See sõltub väga lapsest, ma usun. Olen näiteks enda õelt kuulnud reisimise kohta õudusjutte. Nii vanuse 6k kohta, kui vanuse 6a kohta. Seega vanemad peavad ikkagi ka olema meelestatud positiivselt, rahulikult ja toetavalt. Ise pabistad, siis on lapsed ka metsalised.

Enda lapsega seevastu käisime Soomes (laevaga), kui ta oli 3-kuune. Kõik super, selline ju ainult sööb ja magab, laevas on väga mugav, mahud vankri jm-ga ilusti liikuma.

8-kuusega käisime Leedus (autoga). Kõik hästi, tegime teel pause minnes ja tulles, et saaks selga sirutada ja ringi vaadata. Panime marsruudi eelnevalt nii paika, et oli teepeal vaadata vahvaid kohti. Väga rahulik oli. Paar üksikut virinat.

1a2k aastaselt käisime nädalasel reisil Mallorcal. Lend oli nii minnes, kui tulles ümberistumisega. Suuri probleeme polnud. Natuke tagasitulles hakkas igav, kuna lennud ei sattunud eriti uneaegadele. Aga mingit hüsteeriat ja suurt õnnetust pole olnud.

2a10k käisime nädalaks Portugalis, samuti lendasime. Nii suurega juba puhas rõõm reisida ja ka kohapeal olla. Suur inimene.

Tagasiulatuvalt ütlen, et minu jaoks kõige ebamugavam oli reisida 1a2k vanuses. Mitte sellepärast, et laps emotsionaalselt ei saaks hakkama vaid igasugune söögi jm “logistiline” jura, mida tavaliselt emme lahendab. 1a2k ei ole enam täielikult rinnalaps, aga samas ei saa ta ka süüa mingeid suhkru ja soolaga asju. Seega, pidevalt otsi mingeid eritoite talle lisaks rinnapiimale, tassi reisile mingeid tuubitoite kaasa jne. Lisaks on veel mähkmed, aga laps on juba üsna suur, seega vahetamine pisut tülikas kuskil lennujaamades jne.

Väga pisikestega on ülilihtne, nad mahuvad igale poole (et mähkut vahetada), nad pole rasked (saad panna kõhukotti või kandelinasse) ja nad on 100% rinnatoidul, seega söök pidevalt endal kaasas.

Järgmine hea aeg reisimiseks on siis, kui laps juba sööb kõike sama, mida isegi, oskab riietuda ja rääkida ja on mähkmevaba, meil siis nt viimane reis 2a10k vanuselt. Super vahva ja iseseisev kaaslane 🙂