Teema: Võiks ikka mingi väärikus olla.

Ikka – kui tikke ei toodetaks, ega siis tulekahjusid ka ei oleks. Löö oma lits mees majast välja, mitte ära süüdista teisi naisi. Kus su enda väärikus on, et sellise mokusega koos elad?

Ah mine perse oma jutuga. Vaevalt nendele üksikemadele kohe kohtudes ette kantakse, et pereisa ollakse. Pigem valetatakse, et pereelu ammu sassis ja oma naine ei anna ja varsti tuleb lahutus.
Ole ise parem väärikas ja ära lahmi lambist.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kunagi ei ole ainult üks pool süüdi.[/tsitaat]

Ei, ei ole. Sellises olukorras on 3 osalist – mees, naine ja armuke. Kuid armuke ei saa kedagi hoovi vedada, kui mees seda ei taha.

Hoopis petisest mehe naisel peaks olema väärikust, et selline kõõm välja visata!
Üksikema on vaba inimene ja teda ei peagi huvitama selle mehe pere või muud lõbud.
Üksikema tahab ka vaid seksi, aga mitte uut meest endale kõrvale, sest tal on kõrini arvatavasti meeste litutamistest.

Mis puutub siia see, et see naine on ema, aru ma ei saa. Naine on naine, iga normaalne naine tahab meest ja mees kellel kodus kõik korras, ei vaata kõrvale. Ning võibolla pole sellele naisele öeldudki, et mehel pere on kuskil.

No kui mees tahab sii spetab naist nii ehk naa ja üksikemad ei ole selles kohe kuidagi süüdi. Järelikult mehe ja tema naise vahel ei ole enam kõik päris korras.
Olles kunagi aastaid üksikema olnud.. tekkis ka minul nö suhe ühe mehega. Õnneks ei jõudnud see suhe sinnani, et oleks keegi kellegi voodisse jõudnud. Juhuslikult jõudis minuni jutt, et mees abielus ja laps ka. Kuigi eelnevalt oli väitnud, et vaba ja vallatu siis seekordse küsimise peale, tunnistas tõtt. Jätsin selle suhte sinnapaika.. kuigi tegi haiget tol korral nii minule kui ka sellele meesterahvale. Aga ei tahtnud olla mina perelõhkuja. Tänaseks sellest möödas aastaid ja kurb oli kuulda, et on ta ikkagi oma perest lahku läinud ja seda ühe teise naise pärast, kellega ta nüüd koos (see siis lastevaba ja vallatu naine).

Mina leian samuti, et see petatud abielunaine peaks hoopis mehe välja viskama.
Üksikema on vaba naine, täpselt nii nagu seda on ka ilma lasteta üksik naine.
Seega see \”üksikema\” staatus ei oma mitte mingit tähtsust.
Olen elus igasuguseid suhteid kõrvalt näinud, nii neid kus mees petab oma naist tavalise vallalise \”tibiga\”, kui ka selliseid, kus petab üksiku last kasvatava naisega. Oluline on ju ikka see, et see mees soovib kõrvalsuhet ja kui ta seda soovib, siis ei oma üldse tähtsust, kellega tal see suhe on. Aga hämmastaval kombel naised ei lähe oma mehest lahku, teati küll neist petmistest aga ikka elati koos. Ja seda mitte mõni aasta vaid ikka 10-15-aastat ja lahutused tulid alles siis, kui hoopis mees seda soovis. Ja siis oli ka veel mitme pere puhul nii, et naine palus hoopis meest tagasi.
Tagantjärgi elu on näidanud, et need naised on jäänud üksikuks; lapsed suureks kasvatatud ja enams nüüdseks juba vanaema seisuses. Mehed on aga suutnud oma silmarõõme mitu korda välja vahetada, ei ole nad kellegi juurde püsima jäänud. Seega ei ole vahet, kas vallaline naine, üksikema või hoopis mõni abielunaine, kui mees tahab petta siis ta seda ka teeb.

kas siis suur vabadus annab kohe õiguse abielumeestele hargitada? enne abiellumist jahtisid mind mitmed mehed, ka abielumehed – aga ma ei ole nii odav- et hakata abielumehe silmarõõmuks.
vot ei leia õigustust naisena nendele naistele, kes loovad suhted mehega, kelle puhul on teada nende seotus, kas siis tõesti nii kehvad eided on, et vaba mees neid enam ei teha?

Elus on õnneks või kahjuks kõik väga suhteline, tänane kraaksataja teemaalgataja võib homme juba ise olla üksikema ja võib ka mitte. Muutused on elu osa, eilne pereema võib olla homne üksikema või lahutatud naine, kellegi uue mehe armuke või uus naine. And round and round we go. Sest see lihtsalt ongi elu.

üksikema on kiire ja lihtne saak

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sinul oli selles kindlasti oma osa.Palju õnne!
[/tsitaat]

õnne on jah. 🙂 ta on oma uues kooselus õnnelikum ja ei võta kõrvalt. ja samuti olen mina õnnelikum oma uues suhtes. meie omavaheline suhe oli vaid lohutussuhe.mis poleks nagunii kuhugi viinud aga aitas selgusele jõuda mis edasi saab.
sellest on aastaid möödas muide.ja mina sain omale vaba mehe, keda rohkem usaldan kui \”kõrvalt\” võtvat abielummeest, ükskõik mida ta ka ei räägiks.
seega mina ei mõista üksikemasid hukka. nad on tõesti vabad ise otsustama.kus ja kellega magavad. mees, kes sellisesse suhtesse läheb peaks oma valiku tegema ja mitte pendeldama kahe naise vahet.samas kui abielu ei toimi, ei hoia ka hurjutamine seda suhet koos.

Väärikus? Kas normaalses seksis on midagi halba? Olen juba ca 11 aastat vallaline, vanust 40 ringis. Liigun palju ringi, kolleege palju, sõpru piisavalt, väljaspool kodu hobisid ka. Sellist meest, kellega püsisuhe luua, kes võtta minu ja minu laste pereonnaliikmeks, pole selle aja jooksul leidnud. Seksipartnereid on (ühel ajaperioodil ikka vaid üks). Kuna ma tõesti ei taha temaga midagi tõsisemat, siis mind üldse ei huvita, on tal kusagil veel mõni naine, vana ema või palju lemmikloomi. Mind huvitab hea seks (niivõrd kui ilma emotsionaalse läheduseta see võimalik on) ja see, et minu vabadus on alles, et mulle nõudmisi ei esitata ja minu koju ei pressita. Minu väärikus on alles. Kui leian lõpuks selle, kellega tahan koos vananeda, oleks muidugi imeline. Kui ei leia, ei saa ma ju ometigi oma füsioloogilisi vajadusi eirata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Väärikus? Kas normaalses seksis on midagi halba? Olen juba ca 11 aastat vallaline, vanust 40 ringis. Liigun palju ringi, kolleege palju, sõpru piisavalt, väljaspool kodu hobisid ka. Sellist meest, kellega püsisuhe luua, kes võtta minu ja minu laste pereonnaliikmeks, pole selle aja jooksul leidnud. Seksipartnereid on (ühel ajaperioodil ikka vaid üks). Kuna ma tõesti ei taha temaga midagi tõsisemat, siis mind üldse ei huvita, on tal kusagil veel mõni naine, vana ema või palju lemmikloomi. Mind huvitab hea seks (niivõrd kui ilma emotsionaalse läheduseta see võimalik on) ja see, et minu vabadus on alles, et mulle nõudmisi ei esitata ja minu koju ei pressita. Minu väärikus on alles. Kui leian lõpuks selle, kellega tahan koos vananeda, oleks muidugi imeline. Kui ei leia, ei saa ma ju ometigi oma füsioloogilisi vajadusi eirata. [/tsitaat]

Tore!Arsti juures ikka regulaarselt kontrollis ikka käid?Ei taha teada, missugused diagnoosid Sul seal all veel on, rääkimata ülemisest osast-kuplist.
40-ne l…, no kes Sinusugust ikka tahab, kui siiani pole kõlvanud, eks vaatad ainult oma mätta otsast, kõrvalt ei oska keegi ennast kritiseerida.Aga lootus sureb viimasena.Perekoolis ikka tavaks, et iga l… kiidab oma sedasamust.