Teema: RAM kool 2017 sügis vastused

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mina olen siis ka üks neist RaMi “passiivsetest” vanematest. Kui vanemad ei ole ise oma tööaja peremehed, siis ei ole võimalik olla täiskohaga “aktiivne” lapsevanem. Meie jõuame osaleda emade- ja isadepäevaüritustel, jõulupeol (kui on koos vanematega), käia arenguvestlustel, klassipiknikel, matkal, aidata last mõne projektiga ja toetada teda vajadusel koolitöödes. Meie jaoks on see tasakaal, sest ka pere noorem laps vajab meie tähelepanu ja aega.
P.S. Minu laps sai RaM Kooli katsetega. Teine laps oleks saanud sisse juba õe-venna klausliga, aga otsustasime ta panna teise kooli. Mõlemal juhul toimus RaMis ka perevestlus, mis jättis meile (ilmselt ka koolile) igati positiivse mulje. Vanemate rahakotis keegi ei sobranud ja ka töökohti polnud kohustuslik kuhugi kirja panna ega tulnud jutuks ka vestlusel.

Siis ikka ei ole nii hea kool, et teist last sinna enam panema ei hakanud.

On küll hea kool. Mõnel siin on viinamarjad ikka väga hapud. Seoses kolimisega läks noorem kodulähedasse kooli. On piisav põhjus?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Erakool võib lapsi ja vanemaid valida täiesti oma suva järgi, näiteks automargi või silmade värvi järgi. Igaühel on võimalik luua erakool ja sedasama teha.

Täiesti loll jutt. Minu lapsed said erakooli sisse katsetega aga mitte minu ja abikaasa autode margi järgi.

No see läks siis vist küll kogemata kui teie automarke arvesse ei võetud. Tehke igaks juhuks koolile tagantjärele avaldus. “Käesolevaga teatan, et minu auto margiks on ….”

Kägu kirjutas:

Mingi nüanss on ikkagi puudu, et pilt kokku saada. Väga kaugele te ju ei kolinud, kui üks laps jäi käima. Sportlikust huvist küsin, et kas tegu on väga tugeva ja hea mainega piirkonnakooliga sel juhul?

Ei ole üldse see, kellelt uurid, samuti puudub endal igasugune kokkupuude RAM-ga. Aga mina ei saa küll aru, mida siin nii kangesti imestada on. Ka minu enda lapsed käivad erinevates koolides- üks kodulähedases piirkonnakoolis 600 meetri kaugusel ja teine laps kesklinna süvaõppekoolis 10 kilomeetri kaugusel. Põhjuseid, miks lapsed erinevatesse koolidesse lähevad, on väga mitmeid. Kas valitakse lapsele kooli tema huvidest ja eeldustest lähtuvalt, või läheb just sellesse kooli ka lapse parim sõber vms. Miks ei pannud mina teist last süvaõppekooli? Sellel põhjusel, et tema sünnipäev oli septembri viimasel päeval ja seaduse järgi pidi ta kooli minema 6-aastasena. Ta oleks olnud katsetega koolis noorim laps. Meile pakuti sel põhjusel koolipikendust. Ent laps keeldus veel üheks aastaks lasteaeda jäämast. Ja nii ta tavalisse piirkonnakooli pandud saigi. Ent tuttavad muudkui imestavad ja pinnivad, et miks ometi ei pannud te ka teist last katsetega kooli, järelikult siis ei ole hea kool! 🙂 Koolil endal pole viga midagi, lihtsalt nägin ära, et sellele konkreetsele lapsele ja tema vanusele (6-a) mõikab piirkonnakool paremini.

Ja erakooli puhul lisandub siia veel ka õppemaks. 200 eurot jaksaksime meie iga kuu lapse hariduse eest maksta küll, aga vot 400 euri (st kahe lapse eest) lööks pere eelarvesse juba liiga suure augu. Arvestades, et see pole kaugeltki ainuke lastele tehtav kulutus, teist niisama palju lisanduvad ju veel laste huviringid, trennid, ekskursioonid, riided, vahendid ja kõik muu. Siis peab maha istuma ja mõtlema, kas ja kuidas nüüd edasi. Kas võtab emb-kumb meist (mina või mu mees) endale veel ühe töökoha juurde, hakates töötama nt öösiti, või müüme maja maha ja kolime odavamasse korterisse või mõtleme midagi muud välja. Kerge see igatahes olema ei saaks ja väga võimalik, et arutelu tulemusena sünnibki antud olukorras kõige mõistlikumana otsus erakoolis koolitada vaid seda last, kes seal juba käib.

Hämmastav võime urgitseda negatiivset sealt, kus seda ei pruugi olla! Oma sõprade pealt nähtud näide. Vanem laps läks väga heasse kooli, mis oli tol hetkel ka kodu lähedal. Ühel päeval leiti võimalused, koliti linnaserva oma majja ning kuna polnud võimalik iga päev transporttöölist mängida (üks oli kellast kellani kontoris ning teine pool natuke liiga sageli välislähetustega seotud), siis läkski nii, et vanem laps, kes oli juba piisavalt suur ning sai ümberistumistega ka iseseisvalt sõidetud, jätkas vanas koolis. Noorem laps, napilt seitsmene, aga seda pädevust ei omanud ning pandi uue elukoha järgi kodulähedasse kooli. Muide, mõlemad lapsed on oma koolidega väga rahul ning vanemad on õnnelikud, et pesamuna saab ise lõuna ajal koju tulla ega pea sunniviisiliselt õhtuni pikapäevas istuma ja vanemaid ootama. Mõlemal lapsel on trennid ja hobid, kuhu käivad ise. Asukohad valitud selliselt, et laps saaks eakohaselt ise liigelda.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mina olen siis ka üks neist RaMi “passiivsetest” vanematest. Kui vanemad ei ole ise oma tööaja peremehed, siis ei ole võimalik olla täiskohaga “aktiivne” lapsevanem. Meie jõuame osaleda emade- ja isadepäevaüritustel, jõulupeol (kui on koos vanematega), käia arenguvestlustel, klassipiknikel, matkal, aidata last mõne projektiga ja toetada teda vajadusel koolitöödes. Meie jaoks on see tasakaal, sest ka pere noorem laps vajab meie tähelepanu ja aega.
P.S. Minu laps sai RaM Kooli katsetega. Teine laps oleks saanud sisse juba õe-venna klausliga, aga otsustasime ta panna teise kooli. Mõlemal juhul toimus RaMis ka perevestlus, mis jättis meile (ilmselt ka koolile) igati positiivse mulje. Vanemate rahakotis keegi ei sobranud ja ka töökohti polnud kohustuslik kuhugi kirja panna ega tulnud jutuks ka vestlusel.

Siis ikka ei ole nii hea kool, et teist last sinna enam panema ei hakanud.

On küll hea kool. Mõnel siin on viinamarjad ikka väga hapud. Seoses kolimisega läks noorem kodulähedasse kooli. On piisav põhjus?

Mingi nüanss on ikkagi puudu, et pilt kokku saada. Väga kaugele te ju ei kolinud, kui üks laps jäi käima. Sportlikust huvist küsin, et kas tegu on väga tugeva ja hea mainega piirkonnakooliga sel juhul?

No ei anna ikka rahu? Spekulatsioonide lõpetamiseks ütlen siis, et jah, ka noorema lapse kool on igati tubli kool, pealegi saab laps jalgsi nii kooli kui trenni kui huviringidesse. Vanem, RaMis käiv laps käib koolis koolibussiga ja tunneb end oma koolis liiga hästi selleks, et hakkaks praegu kooli vahetama. Oleme temaga sel teemal rääkinud. Ja rahaliselt jaksaks me maksta ka kahe lapse õppemaksu. Loodan, et nüüd sai uudishimu rahuldatud.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mina olen siis ka üks neist RaMi “passiivsetest” vanematest. Kui vanemad ei ole ise oma tööaja peremehed, siis ei ole võimalik olla täiskohaga “aktiivne” lapsevanem. Meie jõuame osaleda emade- ja isadepäevaüritustel, jõulupeol (kui on koos vanematega), käia arenguvestlustel, klassipiknikel, matkal, aidata last mõne projektiga ja toetada teda vajadusel koolitöödes. Meie jaoks on see tasakaal, sest ka pere noorem laps vajab meie tähelepanu ja aega.
P.S. Minu laps sai RaM Kooli katsetega. Teine laps oleks saanud sisse juba õe-venna klausliga, aga otsustasime ta panna teise kooli. Mõlemal juhul toimus RaMis ka perevestlus, mis jättis meile (ilmselt ka koolile) igati positiivse mulje. Vanemate rahakotis keegi ei sobranud ja ka töökohti polnud kohustuslik kuhugi kirja panna ega tulnud jutuks ka vestlusel.

Siis ikka ei ole nii hea kool, et teist last sinna enam panema ei hakanud.

On küll hea kool. Mõnel siin on viinamarjad ikka väga hapud. Seoses kolimisega läks noorem kodulähedasse kooli. On piisav põhjus?

Mingi nüanss on ikkagi puudu, et pilt kokku saada. Väga kaugele te ju ei kolinud, kui üks laps jäi käima. Sportlikust huvist küsin, et kas tegu on väga tugeva ja hea mainega piirkonnakooliga sel juhul?

No ei anna ikka rahu? Spekulatsioonide lõpetamiseks ütlen siis, et jah, ka noorema lapse kool on igati tubli kool, pealegi saab laps jalgsi nii kooli kui trenni kui huviringidesse. Vanem, RaMis käiv laps käib koolis koolibussiga ja tunneb end oma koolis liiga hästi selleks, et hakkaks praegu kooli vahetama. Oleme temaga sel teemal rääkinud. Ja rahaliselt jaksaks me maksta ka kahe lapse õppemaksu. Loodan, et nüüd sai uudishimu rahuldatud.

Tegelikult sellise vastuse peale head tunnet enam ei jäänud. Ma lihtsalt küsisin, ma ei saa aru, miks lihtsast küsimusest tehakse suur ja haiglast uudishimu väljendav probleem siin Perekoolis? Miks loetakse sisse küsimusse palju enam, kui seal on?

Kena päeva!

Kägu kirjutas:

Õismäe ja Järveotsa lasteaiaõpetajate vahel käib igaaastane salajane võistlus kelle rühmast saab kõige rohkem lapsi RAM kooli ja kesklinna katsetega koolidesse.
See aasta on imestus suur sest ühest rühmast sai kuuldavasti 10 last RAM kooli.

kas kõik said loosiga?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Õismäe ja Järveotsa lasteaiaõpetajate vahel käib igaaastane salajane võistlus kelle rühmast saab kõige rohkem lapsi RAM kooli ja kesklinna katsetega koolidesse.
See aasta on imestus suur sest ühest rühmast sai kuuldavasti 10 last RAM kooli.

Ei tahaks hästi uskuda, et sel aastal õdedest-vendadest üldse mingeid kohti üle jäi. Kalssid tehti ju väiksemaks juba eelmisest aastast.Tean mitut tublit perekonda, kes isegi vestlusele ei pääsenud. Mille poolest need Õismäe lasteaiad siis nii erilised on?

Õismäe lasteaiad ei olegi erilised aga väga paljud Kakumäe ja Tiskre lapsed käivad Õismäel lasteaias ja nende vanemad kirjutavad ka Rocca Al Mare kooli avalduse.