Ja ureaplasma osas – mul oli see tuvastatud jaanuaris 2012. Ei mäleta kumbat tüüpi. Aga arst ei rääkinudki mulle, et see positiivne on (sain ise hiljem teada, kui viljatusarstile pöördusin ja teisest haiglast oma haigusloo kaasa võtsin – siis polnud veel digilugu). Ju see arst oli siis suhtumisega, et pole vaja ravida. Oktoobris läksin teise arsti juurde, kes ütles, et see mul positiivne. Ütles küll, et ei pea ravima, et see normaalne organismi osa jne. Äärmisel juhul siis ravida, kui kunstlikuks viljastamiseks peaks minema. Ütlesin ikka, et teeme kohe ära. Et ega see kahju ju ei tee. Järgmise tsükli algul hakkasin ravimeid mehega samaaegselt võtma 10 päeva. Siis tekkis aga tsüklihäire 3 nädalat, OV tuli nii palju hiljem. Ja oh seda õnne, jäin oma imearmsa poja ootele. Seega mina olen seda meelt, et pigem ravida. Kuigi see võis ka kokkulangevus olla. Lähengi 27. arstile ja palun ureaplasma proovi võtta.
Teema: Juunikuu triibupüüdjad 2017 ❤????
Alati kui ma näen, et keegi triibupüüdmist “põnevaks, lahedaks vms” nimetab, siis tuleb küll turtsatus. Või kui keegi ütleb, et sai esimesed triibud juberuttu ja kadestab triibupüüdjaid. Niikaua on see põnev, lahe, kadestamisväärne vms kui saad oma triibud kiiresti kätte. Kui pead alustame oma triibupüüdmist peale peetumist/katkemist või püüdma mingi elukaua, siis ei ole seal küll midagi toredat, lahedat või kadestamisväärset… Palun olge lihtsalt õnnelikud oma hästi läinud tiibuliste eest ja ruttu tulnud raseduste, kuna tõesõna, selles triibuliste püüdmises ei ole minumeelest mittemidagi nauditavat. Või tõesti kellegi meelest on?
Mina vist olin see, kes eelmise kuu teema all nimetas p6nevaks seda triibupyydmise värki. Kui oled seda aega mitu aastat oodanud, et yleyldse saad hakata triipe pyydma, siis see ongi p6nev ja 6nnelik aeg sinu elus, vähemalt alguses. Kui pole samas olukorras olnud, siis ongi raske m6ista. Kuigi olen triibupyydja alles teist kuud, m6istan väga hästi neid, kes on selles paadis olnud juba mitu aastat, ja tunnen kaasa neile kogu sydamest. Ma väga hästi ei samastu staazikate triibupyydjatega, aga kujutan ette, mis tunne on iga kuu pettuda. Kui inimene on teinud otsuse, et ta on valmis emaks saama, siis ta on valmis, kohe ja praegu. Tundub ebaaus, et peab veel midagi ootama. Loodetavasti ma ei pea kogema topelt ootamist – nii triibupyydmise ootamist kui ka triipude ootamist 🙂 Liiga palju aastaid tuleb kokku.
Täna on cd 11 ja varsti hakkab ov aeg lähenema. K6hus on juba imelik tunne, aga palju rahulikum kui eelmisel kuul. Mul on see kuu käed-jalad tööd täis, v6imalik, et pööran vähem tähelepanu sellele, mida keha mulle ovulatsiooni toimumise kohta öelda yritab.
Alati kui ma näen, et keegi triibupüüdmist “põnevaks, lahedaks vms” nimetab, siis tuleb küll turtsatus. Või kui keegi ütleb, et sai esimesed triibud juberuttu ja kadestab triibupüüdjaid. Niikaua on see põnev, lahe, kadestamisväärne vms kui saad oma triibud kiiresti kätte. Kui pead alustame oma triibupüüdmist peale peetumist/katkemist või püüdma mingi elukaua, siis ei ole seal küll midagi toredat, lahedat või kadestamisväärset… Palun olge lihtsalt õnnelikud oma hästi läinud tiibuliste eest ja ruttu tulnud raseduste, kuna tõesõna, selles triibuliste püüdmises ei ole minumeelest mittemidagi nauditavat. Või tõesti kellegi meelest on?
Mina vist olin see, kes eelmise kuu teema all nimetas p6nevaks seda triibupyydmise värki. Kui oled seda aega mitu aastat oodanud, et yleyldse saad hakata triipe pyydma, siis see ongi p6nev ja 6nnelik aeg sinu elus, vähemalt alguses. Kui pole samas olukorras olnud, siis ongi raske m6ista. Kuigi olen triibupyydja alles teist kuud, m6istan väga hästi neid, kes on selles paadis olnud juba mitu aastat, ja tunnen kaasa neile kogu sydamest. Ma väga hästi ei samastu staazikate triibupyydjatega, aga kujutan ette, mis tunne on iga kuu pettuda. Kui inimene on teinud otsuse, et ta on valmis emaks saama, siis ta on valmis, kohe ja praegu. Tundub ebaaus, et peab veel midagi ootama. Loodetavasti ma ei pea kogema topelt ootamist – nii triibupyydmise ootamist kui ka triipude ootamist ???? Liiga palju aastaid tuleb kokku.
Täna on cd 11 ja varsti hakkab ov aeg lähenema. K6hus on juba imelik tunne, aga palju rahulikum kui eelmisel kuul. Mul on see kuu käed-jalad tööd täis, v6imalik, et pööran vähem tähelepanu sellele, mida keha mulle ovulatsiooni toimumise kohta öelda yritab.
Jah, eks see nii ongi. Meie näiteks tahtsime last ja mõtlesime sellest juba ikka paar-kolm aastat tagasi. Mina isegi kauem. Aga alles nüüd (loe:eelmise aasta lõpust) oleme sealmaal, et elu on piisavalt kindel ja stabiilne lapsesaamiseks. Seega oli reaalselt triipude püüdmisega alustamine tõesti põnev. Praegu on ka veel mingil määral põnev, vahetasin just äppi ja hakkasin ov-teste kasutama. Aga vaikselt hakkab tüdimus ja kannatamatus võimust võtma küll.
Aga mõistan täielikult, et pärast mitut aastat jäävadki ainult negatiivsed emotsioonid ja pettumus alles ning meiesugused rõõmustajad ajavad lihtsalt närvi.
Ekukas
Olen seda teemat juba kaua jälginud. Otsustasime mehega samuti selle sammu elus astuda. Viimased päevad hakkasid 17. mai ning ov. oli 30.mai.Järgmised päevad oleksid pidanud algama 2 päeva tagasi. Mul on tsükkel nagu kellavärk ning kui päevad hilinesid, ostsin ka testid. Ning tänase seisuga on triibud käes ☺
Ma ei oska seletada oma meeleolu. Kuidagi ei jõua kohale veel, mis toimub ???? kui triipe nägin, siis oli nagu okei ????. Olen arvanud alati, et nii kergelt see ei õnnestu ja reaalselt vaid esimese korraga triibud saada tundub siiani nii ebareaalne.
Kas rasedana arvele võtma peaks alles kuskil 9.ndast nädalast?
Ning olen ka muidugi kursis sellega, et pean ennast väga hoidma nüüd sinnamaani ☺
M.
Olen seda teemat juba kaua jälginud. Otsustasime mehega samuti selle sammu elus astuda. Viimased päevad hakkasid 17. mai ning ov. oli 30.mai.Järgmised päevad oleksid pidanud algama 2 päeva tagasi. Mul on tsükkel nagu kellavärk ning kui päevad hilinesid, ostsin ka testid. Ning tänase seisuga on triibud käes
Ma ei oska seletada oma meeleolu. Kuidagi ei jõua kohale veel, mis toimubkui triipe nägin, siis oli nagu okei
. Olen arvanud alati, et nii kergelt see ei õnnestu ja reaalselt vaid esimese korraga triibud saada tundub siiani nii ebareaalne.
Kas rasedana arvele võtma peaks alles kuskil 9.ndast nädalast?
Ning olen ka muidugi kursis sellega, et pean ennast väga hoidma nüüd sinnamaaniM.
Soovitatav oleks jah, et ca 8.-9. nädalal. Loetuna sinu viimase menstruatsiooni esimesest päevast siis. 🙂
Rõõõõmu ja kerget rasedust!
Õnnelik triibupüüdja M. oleks just kui minust kirjutanud. Mina olen alates märtsikuust triibupüüdjate teemat jälginud, kaasa elanud, rõõmustanud ja kurvastanud.
Tsükkel minulgi nagu kellavärk üldiselt olnud, nüüd päevad juba 6 päeva hilinenud. Ise kahtlustasin tsüklihäiret ja Dr. Google abiga arvasin, et käesolev tsükkel üldse anovulatoorne..
Täna öösel nägin unes positiivset rasedustesti ja hommikul ilmus testile teine triip ka juba ärkvel olles.
Väga raske on emotsioone kirjeldada ja veel raskem uskuda, et see tõsi on.
Siiralt soovin, et Näsa, AL ja teised pikalt püüdnud peagi oma triibud saaksid! Edu!
AE
Mustikas ei, ei kirjutanud otseselt nüüd üldse sinu kommentaarist, mõtlema jäin sellele selle triibublogi jagamise lingist. Me planeerisime ka ennem ja noh ütleme nii, et algus oli põnev jah, kuid ma ei pidanud ennast siis väga triibupüüdjaks ka, kuna noh see on suhtumise värk ka. Mina võtsin vabalt algul ja otsustasime lihtsalt, et nüüd on aeg- perekoolist ei teadnud midagi, ov teste vms ei ostnud ka. Ja jäin ka kohe teisel kuul rasedaks ehk ma ei tundnud ennast mingi triibupüüdjana, kuna ma reaalselt ju ei stressanud selle ümber üldse, vaid lihtsalt mõtlesin, et võiks nüüd ja jäin suht kohe ka. See rasedus paraku aga katkes ja nüüd on seljataga mitu aastat tulutult proovimist. Ja usu mind, ei jää ainult negatiivsed emotsioonid, vähemalt minul, kuna kui oleksid ainult need, siis ju ei üritaks last saada 🙂 aga jah see ‘põnev, lahe, olen triibupüüdjate peale kade’ see tõesti tekitab väikese negatiivse emotsiooni. Ja paraku ma arvan, et inimene kes ei ole pidanud aastaid tulutult püüdma, ei suuda mõista neid, kes on pidanud. Ise olin kunagi ka sellistel arvamustel aga elu õpetas. Lisaks siis lõpuks sa isegi ei pettu enam, esimese aasta pettusin küll igakuu, kuid ma ei tea, lõpuks harjud ära vist juba 😀 see pettumine on see algusepoole asi
Palju õnne triibulistele ja hoidke ennast❤
Mina nõustun sellega, et ei jää midagi ainult negatiivsed emotsioonid. Ja ise arvasin ka, et mõistan teisi, kes pikalt püüdnud, kuid reaalselt tegelikult ei mõistnud ikka küll. Jah ma kujutasin endale ette küll, kui raske see võib olla, kuid ma ei oleks arvanud, et niivõrd raske. Nagu katkemisega, mu õel oli kunagi aastaid tagasi katkemine ja sel ajal ma olin talle toeks ning üritasin mõista, et kui hull valu see võib olla. Kuid kui endal katkemine oli, siis alles sain ma aru milline valu see reaalselt on…
Kuid näiteks hoolimata sellest, et meie oleme pea kaks aastat püüdnud, siis minul negatiivsed emotsioonid pea puuduvad. Esimene aasta oli jah raske, see vist tõesti alguse asi, et alles hakkad leppima sellega, et kõigil ei lähegi nii kergelt ja lilleliselt. Ei mõista seda, et miks need triibud ei tule ja ei tule, muretsed ja pettud jne. Ja eriti pahandas mind see, et lapsi saavad inimesed, kes neid ei taha- see 4000 naist teevad aastas aborti reklaam, mis telekast jooksis…
Ühesõnaga esimene aasta oli küll väga raske olla, kuid ajaga läks kergemaks. Praegu aga on ainus negatiivse emotsiooni aeg mul enne punaseid, kuna siis on mingi hormoonidemöll vist. Kuid siis ma olen ka lihtsalt kurvas meeleolus ja mõtlen, et meie vist ei saagi kunagi last. Aa ja lisaks on üks tobe asi veel tekkinud, vahepeal ma muretsen, et võibolla minust ei saakski hea lapsevanem ja sellepärast ma juba rasedaks polegi jäänud. Tobedad mõtted ühesõnaga ja tulevad ilmselt sellest hormoonidemöllust jahm. Punaste üle kurbust ma enam ammu ei tunne näiteks ja nagu öeldud, siis testidega enda meelt ka ei kurvasta. Selle ühe triibu nägemine oli minumeelest kõige kurvem asi üldse, seega pole seda vaja. Minu eesmärk endale seatud on see, et kui ma rasedustesti teen, siis peab sealt vaatama mulle vastu kaks triipu. Seega ei ole ikka paar kuud kindlasti teste teinud, kuigi vahepeal mõtlesin küll, kuid jätsin ikka tegemata. Ma ausaltöeldes ei mäletagi, et kuna ma viimase rasedustesti tegin, ilmselt millalgi siis kui tsükkel üle 35 päevane oli.
Õnne triibulistele! Ja neile, kel mammuttsükkel, ma muud ei oskagi öelda, kui kaasa tunda. See on ikka jubenõme tunne, kui pole päevi ega triipe. Kel punased platsis, siis pikad paid ja varsti uue hooga.
Lisaks küsimus, et kes pikemalt püüdnud ja siin teemas olnud, siis kas olete mõelnud vahepeal ka pausi teha? Et ei käiks paar kuud perekoolis? Ma lihtsalt olen ise kaalunud küll, et ehk siis oleksid mõtted veelgi vähem triibupüüdmise juures. Kuid noh, pole suutnud kaua eemal olla ja samas nagu pointi ka ei näe väga. Tore on lobiseda nendega, kes mingil määral mõistavad seda mida läbi peab elama.
Ja Kessukas, kuidas Sinul läheb? Mõtlesin täna sinu ja teie pisikese ime peal 🙂
AL kõige raskem on tõesti see, kui uuritakse, et noh on uudiseid ka? Minul teavad ainult õed, et me üritame last saada ja mõlemal õel endal on pisikesed lapsed, ühel kaksikud plikad ja teisel poeg. Ja kuus korra vähemalt uuritakse minu käest, et kuule mul on need-need asjad üle ja lapsed kasvasid välja, kas tahad endale? Ja siis mul on küll see oeeh hetk, kuid ma olen kuidagi õppinud leppima sellega ja ei lase sel endale haiget teha.
Haiget teeb jah see, kui keegi ütleb, et noh kuna teie siis lapse teete? Kaks mehe sõpra on nii öelnud, siis kui ise said teada, et hakkavad isaks saama. Vastuseks olen öelnud, et siis kui õige aeg on, küll ta siis tuleb. Ja siis on öeldud, et lapsi peab tegema ikka ja kõik on tegemises kinni jne…vot neil hetkedel ma peas küll kirun täiega neid inimesi, kuna vähe me siis ei tee eks. Õnneks viimasel ajal ei ole keegi uurinud, seega selle üle ma pole pidanud pead vaevama, kuid kui meil Augustis nüüd pulmad, siis vot seda ma küll kardan. Kuna üsna ilmne on see, et me saame seda küsimust “Kuna lapsed tulevad?” vähemalt paarkümmend korda kuulda oma pulmapäeva jooksul.
Ja kusjuures see arstide vahelt jooksime lohutab jah natukene kuidagi, tekib tunne, et vähemalt midagi areneb. Kuigi ma ei kujuta ette, kui ükskord absoluutselt KÕIKvõimalikud testid saame tehtud, siis mis siis saab. Kui selleks ajaks ikka triipe ei ole, siis ma kardan küll, et korraks tuleb jälle madalseis…
Ja mina väga-väga-väga loodan, et meie väikesed-suured imed varsti tulevad! No lihtsalt ei jää neil muud üle, peavad tulema, kuna me ju niiväga ootame neid 🙂 Ja kuigi see Sulle ilmselt midagi juurde ei anna, siis mina hoian küll Sulle pöidlaid ja varbaid! Kessukese üle juba niirõõmus olla, kunagi pole vist kellegi rasedusele niimoodi kaasa elanud 😀
No mul läheb õnneks siiani kõik veel hästi. Täna sai 14+1 nädalat täis ja kuklavolt oli ka korras. Edasi hakkan käima ämmaka juures aga eks need eelnevad kaotused on nii õrnaks teinud, et ega ma eriti ei mõtle selle raseduse peale, et end mitte väga emotsionaalselt siduda. Ma ei tea, kõlab nõmedalt vist nats aga sellepärast ma käin ka endiselt ikka teie triipe siin ootamas, mitte ei ole kolinud lapse ootamise teemasse. 🙂 Tegelikult ma lihtsalt ei saa siit enne ära minna, kui sul ka Näsa need triibud käes on. 😛 Algusest peale su pikkadele tekstidele kaasa elanud ja kuna ma ise ka paras lobamokk olen, siis mulle kohe meeldivad sellised inimesed, kellele end väljendada meeldib. 😉 Kui pulmas laste kohta küsima hakkavad, siis öelge lihtsalt “peale pulmi tulevad”. 😛 Kusjuures, läheneva jaanipäevaga meenub mulle, kui mul oli esimene katkemine üle-eelmise aasta novembris, siis arst soovitas pool aastat vahet pidada ning lisas “Jaanipäeval tekkinud rasedused jäävad enamjaolt pidama”. Noh see oli küll mõeldud mulle ilmselt omamoodi lohutuseks aga praegu meenus, seoses lähenevate pühadega. Niisiis, tasub proovida ju ikka. Kuigi ilmselt su mees teab, et sõnajalg ei õitse, siis otsima võid ta seda õit ju ikka kutsuda. 😀
Niiiikihvt!???? Ma ikka päristihti leian end Sinu peale mõtlemast, eriti tööle-koju sõites ja siis mõtlen, et jubeeeimelik on see, et ma olen niiirõõmus kellegi raseduse üle, keda reaalselt ju tegelikult ei tunnegi 😀 Ma olin ka oma õdede raseduste üle loomulikult rõõmus, kuid see ei olnud selline elevil-rõõmus, jubekummaline igatahes:)
Ja väga tore, kui keegi vähemalt mu lobast rõõmu tunneb 😀 Ma alati vaatan oma teksti pikkust ja kirun, et lühemalt ennast väljendada selgelt ei oska. Ja väga hea vastus tegelikult uurijatele, saabki ilmselt seda kasutatud pulmapäeval.
Loodan väga, et su arstil oli õigus!! Kuna minu ov peaks olema täpselt kas Jaanilaupäeval või Jaanipäeval 😀
Küsimus: 04.06 algasid päevad ja meelespea neti järgi peaks mul ov olema 20.06 ja viljakad päevad 18;19.06 ja 21;22.06 vahepeal olid tsükkliga mingid jamad, aga 2kuud kenasti jälle kõik ja tsükkel hetkel 30päeva. Asjatatud sai eile ja nüüd huvitabki, et kui plaanida viljakatel päevadel tegutseda 18;19, siis kas mõistlik tegutseda sinnani välja? Ja kas peaks kindluse mõttes ov teste tegema, et kindel olla kas ov toimub ikka 20.06
Praegu on pakitsus alakõhus ja voolus algas. Mingi hetk on tugev voolus 1/2päeva ja kõhu pakitsus kuu keskel, olen oletand, et siis ongi ov.
Nii pikk ja segane jutt vist tuli, aga oskab ehk keegi aidata? Ma päris järge ei hakkaks ajama, aga tahaks kõik anda, et varsti triibud tuleks.
Edu kõigile 🙂
Mind ka pidevalt torgitakse, et noh, kuna sinul siis laps tuleb. Sõbranna jäi rasedaks siis kõik hakkasid ütlema, et noh, tehke järele. Nagu misasja. Tahaks nina peale visata, et kuule äkki ma olen viljatu. Meie ümber on ju nii palju viljatuid inimesi, mõtle kui vastik neil sellist juttu kuulata oleks. Mina praegu ei tea, kas olen viljatu või mitte, sest esimene kuu kus ametlikult püüan triipe (eelmine kuu jätsin pillid ära aga ei jälginud ovulatsiooni jne).
Aga nagu ma mainisin on see mul esimene kord triipe püüda. Tõmbasin omale äppi, mille järgi on “rohelised päevad” 20-26.06. Siin on kirjutatud, mitu protsenti on tõenäoline rasedaks jääda. Aga tekib küsimus, et kui seal on kirjas 33% siis tuleb sellel päeval olla vahekorras?
Tellisin omale ovulatsioonitestid ka. Eriti tobedal ajal on ovulatsioon. Lähme sõpradega mere äärde jaanipäeva veetma ja oleme kõik ninapidi koos ja ei saagi mehega omavahel nahistada. Kõige viljakam päev peakski olema 24.06. Kas siis peakski 24ndal vahekorras olema?
Küsimus: 04.06 algasid päevad ja meelespea neti järgi peaks mul ov olema 20.06 ja viljakad päevad 18;19.06 ja 21;22.06 vahepeal olid tsükkliga mingid jamad, aga 2kuud kenasti jälle kõik ja tsükkel hetkel 30päeva. Asjatatud sai eile ja nüüd huvitabki, et kui plaanida viljakatel päevadel tegutseda 18;19, siis kas mõistlik tegutseda sinnani välja? Ja kas peaks kindluse mõttes ov teste tegema, et kindel olla kas ov toimub ikka 20.06
Praegu on pakitsus alakõhus ja voolus algas. Mingi hetk on tugev voolus 1/2päeva ja kõhu pakitsus kuu keskel, olen oletand, et siis ongi ov.
Nii pikk ja segane jutt vist tuli, aga oskab ehk keegi aidata? Ma päris järge ei hakkaks ajama, aga tahaks kõik anda, et varsti triibud tuleks.
Edu kõigile
Mina pole OV teste kunagi teinud, kuid kuna tsükkel oli ka normaalsel ajal kuskil 30 päeva, siis sedasi OV aega arvestasingi. Viimased triibud sain peale seda, kui “kasutasin” oma meest ära üle päeva. Algust tegime juba nädal enne oletatavat OV-d ning lõpetasime nädal peale oletatavat OV-d. 😀 Lühiajaliselt sedasi triipe püüda ei olnud mu meelest hull, sest see tegevus ei muutunud mehhaaniliseks. Küll aga ei kujutaks nii ette aastaid sahmerdada. :O Niisiis, vahel on rohkem uhkem! 😛
Kessukas25
Mind ka pidevalt torgitakse, et noh, kuna sinul siis laps tuleb. Sõbranna jäi rasedaks siis kõik hakkasid ütlema, et noh, tehke järele. Nagu misasja. Tahaks nina peale visata, et kuule äkki ma olen viljatu. Meie ümber on ju nii palju viljatuid inimesi, mõtle kui vastik neil sellist juttu kuulata oleks. Mina praegu ei tea, kas olen viljatu või mitte, sest esimene kuu kus ametlikult püüan triipe (eelmine kuu jätsin pillid ära aga ei jälginud ovulatsiooni jne).
Aga nagu ma mainisin on see mul esimene kord triipe püüda. Tõmbasin omale äppi, mille järgi on “rohelised päevad” 20-26.06. Siin on kirjutatud, mitu protsenti on tõenäoline rasedaks jääda. Aga tekib küsimus, et kui seal on kirjas 33% siis tuleb sellel päeval olla vahekorras?
Tellisin omale ovulatsioonitestid ka. Eriti tobedal ajal on ovulatsioon. Lähme sõpradega mere äärde jaanipäeva veetma ja oleme kõik ninapidi koos ja ei saagi mehega omavahel nahistada. Kõige viljakam päev peakski olema 24.06. Kas siis peakski 24ndal vahekorras olema?
Korra ikka saate mehega seltskonnast ära vast käia? Veenduda, et sõnajalad ei õitse või jaaniussikesi otsida. 😀 Vahel on ka kähkukad väga vahvad, kui eelnevalt veel teineteist märkamatult õrritada ka veel, saab eriti kiiresti seltskonda tagasi imbuda. 😛 Eesmärgi täidab aga ideaalselt ära. Kui ainult lootma jääda sellele ühele kindlale päevale on võimalus kordi väiksem ikka.
Ma sain täna kolmanda vilkuva naerunäo aga see on hetkel pigem hea. Tegutsesime eile hommikul ja homme tuleb mees! Seekord teen paralleelselt ribateste ka, et täpsemalt näha, millal toimub. Ma hakkan siin vaikselt saritestijaks muutuma aga ainult ovulatsioonitestidega. Rasedustesti ma üldiselt ei tee, sest seal see üks triip teeb mind alati kurvaks. Ma olen ka kuskilt kuulnud, et märtsis pidavat kõige rohkem beebisid sündima ???? Sel aastal sündis minu tutvusringkonnas neli, ehk järgmisel aastal siis meie kord ????
Mind ka pidevalt torgitakse, et noh, kuna sinul siis laps tuleb. Sõbranna jäi rasedaks siis kõik hakkasid ütlema, et noh, tehke järele. Nagu misasja. Tahaks nina peale visata, et kuule äkki ma olen viljatu. Meie ümber on ju nii palju viljatuid inimesi, mõtle kui vastik neil sellist juttu kuulata oleks. Mina praegu ei tea, kas olen viljatu või mitte, sest esimene kuu kus ametlikult püüan triipe (eelmine kuu jätsin pillid ära aga ei jälginud ovulatsiooni jne).
Aga nagu ma mainisin on see mul esimene kord triipe püüda. Tõmbasin omale äppi, mille järgi on “rohelised päevad” 20-26.06. Siin on kirjutatud, mitu protsenti on tõenäoline rasedaks jääda. Aga tekib küsimus, et kui seal on kirjas 33% siis tuleb sellel päeval olla vahekorras?
Tellisin omale ovulatsioonitestid ka. Eriti tobedal ajal on ovulatsioon. Lähme sõpradega mere äärde jaanipäeva veetma ja oleme kõik ninapidi koos ja ei saagi mehega omavahel nahistada. Kõige viljakam päev peakski olema 24.06. Kas siis peakski 24ndal vahekorras olema?
Piisab täitsa sellest, kui kaks päeva enne ov olla vahekorras. Ehk siis iga teine päev taktikaga on raseduse t6enäolisus k6ige suurem. Proovige olla päev enne seda jaanipäeva, kui ei taha salaja nahistada 🙂 Kodus siis kordate!
Positiivne ov test ei = ov!
Sama vastus käole 20:07, olge lihtsalt iga teine päev vahekorras ja sinnani välja jah ja natuke yle viljakate päevade, kyll täppi läheb, kui selleks on parasjagu soodne tsykkel (ovulatsiooni toimumine, ehk munaraku vabanemine, kvaliteetne munarakk, kvaliteetne seemnerakk, sobiv keskkond kinnitumiseks jne).
Pealegi on munaraku viljastamine raske meeskonnatöö, kus ei piisa ainult yhest kvaliteetsest seemnerakust – neid peab olema palju! Miljonid pääsevad sisse, aga ainult u 300-400 seemnerakul 6nnestub ujuda munajuhani. Munajuhas nad kapselduvad ja tänu viljakale voolusele pysivad elus. Nad ei ole kohe valmis viljastamiseks, see ei ole fyysiliselt enne v6imalik. Peale “j6u kogumist” on seemneraku peas on sellised ensyymid, mis justkui lagundavad munaraku kaitsebarjääri, ja tänu sadadele aktiivsetele tegutsejatele, kes k6ik proovivad sisse pääseda, yhel 6nnelikul see l6puks 6nnestub, osaliselt tänu teistele aktivistidele 🙂
Mind on ka ära tyydanud need pidevad kysimused, et noh, millal teie siis pesamuna teete jne. Iga jumala kord kuskil suurema syndmuse puhul, nt kellegi synnipäev, iga jumala kord hakkab see pärimine pihta. Olen tähele pannud, et k6ige aktiivsemad pärijad on lapsetud poissmehed. Lähedasemad inimesed teavad juba mitu aastat, et soovin last ja loomulikult on pakkunud mulle, et v6ivad titeasjad k6rvale panna 😀 Ja loomulikult olen keeldunud. Kuigi kuulsin hiljuti ema käest, et vennanaine hoiab minu jaoks asju alles. Olen natuke ebausklik selles suhtes ja midagi liiga varakult vastu ei kavatse v6tta.
Hei,
aitäh mind eelmisel kuul soojalt vastu võtmast! Rõõmustan siinsete heade uudiste üle ja tunnen kaasa, kellel kõik veel ei laabu.
Ise jätkan endistviisi Visannette’i võtmisega, ausaltöeldes iiveldus pole paremaks läinud ja rinnad on maru valusad, mõned ööd pole ka selle valu tõttu eriti magada saanud. Sellega seoses kirjutasin ka arstile, kas peaksin ehk rindadega kontrolli minema (äkki on tsüstid tekkinud vms) või ravis midagi muutma, aga selgitas, et iiveldus peaks varsti vaikselt järele andma ja päevad II karbi lõpuga üldse ära jääma. Ausaltöeldes see raviaegne II tsükkel ongi juba imelik – väga kole ja imelik määrimine on alates verest kuni täitsa mustjaspruuni määrimiseni ja kestab juba 12ndat päeva ega paista lõppevat.
Ausaltöeldes on mõni päev enesetunne nii halb, et ma väga tugevalt kahtlen, kas ma kunstlikku viljastamist suudaksin taluda. Kui juba üks ravim teeb mind täiesti teistsuguseks (peale muude asjade on süütenöör ka aina lühemaks jäämas), siis ma olen iga päevaga aina enam veendunud, et kui ravi lõppedes me omal käel ei jää, siis nii jääbki. Kas keegi on veel nii tundnud, et kanged ravimid hakkavad justkui vastu?
Vahepeal oli siin jutuks, palju tutvusringkonnas küsitakse, kas juba rase pole. Minu ja mu elukaaslase käest on seda küsitud mitmeid aastaid. Alguses ei teinud välja, sest me konkreetselt lapseootele jääda ei plaaninud, kuid kui see päevakorda sai ja meil kuidagi ei õnnestunud, siis hakkas ikka tasapisi kuskil hinges urgitsema ja haiget tegema, kui küsiti. Eriti kole oli siis, kui mõni hakkas uhkeldama, et see vaid suskamise vaev jne. Ausaltöeldes ajasid mõned inimesed mind oksele sellise jutuga. Mõned sõbrad teavad murest, aga kellelgi neil pole lapsi või laste saamisega probleeme olnud, niisiis kuulavad küll ära, aga samastuda ei oska ehk tunnen end oma murega ikkagi üksildaselt.
Postitasin Käona, olen aga Peony
Kes kadutavad clearblue advanced digitaalseid ov teste – keskmiselt mitu päeva enne püsivat naerunägu te vilkuva naerunäo saate?
Ämblik siin.
Tundub,et meie 1,5 aastat triipude jahtimist lõpuks läbi. Kuigi mul pole siiani ühtegi süptomit. Ei ole rinnad kuidagi valusad, kõhus torkeid vms. AGA! Üleeile oli 12 dpo ja sain vaevumärgatava testi 10mlu testil ( olen testimise hull ja testisin alates 9dpo, tundub, et minu puhul hakkab test pigem hiljem näitama) tänaseks testil teine triip juba tumedam. Ma ei suuda uskuda, et pärast nii pikka üritamist läks lõpuks õnneks 🙂
Kirjutan siis, et mida me teisiti tegime sellel kuul. ( kuigi ega ma ei tea kas sellest oli kasu, aga ehk siisiki)
Otsistasime, et enne ov—d ei ole kordagi vahekorras. Kuna varasemalt iga päev ja üle päeva asjatamine pole edu toonud. Ootasin ära positiivse ov testi ja samal päeval olime vahekorras lühikese aja jooksul mitu korda, 2x 1tunni jooksul siis( siin ka keegi varaselt mainis, et sellest on kasu olnud ja jäid nii rasedaks) ka järgmisel päeval olime korra vahekorras ning siis sõitis mees Rootsi tööle. Nii et sellised kaks ööd meile edu teid. Lisaks sõin kolm viimast kuud juurde inotsitooli pulbrit, milles pidi olema rasedust toetavav E—vitamiin.
Igatahes loodan, et meil tuleb palju, palju triibulisi sellel suvel. 🙂 ei tohi lootust kaotada. Hoian nüüd varbaid ja pöidlad , et kõik läheks hästi ja meie ka lõpuks lapsevanemateks saaksime 🙂
Tervitus üle pika aja! 🙂
Meie triibujaht on eduka lõpuni jõudnud! Aastake püüdmist ja triibud on viimaks käes! 🙂 praegu on 5+2 ja olen rõõmus 🙂
Palju õnne ka teistele triibulistele ja hoian kõvasti pöidlaid teistele triibupüüdjatele!
Vau, Anahata ja Ämblik, palju õnne!!! ???????????????? Rõõm kuulda, et teil lõpuks triibud käes!
Palju õnne, Anahata ja Ämblik! ???? Hoidke ennast ja nautige! Nüüd sai siis teie jaoks see küsimus lahenduse, et kas jaanipäeval veidi alkoholi lubada. ????
Mul cd18, ei saagi aru, kas OV oli juba märkamatult ilma õige vooluse ja korralikult positiivse testita ära(bbt järgi tundub nii) või jäi see kuu vahele. Nojah, mis seal ikka. Eks ole näha, millal päevad hakkavad. Kui hakkavad, tegutsetud sai nagu küll, aga pole eriti entusiastlik seekord. Viimasel ajal on elukaaslane nii tihti tita-teema jutuks võtnud, tal ikka ka hingel see ja ootab juba positiivset testi. ????
Palju õnne ja rahulikku beebiootust teile, Ämblik ja Anahata! Nii-nii toredad uudised! Täitsa nagu ise oleks triibud saanud, sama suur rõõm teie triipude üle 😀
Clearblue Asvanced digitaalsetest testidest saan ma nii palju kaasa rääkida, et mul praegu neljas kord kui neid kasutan. Esimesel korral sain püsiva naerunäo peale ühte vilkuvat nägu. Järgmisel korral tuli püsiv nägu peale tühja ringi ja vilkuvad jäid üldse vahele. Kolmandaks testitsükliks osutus see mu õnnetu mammuttsükkel kus ma sain 13 vilkuvat nägu järjest ja kõik testipulgad said otsa. Ovulatsioon lõpuks ikka toimus aga tunduvalt hiljem. Sel kuul teen ka teste ja täna hommikul sain neljanda vilkuva näo järjest. Mu äpp arvab, et ovulatsioon peaks toimuma homme aga tegelikult ongi nii, et tavaliselt on natuke hiljem kui äpis pakutud. Seda, miks ta nii vara vilkuma hakkas, ei oska öelda.
Minu suurimad õnnsoovid pikaajalistele püüdjatele, kes positiivsed testid saanud.
Nagu ma varasemalt ütlesin, jäid mul päevad hiljaks ja otsustasin testi reedel teha, kui ei hakka. Neljapäeva öösel aga magasin halvasti ja selg valutas. Rinnad nagunii pitsitasid, aga see võib ka lähenevatest päevadest olla. Igatahes oli see enesetunne täpselt sama nagu siis kui jäin esimest korda rasedaks. Siis sain kohe aru, et tuleb test ära teha. Venitasin neljapäeval tööpäeva lõpuni ja tegin ikka õhtul testi – positiivne. Reede hommikul kordasin mitte kõige tundlikuma testiga, aga ikka positiivne. Olen shokis, et nii ruttu õnnestus. Otseselt OVi taga ei ajanud, teadsin, millal see toimus ja mehega nahistamine oli paar päeva enne ning järgmiael päeval. Aga läks pihta. Esimese lapsega ajastasin täiega OVi, püüdsin kõigest väest ja läks kauem aega. Igatahes olen rõõmus. Mees ainult muigas selle peale ja ütles, et vabadus, mis 4-aastase kõrvalt juba tekkinud on, kaob nüüd jälle ära. Aga lapsed on paremad kui mis tahes vabadus.
Ainus asi, mis mulle muret teeb, on see, et kasutasin tohutult ravimeid eelmine nädal: Coldrexi, Ibumetini ja retseptiravimeid. Ootan nüüd oma naistearsti aega 27.06, mis mul õnneks oli juba 2 nädalat tagasi pandud 🙂 Selleks hetkeks rasedust küll alles 5+5 ja tean, et midagi ei pruugi veel näha. Samas saan vastused oma küsimustele ravimite kohta. See teeb tegelikult päris murelikuks. Loodetavasti kõik läheb hästi.
Teile endiselt edu ja loodan, et pikaajaliste püüdjate ots on nüüd lahti tehtud ja rasedusuudiseid hakkab tulema rohkem kui seeni pärast vihma.
Aitäh armsad õnnitluste eest! Nii soe tunne tuli! 🙂
MarikeneS palju õnne! Mul samal päeval esimene ämmakavisiit.
See muretsemine on vist üks rasedusega kaasnevaid nähtuseid. Mul on täna nii hea olla, et hakkan juba muretsema. Üks etapp lõppeb, teine algab, ikka on oma emotsioonidega palju tegemist….
Ma usun, et ravimite tarbimine ei tee täpikesele midagi. Loodan, et 27-ndal saad ka arstilt rahustavad sõnad 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
