakodust Tallinna helistamise soovi korral tuli minna sidesõlme, seal tellida kaugekõne, siis oodata, kuni töötaja hõikas: “Tallinn! Kabiin number kaks!”. Kuidas ma 4. klassi minnes esialgu laupäeval koolis käisin (aga siis mingil ajal lõpetati laupäeval kooliskäimine ära). Kuidas banaani ostmine oli midagi väga harukordset. Kuidas olid suhkrusabad ja saia vahepeal üldse ei olnud, vahepeal aga müüja jagas 1 saia inimese kohta. Kuidas tuli rubla asemele kroon. Et minu ülikooli ajal olid tavaks räämas ühikad, aga üliõpilased ise kaasajastasid tube (fotod “enne” ja”pärast” on ka).
Pidevalt ma ei heieta. Vahel lapsed ise küsivad üle, näit. “Emme, kui sina väike olid, kas siis käis koolides ja lasteaedades näärivana?” või “Emme, kas sina oled laupäeviti koolis käinud?” – ja siis ma ütlen, et jah, oli küll nii.
