[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Masenduses Kägule (00:24) – mis eluaastast tal sündroom tugevamalt välja lööma hakkas? Kas enne kooli oli juba ka aru saada, et tavakoolis ta hakkama ei saa? Kas lasteaias sai kenasti hakkama?
Lohutuseks vast nii palju, et olen paljudest kohtadest lugenud, et pubekaiga on kõige hullem ja seejärel suudavad nad kuidagi oma eripäraga lepida ja ehk vastavalt sellele ka käituda või oma käitumist ohjata.
Miks ma küsin – seepärast, et endal on kodus poiss (7-aastane), kel on mitmeid Aspergerile iseloomulikke jooni. Hetkel küll elu kenasti kontrolli all, aga ega ma ju ei tea, millal see taas võib pöörduda.[/tsitaat]

Kõige tugevamalt algaski kooliminekuga. Lasteaias ta ei käinud, kodune laps. Enne kooliminekut oli väga sotsiaalne, võõrastega suhtles vabalt,lausa liiga pealetükkivalt ja tähed-numbrid-lugemine-kirjutamine ammu selged. Mälu on ju hea. Kooliminekut ootas väga, aga algasid juba esimesel nädalal käitumisprobleemid, ei allunud õpetajale, kiusas ja segas kaaasõpilasi jne. Siis jäeti teisest veerandist koduõppele, aga kodus, minuga, ta keeldus absoluutselt õppimast. Sisuliselt ei teinudki midagi ja jäi juba 1. klassi kordama. Saadeti tavakoolist Tartu Herbert Masingu Kooli, seal siis uuesti esimesse klassi. Enne kolmanda klassi lõpetamist saadeti Masingust Vastseliina Internaatkooli, kus ongi käitumisraskustega ja psüühhikahäiretega lapsed. Seal kordas ka kolmandat klassi. Nüüd, sügisest läheb Lahmuse Internaatkooli, sest Vastseliinas lihtsustatud õppekavaga õppida ei saa. Koolivahetuse kohanemisraskused + pubekaiga,ma tõesti ei kujuta ette, kuidas ta seal hakkama saab. Tema jaoks on ülioluline side õpetajaga, kes temaga tegeleb. Kuidas ta sealsete inimestega klappima hakkab, ei tea ju. Kui ta õpetajaga vajalikku kontakti ei saavuta või on see inimene talle kuidagi ebasümpaatne, keeldub ta tunnis kaasa töötamast. Vastseliinas oli tal megatore õpetaja, kellega nad omavahel sobisid ja kes tõeliselt poisist hoolis, jään talle alatiseks perfektse kool+kodu koostöö eest tänu võlgu. Sealsed pedagoogid teevad oma tööd tõesti südamega ja on \”rasketele\” lastele suureks toeks..
Loodan väga, et ka uues koolis on samasugused,mõistvad inimesed.
Siin eespool kirjutab keegi, et tema aspik on ülikoolis…ma oleks õnnelik, kui meie oma kuidagi põhiharidusegi kätte saaks.. Ise pole ta õppimisest absoluutselt huvitatud, unistab ainult rikkaks saamisest,et elada nagu seebikates -uhkes villas, teenijad ees ja taga. Tänap laneeris pool päeva pangaröövi (omaette jutustades), sest on veendunud, et teda, kui last, selle eest ju vangi ei panda, järelikult peaks plaan õnnestuma ja rikkaks saamise võimalus olema… 🙁