Teema: Gümnaasiumi sisseastumine – nelikkatsete eelistuse järjekord

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Neil on vaja sel aastal ära parandada üle tuhande töö (ta ütles ka täpse numbri, aga mul läks see meelest) ja see kõik peab toimuma ÜHE nädalavahetuse ÜHE päevaga :-O

Miks? Tulemuste teatamise aeg on ju alles 29.03, sinna on üle nädala aega.

Ega siis selleks nädalaks õpetajaid muust tööst ei vabastata!

See, et katsete järgne nädal ei ole kõigil koolidel vaheajanädal, on ju alles viimase mõne aasta probleem. Ja muutub kohe järgmisest aastast jälle. Nii et see ühe päevaga testide parandamine on olnud siiski väga ajutine.

Loen ja imestan, kust pärineb siit lakkamatult läbi käiv arvamus, nagu oleks kõikidel katsetajatel ainult üks kindel valik, seevastu kõik teised koolid on vaid “hädapärane tagavaravariant” või “vormitäide”.

Enda laps on veel põhikoolis, kuid tunnen juba huvi gümnaasiumiga seotu vastu. Kui mu oma laps katseterallis (küll 1.klassi) osalema pidi hakkama, siis uurisin ja küsisin päris palju teiste kogemusi, sh asjatundjate omi. Mu last oli psühholoog nimetanud üle keskmise andekaks ja soovitanud talle süvaõppekooli. See oligi kogu seik, millest lähtusime. Aga kas viia laps Reaalkooli või Lütseumi või Kolledzhi või GAGi katsetele, seda me ei teadnud. Elame äärelinnas ja kesklinna koolidest ei teadnud midagi. Ja infokogumine andis tulemuse, et tegelikult annavad kõik need koolid igati tugeva hariduse. Ei ole sugugi nii, et vot see katsetega kool on jube hea, aga too on täiesti nõrk ega kõlba kuskile. Siis ju polekski tegemist katsetega kooliga, eks?

Viisime lapse nende kõikide koolide katsetele ja tutvusime koolimaja, inimestega ja õhustikuga. Kõikide koolide katsed läksid enam-vähem ühtmoodi hästi, laps sai sisse kolme neist. Katsete tulemused kinnitasid, et kõik kesklinna süvaõppekoolid on põhimõtteliselt ühe vitsaga löödud, mingeid suuri erinevusi siin pole. Kes saab sisse lütseumi, see saab ilmselt hakkama ka reaalis ja vastupidi (seda enam, et Reaalkooli ja Lütseumi tulemused matemaatikas on mõlemad iga-aastaselt esiviisikus). Kooli lõplik valik toimus meil sisekliima ja logistika alusel.

Seega, kui mu oma laps peaks nüüd loetud aastate pärast hakkama gümnaasiumi astuma, siis meil ilmselt kindel soov puudub. Teame vaid, et kõikidel nimetatud koolidel on olemas enam-vähem garantii saada tugev haridus ja sellest lähtumegi.

Kägu kirjutas:

Seega, kui mu oma laps peaks nüüd loetud aastate pärast hakkama gümnaasiumi astuma, siis meil ilmselt kindel soov puudub. Teame vaid, et kõikidel nimetatud koolidel on olemas enam-vähem garantii saada tugev haridus ja sellest lähtumegi.

Seda siin teemas ju räägitaksegi, et kuigi laps võib võtta kõiki nelja kooli enam-vähem võrdsete võimalustena, siis kool teeb selget vahet, milline on eelistuste järjestus. Rusikareegel on ikkagi see, et kolmanda eelistuse kool sind isegi ei kaalu ja paljudel juhtudel ka teise eelistuse kool mitte. Seega, kui esimese eelistuse kooli sisse ei saa, ei saa ühtegi neist neljast koolist, kuigi oleksid valmis millises iganes neist õppima. Sellise põhimõtte motiveeritusega põhjendamine on bs.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mõte on selles, et iga kool ei peaks eraldi suurt katsetamise tööd tegema. Enamik katsetajaid käib niikuinii mitme kooli katsetel.

Ja mitte ainult kool. Ka lapsed ei pea siis käima testi tegemas kaks-kolm korda. Selles see mõte ongi.

Aga ega enne ka ei pidanud ju lapsed igas koolis katsetamas käima, vabalt võisid ainult ühe meelepärase valida. Kohustust kõigi nende koolide katsetel osaleda ei olnud ju, võimalus aga oli. Praegu aga, kui tõesti nii on, et mõni kool võtab vastu ainult neid, kel see kool 1. eelistus, siis lapse seisukohast on see samaväärne ju sellega, kui katsed oleks ikka eraldi, aga laps lubataksegi ainult ühe kooli katsetele. Sellisel kujul ühiskatsetest laps küll midagi ei võida.
Kusjuures eraldi katsetega ei olnud ju üldse seda muret, et eelistusjärjekord tuli enne hoolega välja mõelda, sest selles võinuks kuidagi sõltuda sissesaamine. Ühelt poolt mitmeid katseid teha on küll väsitav, teisalt aga, kui ühes koolis katse ebaõnnestus, oli ju lootust, et teine päev teises läheb paremini. Mulle lapsevanemana tundub, et praegu on lastel tegelikult stressi rohkemgi, kui eraldi katsetega oli. Koolidel on küll vähem tööd katsete korraldamisel, kas muidu see süsteem neile just kasulikum on, on juba küsitavam.

Katsetestress on täiesti vabatahtlik. Kooli (õpetajate) jaoks on sajad katsetajad väga kurnav.

Kuidas see vabatahtlik on kui sa oled tubli ja õpihimuline ning õpid põhikoolis, kus gümnaasiumi osa puudub? Sul puudub igasugune teadmine, mis tasemel sa võrreldes teiste koolidega oled, kuigi oma koolis oled nelja-viieline. Ja pead igaksjuhuks tegema katsed vähemalt kolme – nelja kooli, sest enamus katseid langevad samasse perioodi. Töid parandatakse nii kaua, et sa ei tea isegi seda kas pääsed vestlustele ja vestlused ei garanteeri ka kahjuks sissesaamist. Prantsuse Lütseum on üks ainsamaid, kes vist paari päevaga asjad selgeks teeb, aga sinna kahjuks minu laps minna ei soovi. Mu laps ei läheks kolmikkatsetele kui enne seda oleks nelikkatsete tulemused teada, sest nendesse koolidesse ta pigem minna ei sooviks. Ta ei läheks veel mitme teise gümnaasiumi katsetele kui kolmik ja nelikkatsete tulemused oleks enne teada. Paraku ei ole. Ja seepärast tuleb see ralli läbi teha. Kohutavalt lapsevaenulik süsteem. Meie hüper-super e-riik võiks juba ammu midagi ette võtta et need katsed oleks näiteks kuidagi elektrooniliselt kontrollitavad või siis oleksid märtsikuus ka 9.klassi riigieksmamid, mille tulemustega saad kandideerida erinevatesse gümnaasiumitesse ja vestlused olgu siis kasvõi maikuus.

Miks see põhikooliõpilane just neisse nelja kooli peab kandideerima? Nelja-viielised ei pea paljudesse gümnaasiumitesse üldse katseid tegema. Mitte mingit rallit pole vaja läbi teha.

Kägu kirjutas:

Kolm aastat tagasi laps TIK-ist pani esimese eelistuse TIK-i, et ikkagi oma kool ja teise eelistuse Reaali. Sai matemaatika 85% ja füüsika ka hea tulemuse, süda ihkas reaali, kutsuti ka vestlusele ja öeldi seal, et kuna sa ei pannud meid esimeseks, siis kohta kahjuks ei saa. Nii on.

Lisaks 21KK saab kergemini sisse ka GAGi, kuna seal on 4 paralleeli. Väidetavalt kõige suurem konkurss on inglise-matemaatika klassi ja kõige väiksem prantsuse ja rootsi keele klassi.

Jah, kui vahe on +- 1p, siis eelistatakse neid lapsi, kes ise on kooli eelistanud, aga kui su laps oleks matemaatikas 95% saanud, oleks ta ka Reaali teisena eelistatuna kirjutanuna sinna ikkagi vastu võetud. Samamoodi teistpidi: kui ta juba vestlusele kutsuti, siis ilmselgelt oli kool vähemalt mingil määral temast huvitatud. Oleks ta nüüd vestlusel säranud nagu pärl või andnud mingeid testiväliseid eeliseid komisjonile närimiseks (tugevad tulemused mõnel koolivälisel alal, ühiskondlik aktiivsus, hoogne osavõtt teaduskoolist,…), oleks see samamoodi kompenseerinud eelistuse valikut.

Kägu kirjutas:

Suvalise otsinguga tuli nt see link (võid ise lisa otsida): http://www.delfi.ee/news/paeva…..d=75958007

Koolide edetabelisse tuleks enne järelduste tegemist süveneda, eriti matemaatikast rääkides. Matemaatikaeksamit on võimalik teha kitsast (lihtsamat) ning laia (keerulisemat). Reaalkooli õpilased on kõik teinud keerulisemat eksamit. Nagu ka Treffneri ja TIKi õpilased. Lütseumi omadest mingi osa on teinud lihtsamat eksamit. Kujutle nüüd, et need lihtsama eksami valinud õpilased teinud keerulisemat – ja siin võime vaid oletada, kui palju sellest Lütseumi tulemus matemaatika osas halvenenud oleks.
Tasemest annab parema ülevaate siiski riiklike olümpiaadide tulemus – ning nagu kirjutasin, on 2017 aastal vabariiklikule matemaatikaolümpiaadile oodatud vaid üks Lütseumi õpilane läbi kõigi klasside.

Kägu kirjutas:

Isegi süvenedes on lütseumi tulemused väga head – laias matemaatikas on nad eesti koolidest reaali (88,1 p) järel kohe teised (85,3 p) ja alles lütseumi järel tulevad treffner ja nõo.

Kui Treffneris ja Nõos ka ainult parimad oleks laia eksamit teinud, oleks pilt teine. Kui X koolis teeb laia eksamit vaid 1 oivik ning saab 99 punkti, ülejäänud klass aga teeb kitsast eksamit ning saab sealt 85, nende kahe keskmisena on kool väga kõrgel positsioonil, kuigi tegelikkuses pole selle kooli matemaatika tase kiita midagi.
Selline statistika, millele sa viitasid, on tegelikult täiesti mõttetu, kui ei tea, kui mitu õpilast mingis koolis mingit eksamit tegi.

Kägu kirjutas:

Ehk et Lütseumis tegid laia matemaatika eksami enamus õpilasi ja tegid seda suurepärase tulemusega, edestades nii Treffnerit kui Nõod ning jäädes napilt alla Reaalkoolile (huvitav, kui kõrge tulemuse said reaalikad prantsuse keele riigieksamil, kui sedasi küsimusele läheneda?).

Ma räägin ju ainult konkreetselt matemaatikast praegu. Võrdlus prantsuse keelega ei ole kohane, sest Reaalis ei õpita kohustuslikus korras prantsuse keelt. Inglise keele osas võiks küll võrrelda, siin peaks Lütseumil kõvasti parem tulemus olema kui Reaalil – siiski keeleandega lapsed.

Kägu kirjutas:

Ei tasu Reaalkooli ülemüstifitseerida. Kahtlemata suurepärane kool, aga kindlasti mitte selline kool, kus kõik õpilased on ainult ja ainult tulevased akadeemikud ja tuumafüüsikud.

Loomulikult mitte, seda ma ei arvagi.
Sellegipoolest mina ei paneks edetabelis matemaatilise keskmise alusel kõrvuti koole, kus kõik õpilased laia matemaatikat tegid, ning koole, kus mingi (nõrgem) osa tegi lihtsamat eksamit. 15 õpilast on kolmandik kõigist Lütseumis eksami teinud õpilastest ning selle koguse õpilaste nõrgemad tulemused mõjutanuks laia matemaatika keskmist tulemust ikkagi oluliselt.
Üldkokkuvõttes muidugi on ka Lütseum ülikõva kool. Kuigi nende tugevus on rohkem pehmemates ainetes kui matemaatika.

No kuidas lapsed täna õhtul end tunnevad? Kas on palju õppinud ja kas on paanikas ka?
Minu oma on suht rahulik, ta on sellist rahulikku tüüpi ka. On nädal aega õhtuti vanu teemasid uuesti läbi vaadanud ja mõisteid korranud.

Kägu kirjutas:

Kolm aastat tagasi laps TIK-ist pani esimese eelistuse TIK-i, et ikkagi oma kool ja teise eelistuse Reaali. Sai matemaatika 85% ja füüsika ka hea tulemuse, süda ihkas reaali, kutsuti ka vestlusele ja öeldi seal, et kuna sa ei pannud meid esimeseks, siis kohta kahjuks ei saa. Nii on.

Väga raske seda uskuda! Minu laps tegi eelmisel aastal katsed. Esimene eelistus GAG, teine 21 ja kolmas Reaal. Kutsuti igale poole vestlusele ja sai kõigisse kolme ka sisse. Põhikoolis käis äärelinna koolis. Vestlusest loeb väga palju! Lisaks headele katsete tulemusele, hinnatakse silmaringi ja koolivälist aktiivsust. Ja kindlasti tuleb osata põhjendada, miks ta jätkab kandideerimist teise valiku kooli, kui esimese valiku kool on andnud rohelise tee. Siin räägivad paljud ennast sisse ja pärast kommenteerivad “kuna sa ei pannud meid esimeseks, siis kohta kahjuks ei saa.”