Mõte on selles, et iga kool ei peaks eraldi suurt katsetamise tööd tegema. Enamik katsetajaid käib niikuinii mitme kooli katsetel.
Ja mitte ainult kool. Ka lapsed ei pea siis käima testi tegemas kaks-kolm korda. Selles see mõte ongi.
Aga ega enne ka ei pidanud ju lapsed igas koolis katsetamas käima, vabalt võisid ainult ühe meelepärase valida. Kohustust kõigi nende koolide katsetel osaleda ei olnud ju, võimalus aga oli. Praegu aga, kui tõesti nii on, et mõni kool võtab vastu ainult neid, kel see kool 1. eelistus, siis lapse seisukohast on see samaväärne ju sellega, kui katsed oleks ikka eraldi, aga laps lubataksegi ainult ühe kooli katsetele. Sellisel kujul ühiskatsetest laps küll midagi ei võida.
Kusjuures eraldi katsetega ei olnud ju üldse seda muret, et eelistusjärjekord tuli enne hoolega välja mõelda, sest selles võinuks kuidagi sõltuda sissesaamine. Ühelt poolt mitmeid katseid teha on küll väsitav, teisalt aga, kui ühes koolis katse ebaõnnestus, oli ju lootust, et teine päev teises läheb paremini. Mulle lapsevanemana tundub, et praegu on lastel tegelikult stressi rohkemgi, kui eraldi katsetega oli. Koolidel on küll vähem tööd katsete korraldamisel, kas muidu see süsteem neile just kasulikum on, on juba küsitavam.Katsetestress on täiesti vabatahtlik. Kooli (õpetajate) jaoks on sajad katsetajad väga kurnav.
Kuidas see vabatahtlik on kui sa oled tubli ja õpihimuline ning õpid põhikoolis, kus gümnaasiumi osa puudub? Sul puudub igasugune teadmine, mis tasemel sa võrreldes teiste koolidega oled, kuigi oma koolis oled nelja-viieline. Ja pead igaksjuhuks tegema katsed vähemalt kolme – nelja kooli, sest enamus katseid langevad samasse perioodi. Töid parandatakse nii kaua, et sa ei tea isegi seda kas pääsed vestlustele ja vestlused ei garanteeri ka kahjuks sissesaamist. Prantsuse Lütseum on üks ainsamaid, kes vist paari päevaga asjad selgeks teeb, aga sinna kahjuks minu laps minna ei soovi. Mu laps ei läheks kolmikkatsetele kui enne seda oleks nelikkatsete tulemused teada, sest nendesse koolidesse ta pigem minna ei sooviks. Ta ei läheks veel mitme teise gümnaasiumi katsetele kui kolmik ja nelikkatsete tulemused oleks enne teada. Paraku ei ole. Ja seepärast tuleb see ralli läbi teha. Kohutavalt lapsevaenulik süsteem. Meie hüper-super e-riik võiks juba ammu midagi ette võtta et need katsed oleks näiteks kuidagi elektrooniliselt kontrollitavad või siis oleksid märtsikuus ka 9.klassi riigieksmamid, mille tulemustega saad kandideerida erinevatesse gümnaasiumitesse ja vestlused olgu siis kasvõi maikuus.