Teema: vettesünnitus – kogemused?

Kas teist keisrit ei õnnestuks siis välja kaubelda? 🙂

Ma ei ole kindel kuidas Eestis see on, aga siin meil nii et peale keisrit vette ei lubata, vaginaalsel sünnitus Ok, aga et vette lastaks peavad nö omad ‘nouded’ olema täidetud- nt kaalunr, diabeet, südamehaige jne

Mina sünnitsin viimase lapse vannis. Sellest on nüüd peaaegu 3 aastat möödas. Üritan meenutada.
Minul kutsuti sünnitus esile, sest haiglasse jõudes tuhud kadusid ära. Samas avatust oli 3cm. Küsiti, kas tahame koju tagasi minna või avavad veed. Nädal oli veel tähtajani jäänud, aga ma teadsin juba ette, et väga suur laps on tulemas. Otsus oli, et avame veed. No ja siis läks põrgu lahti. Ma eelnevalt olin käinud vesisünnituse loengul. Mul oli samuti kindel kavatsus, et tahan vanni ära proovida. Alguses olin ikka kuival maal. Valud olid päris tugevad. Mäletan, et tegelikult valu järi peal istudes oli vist kõige talutavam taluda. Ämmakas muidugi soovitas erinevaid asendeid, aga ikka pagana valus oli. Lisaks pidevalt põrand ujus looteveest ja mees käis seda kuivatamas minu järel. Kuna ükski asend ok ei olnud, siis ma küsisin, kas äkki saaks vanni minna. Vannivesi pandigi jooksma. Tundsin, et pean veel WCs ära käima. Lõpuks ronisin vanni ja ma võin öelda, et vesi ei leevenda valusid. Vastupidi, vannis võib vabalt veel ebamugavam olla, sest seal asendeid vahetada on keeruline. Mul oli selleks hetkeks ükskõik. Ma jõudsin ühe tuhu veel vannis ära puhuda, kui ämmakas kontrollis avatust ja hüüdis, et ma hakkan kohe sünnitama. Küsis veel, kas minuga on ikka kõik ok (olin vist näost selline, et hakkan kohe minestama) ja äkki ma ikka tahan vannist välja. Mina ütlesin, et ma ei liigu enam kuskile. Niisiis olin vannis pool selili. Jalad surusin kuskile vastu, silmad olid kinni ja mul paluti pressida. Pressisin nii, et silme eest läks punaseks. Olgu öeldud, et ühegi lapsega pole ma nii pressinud. Teise lapse ma n.ö uutasin välja. Ei mingit erilist pressimist. Aga kolmandaga oli asi see, et laps kaalus 4,5kg. Üks hetk vist laps jäi kinni, sest mäletan, et ämmakas läks pabinasse ja palus mehel arst kutsuda. Aga kõik läks hästi. Järgmisel hetkel juba laps sündis. Ma poleks uskunudki, et kõik nii kiiresti käib. Tahtsin ju valusid vannis leevendada, aga tegelikult läksin vanni hoopis sünnitama.
Minu jaoks piinamine hakkas alles siis, kui voodisse jõudsin ja arst hakkas mind läbi vaatama. Kui ma ühegi sünnituse ajal karjunud pole, siis nüüd hakkasin karjuma ja pisarad voolasid suurest valust. Laps võeti mul rinna pealt ära ja mees saadeti lapsega välja. Mul polnud mingeid sisemisi rebendeid. Paar õmblust vist sain häbememokale. Aga millegipärast jah see läbivaatus oli valus. Ämmakas lausa vabandas mu ees.

Mul on 2. ja 3. laps syndinud vette. Viimane 8 kuud tagasi, Pelgus. Mulle sobis vesi hästi. Algul valutasin kuival maal ning kui avatus oli juba suurem, läksin vanni. Vannis asendeid vahetada eriti ei saa, kitsas on, aga pôlvili asend on väga ok. Põlvede alla vette tasub saunalina panna, vähemalt mulle see pelgus kysimise peale toodi küll. Pisut kehva on ka see, et vann asetses nurgas ja mees pidi toetama ka külje pealt, oleks teda ettepoole tahtnud, et kätest kinni hoida. Minu arvates vees kuidagi pehmem olla. Kumbagi vette syndinud lapsega polnud ühtegi rebendit ega õmblust vmt. Tasub muidugi hingamist ja lõdvestumist enne harjutada ka, nt pelgu rasedate joogas.

kõik kolm last vanni sünnitanud, iga sünnitusega oli mingi häda. Esimesega kadusid pressid ja arstid tõmbasid lapse välja, teine oli potisinine sest nabanööris oli sõlm ja nabanöör mitu korda ümber kaela ja mina pidin verest tühjaks jooksma, kolmandaga olid veed rohelised ja siis tegelikult vanni ei lasta.Ttegelikult on nii, et sul on ju andur nagunii kõhu peal ja kui mingi jama on, siis kohe veest välja, mul viimasega oli nii, et südametöö hakkas nõrgemaks minema ja laps oli vaja kiirelt välja pressida.

#3033872:

Mul koguaeg andurit peal ei olnud, täitsa vabalt olin enamus aja vannis. Kui olid kontrolli ajad, siis pandi andurid külge ja vaadati, päris lõpus laual olid pikemalt peal (ehk alustasin vanniga aga päris lõpp oli laual).

Ma esimesega tegelikult ei mäleta, kas oli koguaeg andur või mitte sest väljutus kestis 2,5 h ja oli ülikurnav. Kõikidega läksingi siis alles vanni, kui oli 9-10cm. Teise lapsega olin vannis ca. 45 minutit ja viimasega umbes 20 minutit. Teadsin, et kui tahan vannis sünnitada, siis liiga vara pole mõtet minna, muidu aetakse välja, enne seda olin raamiga orbiidil mööda palatit, et kiiresti avaneks, maapeal sünnitus oli minu jaoks välistatud,

Olen 2 esimest last vette sünnitanud. Kiired ja kerged sünnitused, viimasel algasid kohe pressid, ilma valudeta ja laps sündis alla 1 h.Rebendid ja õmblemine pärast- need oli kohutavad.
Kolmandaga aga tervise pärast tahetakse keisrit teha ja kardan seda nagu tuld. Kindlasti kohutav kogemus ja vaevalt, et suudan beebit imetada jms.

#3036533:

Miks sa ei suudalast imetada enda arvates? See küll teistsugune sünnitus nii öelda, aga peaksid ikka saama rinda anda. Mul paar tuttavat + beebigrupis olijad on küll imetanud kohe, taastumine on kuidas kellelgi – kas olid ärkvel või olid narkoosis.

Olen ilmselt peale keisrit nii saamatu, eelmiste lastega olen ikka väga vaeva näinud imetamise alguses ja kui nüüd keiser ja ma ei saa iseendagagi hakkama…eks näis muidugi.

Teemaalgataja, millal sul tähtaeg on. Loodan, et jagad meiega oma kogemust.

Mina sünnitasin kolmanda lapse vette. Olin valude ajal vees, vahepeal pidin veest välja tulema, et mingeid kontrolle teha. Siis kui vette tagasi sain, tundsin kui palju kergem on vees. Mul oli suur laps, üle 4.7 kg ja pressimine oli väga raske. Seal vannis polnud õiget kohta, kust kinni hoida või toetuda, aga ämmakas juhendas väga hästi ja pääsesin rebenditest vms nii suure lapsega kaasnevad. Mingeid valuvaigisteid ei saanud, kõik oli loomulik.

Sünnitasin teise lapse vannis. Olin juba enne esimest väga palju lugenud ja uurinud selle kohta ja soovisin seda ka siis teha, aga kahjuks preeklampsia takistas.

Aga ma ei ole nõus enam mingil muul moel sünnitama! Sünnitustuppa jõudes algasid mul kuskil 4cm avatuse juures meeletud külmavärinad. Ma ei suutnud lihtsalt olla, tund aega pidin ootama, kuni vann täitub. See oli õudne, ajud tahtsid plahvatada. Nii kui vette sain, kadusid värinad ja oli väga mõnus! Kõik valud hingasin üle, võtsin seda kui lõikude jooksmist trennis. Teadsin, et peale viit hingamist tuleb puhkepaus. Mees masseeris iga valu ajal alaselga. Muud ma tal ei lubanud teha, isegi rääkida mitte 😀 Raske oligi vaid pressid, aga kokku kestis sünnitus vanni saamisest vast poolteist tundi. Nüüd on ees kolmas sünnitus ja siiralt loodan et saan vanni!