Lapse iseteadvus aina kasvab – mida kauem venitada, seda nõudlikumaks muutub. Võimalik, et sellise tissisõltlase jaoks ei olegi muud võimalust, kui päevapealt lõpetada – aga sel juhul peab emme olema mitu-mitu päeva kodust ära, mitte lihtsalt teises toas. Mine suurema lapsega kuhugi reisile näiteks ja issi jääb väiksemaga kahekesi koju. Raske on see siis teile mõlemale – laps näljane ja sul tissid paistes.
Kui on mõistlik laps, siis saab äkki kuidagi ka vähehaaval võõrutada – mäiteks määrid tissid natuke ketsupiga kokku ja ütled, et emmel on valus ja määrid lapse nähes kreemi peale (või laps määrib kreemi peale) ja et praegu ei saa, aga proovime, äkki on peale pudru/leiva/õuna/banaani jne söömist tissid juba tervemad ja siis peale lisatoidu söömist saab rinda. Kui tunned, et jääb rinna otsa liiga kauaks, siis ütled, et emmel on nüüd valus ja laps aitab jälle kreemi peale määrida või peale puhuda.
Kui meil lõplik võõrutus oli, siis panin rindadele plaastrid peale – laps käis ja kontrollis – tõstis pluusi üles, vaatas tisse ja naeris. Aga meil oli järk-järgult võõrutus, laps näljane polnud ja tissid umbe ei läinud. Sa pead praegusel juhul ka enda peale mõtlema, kuna rind on harjunud kõvasti piima tootma – ma kujutan ette, et 1a laps, kes lisatoitu keeldub söömast, imeb ikka päris hullusti ja seega pole päevapealt lõpetamine sulle endalegi kerge.
Lisatoiduks anna asju, mida saab laps kasvõi õues kõndides ise süüa – pikk kurk kätte, leivaviil, hommikuhelbe krõbinad topsikust, kotlet näpu vahele vms. Olgu või koorejäätis… – peaasi, et midagigi, mida ta ise natukese haaval sööma hakkaks. Õues kõndides on algust teha võib-olla lihtsam, vaatab ringi ja natuke näksib.
Kui ta tassist jööb, siis pane keefiri vee asemel – ka toitev. Siis võib sinna leivatükki sisse kasta – paras pläkerdamine, aga võib-olla tasub ära.