Teretulemast “threenagerite” lõbusasse maailma 🙂
Variante, mida katsetada:
* annad valikud – kas paned punase või sinise pluusi? Kas peseme enne hambad või käid pissil? Ehk kui tahad, et midagi teeks, lased valida. Mõne lapsega toimib väga hästi, mõne teisega üldse mitte
* ette hoiatamine – nt 10 min mängid ja siis hakkame minema. Viimane kord lased liumäest alla ja siis läheme jne.
* mängid klouni – “paneme nüüd need püksid kiiresti selga” või siis räägivad püksid ise, kuidas nad tahavad/ei taha jalga minna vms
* selged positiivsed ootused ja ülesanded – nt poes “sina otsid üles piima” (või banaanid või leiva vms), mitte keelud (“ära kisu midagi”)
* hoiatus-> tagajärg – kui veel nii teed, siis läheme ära/paneme mänguasja homset ootama vms. Ja tulebki seejärel vastavalt käituda. Hea oleks, kui pole mingi suvaline karistus (nt magusast või multikatest ilma jätmine, vaid lihtsalt selline, et ei saaks keelatud tegevust edasi teha)
* seletamine-seletamine ning isiklik eeskuju – tänaval ei jookse, sest auto võib otsa sõita. Mänguasju ei lõhu, sest siis ei ole millegagi mängida jne jne
* soovitud käitumise tunnustamine – mulle nii meeldib, kui sa mul ilusti käest kinni hoiad; aitäh, et piima üles otsisid jne jne

Raamatusoovitused: “Minu mõistus on otsas” ja “Kuidas rääkida väikeste lastega nii, et nad kuulaksid”