Meil on väga tundlik laps. Sünnist saati on unega probleeme olnud, nüüd kui oleme 3 aastaseks päevarežiimi paika saanud ning magab regulaarselt 10 tundi öösel ja 1,5-2 päeval on kõik enam-vähem normaalne. Laps rõõmus, terve, jonnib vähe, teeb koostööd, on elav ja energiline.
..aga kui lasteaias vahetub õpetaja (kaader miskipärast voolab meie sõimerühmas, 1 aasta jooksul on olnud 7 erinevat õpetajat + asendusõpetajad), tuleb minu ema last hoidma (mul on vaja käia arsti juures, juuksuris või tahame mehega vahel harva end tuulutada) või jääb laps ootamatult mehega kahekesi üleöö (minu komandeering), siis on eranditult iga kord nii, et laps ei maga päevaund või magab väga lühikese une, sellele järgneb rahutu õhtu ning lühike ööuni, jada jätkub sellega, et laps on pöörane ja endast väljas 3-5 päeva enne kui tavapärane rütm taastub ning laps rahuneb, magab paremini ning puhkab end välja. Ma ei saa ütelda, et viibiksin ise palju lapsest eemal, pigem peaksin ehk rohkem endale tähelepanu pöörama, käia kord, paar nädalas trennis, et kehakaal taastuks. Oma külaskäigud, väljaskäimised, arsti juures käimised, oma tegemise planeerime lapse uneaja järgi. Ausaltöeldes olen nii väsinud sellest ja mõtlen, et millal see ometi möödub, sest kõik ju möödub..?
Teema: Ventileerin väikelaps ja magamine
Ei möödu. Sa oled ta selliseks harjutanud.
Mõni laps on tundlikum kui teine. Ei ole sina midagi valesti teinud v selliseks kasvatanud. Kõik läheb mööda ja paremaks. Juba aasta pärast on kindlasti hoopis parem.
Endal on 3 last. 4, 14 ja 16. See kõige vanem oli väga tundlik. Probleemid läbi aastate: kuni 3a uneprobleemid, kuni 7a alla pissimine peaaegu iga öö, kuni 5 klass kogelemine. Nüüd 16 aastane noormees, kõik on ammu möödas. On saanud selliseks nooreks meheks kelle üle iga päev väga uhke olen.
Möödub kindlasti, aga tähtaega ei saa keegi ette öelda. Tasub üle analüüsida, äkki on veel midagi teisiti (peale ema puudumise), kui teised teda magama panevad?
Ei möödu. Sa oled ta selliseks harjutanud.
niimoodi arvavad ainult need, kellel pole endal kunagi rasket last olnud. Mu ema ka muudkui kaagutab, kuidas tema on kangelasema, jutt enam-vähem selline aastaselt juba lõpetasime kõik ülikooli.
Mul endal on kaks last ja ma selgelt näen, kui palju määrab lapse iseloom. Vanem laps on sünnist saadik olnud totaalne chill, nooremaga mässasime juba esimesel õhtul sünnitusmajas meeletult, et ta ikka kuidagi magama jääks. Sünnist saadik oli probleem emagamajäämisega, eriti just ööunega – päeval sain ta tissiotsas magama, aga õhtuti see ei toiminud. Pudelit ta ka ei võtnud, ilmselt jälle minu süü, et “harjutasin tissiga”.
Umbes ajast, mil ta hakkas käputama, on teda saatnud ka meeletud hüsteerihood, kui ei saa oma tahtmist. Kogu see aeg on väga väsitav. No ja ei ole tema hüsteeriatele järele andnud, ometi, nüüd peaaegu 2aastaselt ikka veel esineb neid hüsteeriaid.
Kui esimese lapse õpetasin probleemideta, et kapiuksed peavad olema kinni, siis teisega mässasin mis ma mässasin, lõpuks ikka läksid kapilukud peale. Kui esimene laps magas algusest peal eoma voodis, siis teine magab senimaani suurema aja kaisus.
Muidugi, ma võiks nii mõndagi ümberõpetada. Suure karjumise saatel. Aga ma arvan, et me ei ela enam nõukogude ajal, kus kõik peab olema plaanimajandus. Mu ema just ükspäev tegi mull märkuse, kui laps mu jalgeotsas turnis, et tema kunagi ei lubanud niimoodi enda potsas turnida. Nojah – ja mida mina mõtlesin, et aga oleks tore olnud, kui oleksid lubanud!
Lapsekasvatamine ei ole plaanimajandus. Mingi hetk ta kasvab välja, mõni lihtsalt on pikemalt väga emas kinni.
nagu eelmine soovitas, analüüsi, kas midagi tehakse teisiti, kui sind ei ole? ja ära ürita teisi ümber õpetada, vaid ehk ise hakata ka teisiti tegema? Suunama rohkem isaga mängima, et ta õpiks rohkem ka issikas olema jne. Näiteks: kui mina töölt koju tulen, siis poeg ei jookse mulle kunagi vastu, sest keegi pole talle nii õpetanud, kuigi on memmekas. Aga mina olen alati julgustanud lapsi issile vastu jooksma ja kui mees kuskil tuleb, siis mu muidu nii emmekas poeg jookseb suure rõõmuga issile vastu
Sul on ülitundlik laps 🙂 Parim mida sa teha saad on minimeerida teda häirivaid olukordi.
Googelda “ülitundlik laps” ja “ülitundlik inimene”. Iga viies inimene on ülitundlik – kui hoiad teda südamega siis saad endale parima lapse maailmas!
Arendan pisut oma tundliku lapse näitel. Oli oht tõlgendada pikemat uinumisaega, et küllap siis ei ole (veel) und ja/või üle stimuleerida, näiteks laskudes arutellu, miks on vaja magada. Sellest vallandus nõiaring: kehvem või ära jäänud uni –> rahutus ärkvel olles –> uinumisraskused –> veel kehvem uni. Kel pole sellist last olnud, ei saagi aru saada, kui oluline võib kvaliteetne uni olla.
Mida veel soovitan proovida, on enne uinumist voodis kleepsuraamatud vms, mis nõuaks täpsust ja keskendumist: see aitab muu meelteinfo müra paremini välja lülitada.
Aga tunneli lõpus o n valgus. Mina oma viiesega enam une pärast võimlema ei pea.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
