Teema: Varade jagamine

Tànud,

siiski selline varadelahususe leping ei olnud minu soov. Aga samas eks ma olengi ka seda tyypi inimene, kes lõi perekonna usus, et see ongi igavene.
Et paraku sellisest jutust pole vàga kasu, mida ise niigi tean. Ootaksin kas kellelgi on sarnane olukord olnud ja oskab nõu anda.

Kui sul on remonditšekid alles, siis võid midagi saada. Aga juristile esita kõik tõendid, tema ütleb, kas on mõtet jamada või mitte.

Ma pead ei anna, kuid ühisvara puhul oli vähemalt nii, et kui mees nt. minu lahusvara väärtust aitas tõsta (remont ja ka lihtsalt kinnisvara väärtuse kasv), siis tuli see vahe hüvitada. Aga võta tõesti esmane vastus eelpoolmainitud FB lehelt ning siit edasi toimeta juba juristi abiga.

#3738406:

Mees on tasunud maja liising, kyte, elekter.

Mina toit, kõik lastekulud alates synnist (laste trennid ainuyksi 400.- kuu umbes), oma auto hooldused jne jne Aiasisutused ja hooldused kõik mina.

Aitäh soovitatud lingi eest. Kindlasti uurin.

Peavari ja soojus on eluspüsimiseks vajalikud.

Laste trennid, su oma auto ja aed mitte.

Saa täiskasvanuks palun. Tegele elyspüsimisega, mitte tiluliluga.

Kas sina pead siis lastega või üksi ära kolima?

Kasuta spetsialisti, mitte perekooli isehakanud juristide abi. Kui veidike pealehakkamist on, siis võib riigikohtu lahenditest ühtteist leida. Samuti võib google abil mõne advokaadi arvamuse leida.

Mida on küsida ja nõuda, kui oled varalahususega nõus olnud. See et olid/oled loll ja naiivne, ei tee seda olematuks ????

#3738603:

a siis kui tagantjärele mainitakse “aga mida ma siis ütlesin..”, siis vihastutakse, et mis sa parastad.

Aga sellel tagantjärgi parastamisel polegi ju mingit mõtet. Samas väga paljud ei suuda sellest kuidagi loobuda, tänitavad väga hea meelega.

No  kui sul nii suur häda oli abielluda, et varalahususele alla kirjutasid, siis ei olegi midagi teha.

Mingi lootus oleks sul hüvitisele kui sa oleksid mehele kuuluvat vara olulisel määral parendanud, näiteks oma raha eest lasknud uue katuse paigaldada ja fassaadi korda teha ning sul oleks kõik vastavad tšekid alles.

Kui oleksid kuskil mujal elanud, kulunuks ainuüksi üürile kopsakas summa, mis sul nüüd aiataimede ostmiseks taskusse jäi. Seda ei  pane ükski kohtunik meest hüvitama.

Varalahusus ju tähendab, et elu jooksul sul võib olla üks ühine asi: kodu, mida teete ühiselt, sinna panustate võrdselt.

Kõik muud asjad on eraldi.

Meie peres on näiteks üks konto, kuhu kanname olmekulud, selle kontoga käivad mõlemad poes (üks konto, kaks kaarti), ostavad lasteriideid, kütust. On ühine kodu, mille laenu maksame võrdsetes osades, kodu sisu maksame pooleks.

Kõik, mis jääb sellest olmesummast välja, on igaühe oma raha ja sellega võib teha, mida iganes soovid: osta aktsiaid, osta jaht, osta kortereid, osta riideid ja muud nänni. Oma raha, oma soovid.

Muidugi meie näide saab toimida siis, kui mõlemad teenivad viisakalt ja abiellu astudes ei olnud kummalgi soovi saada ülalpeetavaks. Rahajutud tegime selgeks kohe, kui koos hakkasime elama, ehk siis päevast üks kui meist sai leibkond.

Süsteem töötanud 18 aastat ja loodan, et jätkub samamoodi ja testamendid on tehtud ja on vastastikused.

Varalahusus ju tähendab, et elu jooksul sul võib olla üks ühine asi: kodu, mida teete ühiselt, sinna panustate võrdselt.

Miks üks? Varalahususe puhul võib iga üksiku asja puhul eraldi otsustada, et see on ühine. Ei pea ainult üks olema.

#3738349:

Kui sul on remonditšekid alles, siis võid midagi saada. Aga juristile esita kõik tõendid, tema ütleb, kas on mõtet jamada või mitte.

Juristil on ju alati mõtet jamada, tema kasseerib igal juhul teenustasu sisse.

Nagu keegi eespool kirjutas, ainuke võimalus on sul saada osaliselt tagasi see raha, mis oled mehe kinnisvara remontimisse panustanud. Kui nt vahetasite katust ja sina maksid selle eest (tsˇekkide või pangavõljavõttega saad tõestada) vmt. Karta on, et kui mingi elupuu või tapeedirulli pärast juristidele maksma hakkad, siis on see asjaajamine suurem närvikulu, kui asi seda väärt on, aga kui suudad tõestada suuremaid kulusid, siis seda tasub küll uurida. Kui see u 20 000 on aastate jooksul kogunenud nipest-näpest, millel ei ole püsivat väärtust mehe maja juures enam praegu, ja mees tõestab, et tema teie ühisesse ellu ka samaväärselt panustanud, siis pole suurt midagi teha.

Kui mööbel on sinu ostetud, nagu ütled, et sisustanud oled sina, siis need ostud saad ju pangaväljavõtetega tõestada. Muidugi, mees võib siis lihtsalt öelda, et koli koos mööbliga ja kaeva oma puud-põõsad ka välja ja vii minema. Mis on ka variant, et võtad lihtsalt enda ostetud asjad uude koju kaasa.

See, et sina oled laste trennid maksnud ja mees majalaenu jm kulusid, ei oma praegu tähtsust, sest tema on ju kogu see aeg maksnud kogu pere eluaseme eest. See, palju laste trennidele jmt kulub, on oluline, kui hakkate elatist kokku leppima.

#3740624:

#3740546:

Kui mööbel on sinu ostetud, nagu ütled, et sisustanud oled sina, siis need ostud saad ju pangaväljavõtetega tõestada.

Ega sisustamine ei tähenda ju mööbli ostmist… Maksja võis ju vabalt mees olla.

Seda peabki teemaalgataja ise teadma, kes päriselt maksis. Ja kas see 20 000 majale, mis ta arvab, et on kulutanud, on ikka tõestatav. Pole tsˇekke või pangaväljavõtteid, siis pole ka midagi küsida. Endal võib ju tunne olla, et küll ma olen ostnud ja panustanud, aga samas ei pruugi need ostud olla üldse sellised, mis mehe kinnisvara väärtust on tõstnud. Kodune tilu-lilu, kardinad või pajalapid ei ole ju asi, mida rahas tagasi nõuda, kui asi isegi kasutamisest kulunud ja äragi visatud. Loevad ju suuremad asjad.