Teema: Teise ringi mees ja eelmine Elu

teemaalgataja ei saagi enne aru saada, mida tähendab rasedus ja väikelapseiga, kui pole seda ise kogenud. praegu nutad sa selle üle, et ei saa aega kahekesi veeta (nt nädalavahetust), aga kas sa kujutad ette, millal oli viimane aeg, mil sinu mees oma naisega viimati aega veetis kahekesi normaalselt – st ilma raseduste-lasteta? Olles ise kahe väikelapse ema, võin öelda, et on väga raske aeg olnud, mehega pole me vaba õhtut saanud juba paar aastat ja enne seda oli ka vaid kaks korda mõneks tunniks kui saime koos välja minna, lisaks olen juba peaaegu viis aastat järjest olnud rase ja/või imetanud – st hormonaalne foon on hoopis teine. Õnneks mees saab aru ja toetab, aga pole kerge olnud. Olen ka ise olnud negatiivne ja vinguv rase, stressis ja magamata väikelapse ja beebi ema jne. See pole aeg, mil teha lõplikke järeldusi suhte kohta. Raske aeg möödub, aga raseda naise mahajätmist ei saa õigustada mingi elu õnnega. Normaalne mees ootaks veidi. Ja saan mehe vanematest aru täiesti. Ise ka ei tahaks sellise naisega kohtuda ja oma pojas oleks ikka väga pettunud

A mida sa üldse küsid siin nõu, kui ise oled otsuse teinud, et jätkad selle mehega? Tehke hästi ruttu titt kah taha, siis näed kui ruttu ta su juurest ära jookseb 🙂
Muidugi sina oled südametu inimene selles suhtes, et sa magad esimesel kohtumisel mehega, teades, et tal ootab rase naine kodus ja tal on lisaks veel laps. Karma is a bitch, see mida teed teisele, juhtub ka sinuga.

Seega Lase AgA kÄiA!!!!!!!!

Kägu kirjutas:

Praegu on meil jah kôik super. Mees on nii hea minu vastu. Ainult probleem et saame vaid nädalasees olla koos môned tunnid ôhtud ja môlemad oleme väsinud.
Kas reaalselt on kellegile kogemust sellise teise ringi mehega ja suhtega? Voi sôbrannasi kellel nii lainud nagu mul ja judas see on lôppenud?

Issand, sa näed ja ei mürista!

mees teist last ei tahtnud, aga seksis ikkagi? või oma naine vägistas ta ära? valetas, et kasutab vahendeid? Miks mees siis kondoomi ei kasutanud, kui lapsi enam ei tahtnud? Ok… siit teemast nagunii selgus, et naise rasedus oli juba nii kaugel, et isegi, kui ta oleks tahtnud, poleks ta enam saanud aborti teha. Seda esiteks. Teiseks, mõni jah suudab vabalt aborti teha, teine aga mitte. See, et mees teisele lapsele isa ei taha olla, on väga kurb. Samas usun, et sel viisil jääb ta mõlemast ilma. Õnneks ise pole päris sinu olukorras olnud ja ühtegi sõbrannat ka mitte. Sinu loo kõrval on minu lugu lausa süütuke. Minu praegune mees ja laste isa oli meie tutvumise ajal kihlatud, kuid sisimas (enda sõnul) seda naist enam nii ei armastanud, oli talle vaid väga tänulik. Ja mul oli ikka väga raske kui teada sain tsellest (elasid nad naisega sel ajal teises riigis, tema oli nö kodumaale tagasi tulnud mõneks ajaks). Kui teada sain, tõmbasin tagasi. Armumine oli aga tugev ja kuna lapsi neil polnud, siis polnud ka nii suurt moraalset takistust lõpuks. Mees valiski minu ja hetkel oleme me õnnelikud ning peres kasvamas kaks last. Ka tema eksil läheb hästi, kuigi temal oli ju kõige nõmedam ja valusam, teisena ilmselt mu mehel ja ei saaks öelda, et ka ise oleksin külma südamega suhtunud. Ka minul oli kurb, et see naine pidi kannatama meie pärast. Praegune teemaalgataja tundub ikka väga imelik ausalt öeldes.

Mina olen selles olukorras, mul on teise ringi mees. Olin ka suures mullis. Minul erinevalt sinust, ei olnud ka mehe lapse vastu midagi. Ma armastasin ka mehe last, sest see oli osa temast. Ei olnud ka minu asi, millises summas ta elatist oma lapsele maksis ja kui palju ta teises linnas aega veetis. Olen juba ka kirjutanud siia. See, et sa tead, et sa oled selle mehe jaoks õige valik, see ei muuda fakti, et tal on kaks last. Isegi kui ta ei taha nendega tegemist teha, siis kohtumäärusega on võimalik kohustada ka isa lapsi valvama. Kui ei tule lastele järele, siis määratakse rahatrahv! See ei ole mingi väljamõeldud jutt, vaid reaalne elu! Samamoodi on reaalne elu see, et lastele tuleb elatist maksta, 430 eurot miinimum. Minu mehe eks näiteks on kuludega tõestanud, et temal kulub igal kuul lapsele 1200 eurot, sellest pool peab isa maksma, kui kohus selle välja mõistab. 600 eurot igal kuul ühele lapsele! sinu mehel on neid 2 tk!
Nüüd mõtle, kas sa oled valmis selle suure armastuse nimel sellega, et väga märkimisväärt summa kulub igal kuul mehe lastele! See on reaalne elu.
Aga sa võid mõelda, et sellel naisel ei ole rahapuudust. Asi ei ole kunagi olnud ka minu mehe eksnaisel rahas, vaid põhimõttes ja kättemaksus.
Selle kõigega pead sina ka hakkama saama ja leppima, selliste summade kadumisega, sinu nö “pere” rahakotist! IGAL KUUL! Kaua see armastus teil nii vastu peab?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kuidas te ei môista?! Mees polnud selles suhtes ônnelik. Ma ei tea miks ta niikaua selle naisega siis koos oli. Mees ei taha vist lapse elus ka osaleda (see kes synnib kohe) yheski ultrahelis ta kaasas pole käinud ja naine vôttis lôpliku otsuse ikkagi. Ei ole môtet inimest sundida kui ta ei taha.
Mees on minuga ônnelik ja teab et Olen tema jaoks seekord see ôige. Miks te kahtlete, et me seekord ei saa ônnelikuks? Ja miks mind maha teete?

Kuidas sa ei mõista mis sulle öelda tahetakse ja selgitatakse iga nurga pealt????
Esiteks: “Mees polnud õnnelik selles suhtes” (ja seepärast lahkus pàrast ùheöösuhet raseda naise juurest) pole mingi fucking argument täiskasvanud mehe jaoks!!!! Kirss tordil on avalikult sotsmeedias kuulutamine….no kas pole üldse taktitunnet inimesel??? Kujuta ette kui sulle nii teeb üks mees?

Teiseks: ma usun, et 99,9% naistest kirjutaks alla kõikide naiste vahelisele kokkuleppele, et mees, kellel on naine rase või imikuga, on KÄED EEMALE!!!
Jah mees võib halada ja kurta, et on raske, jne aga minema ei minda, sest mitte keegi ei aksepteeriks sellist meest.
Hetkel on aga sinusuguseid lehtsabasid, kes teevad meestel sellise kàitumuse võimailikuks ja seepärast sind tehaksegi maha.
Kui palju on aga mehi, kes võõrast mehest raseda naise koos imikuga enda hõlma alla võtavad ja unistuste naiseks peavad? Ei ole väga “nõutud kaup”selline naine, eksole.
See naine on väga haavatavas ja ebavõrdses olukorras praegu. Ja nagu näha siin kommenteerijatest, on õnneks naised sellise “kambaka”tegemise vastu ja kaitsevad nõrgemaid.

Kolmandaks: Ja teie suhe on kestnud mõned kuud ja koos ei ela… ma usun, et ka siin 99% naisi nõustub minuga, et selle ajaga ei ole võimalik teha veel 100%-lisi järeldusi partneri ja suhte tuleviku osas. Inimese tundmaõppimine võtab rohkem aega. Olete alles tutvumisfaasis ja armunud, nagu aru saan. Armunud inimene aga ei hinda partnerit adekvaatselt.

Vot sellepärast ei usugi keegi selle suhte võimalikusesse kuna sinu seni kirjeldatu enda ja selle meesterahva mõttete, otsuste ja tegude kohta on rohkem nagu kohane teismelistele.
Aga kui kaua kestavad teismeliste suhted?? Armumisest armumiseni, eksole. Siis kui armumise faas üle läheb ja reaalne suhe peaks algama, on kõik läbi, sest teine inimene ei tee enam õnnelikuks ju! Ei saada aru, et sinu õnne eest ei vastuta teine inimene.
Ja just vastutuse võtmine oma elu, meeleseisundi ja otsuste eest eristabki täiskasvanut lapsest, tõelist meest supinahast.

Kas sa üldse tead, miks see mees ei olnud enam oma naisega õnnelik? Küsi kuidas neil esimesed 4-5 kuud oli? Oli ikka armumine ja hea seks, nagu sinuga praegu? Enamusel paaridest see igatahes nii on alguses.

Kägu kirjutas:

Loll aga järjekindel (teemaalgataja siis).
Teiseks, natukene arvutamist ja esimene laps oli umbes 10-kuune, kui teine hakkama pandi. Seega ma eriti ei usu juttu mitmest kuust tegemisest ja mees ikka ei tahtnud jne.
Sellel mehel on mõistus selgelt püksis, kui peale esimest ja kohe ka ühist ööd koos oma raseda naise maha jättis.
Ma pakuks, et hiljemalt peale teise sündi on mees kodus tagasi.

Selle tagasimineku vältimiseks need uued “eluarmastused” just väga kiiresti ka ise rasedaks jäävad, et jumala eest see vahva tilliga mõtlev mees endale jäädavalt rabada.

Mul kunagi oli suhe mehega, kes oli àsja lahutanud, 6 ja 10 a pojad. Vara jagamine (sh maja ja lapsed) oli pooleli…

Alguses ma tema lastega kokku ei puutunud ja nautisime paar kuud pea täiudlikku õnne, sest armastus oli suur.
Ta aga rääkis pidevalt oma lahutusprobleemidest ja probleemidest lastega. Algul neelasin alla ja aksepteerisin.
Mida aeg edasi, seda vähem jäi ühist kvaliteetaega ja ta oli üsna närviline. Lisaks pingelisele tööle, käis ja vedas lapsi, ajas advokaatidega asju, raha läks lahutusega meeletutes kogustes…

Mehega elasime minu korteris, lapsed tulid nädalavahetusteti ja jonnisid/esinesid pidevalt. (laste ema oli üles keeranud). Pidin nädalavahetusteks kodust ära minema, sest ainult isaga olid head poisid.

Mehega pidasime plaane reisile minna. Nautisin juba ette meie mõnusast reisist…kuni ta ütles, et poisid tulevad ju kah kaasa…no nagu arvata: kogu trall käis laste ümber ja käisime kus nemad tahavad.. Me ei saanudki kahekesi olla.
Ahjaa, reisikulud kandsin enda eest ise. Lisaks maksin kõigi eest korduvalt restoranis. Mees lihtsalt ütles, et rahadega kitsas (tal eksnaine oli miinimumpalgaga ja rahadega ümberkäia ei ossnud ja ta pidi andma suuri summasid iga kuu, et säilitada nende harjumuspärane elustiil – 6 aastasel 400 eurone Ipad jne)

Kui küsisin üks hetk, et kas nii hakkabki olema, et vähemalt pool tema vabast ajast ja üle poole tema palgast läheb poistele ning ta ootab minult, et katan alati omad kulud, elamegi minu juures, kus kannan kõik kulud, ühiste laste puhul on mat. vastutus samuti minul (mul veel lapsi polnud) ja tema mõtles ja vastas jõuetult, et ta ei oska muud välja pakkuda,… siis sisimas otsustasin, et ma ei taha sellist elu. Ja ei läinudki kaua kui lahku läkdime.

Kogu trall kestis alla aasta. Ja ma olen niiii rahul, et silmad avasin ja leidsin endale samuti lastetu mehe, kellega rajasime ühise kodu ja pere ning mehe aeg ja teenistus on vaid meie pere jaoks.

Kägu kirjutas:

Nyyd on selline asi,et mehe endine naine ei taha lubada mind nende lapsega kohtuma,et saaksime lähedastemaks. Ytles vaid,et siis kui meil mehega kooselu, siis alles,et enne peame oma elu paika panema. Aga see tähendab,et saame mehega koos olla kuskil nädalasees E-N kella 18st hommikuni Ja siis jälle öhtul 18 st. Reede öhtu vôtab mees lapse Ja on temaga terve nv (mind ju ei lasta) Ja kui laps synnib tahab ka tema elus osaleda. Aga kust aega leida,Seda Ta Ei tea

Mul on selline küsimus, et miks te veel mehega koos ei ela??? Kui mehe naine elab eraldi, mehel on korter, kus elab siis üksinda? Kas sinul pole siis oma elamist? Et kokku kolida?

Milles probleem? kas selles, et mees tegelikult elab ikka oma naisega/laste emaga koos? Reaalselt tundub see nii olevat. Ja tahes tahtmata tekib mõte, et sina oled lihtsalt armukese rollis.

ma ka oma last sinusuguse ullikesega kokku ei laseks. mine tea, mis pähe lööb.
nali naljaks, loe nüüd tähelepanelikult, ma kirjutan hästi aeglaselt.
võtsid naiselt mehe? hea küll, võtsid, siis võtsid. olete paar parajaid ja hää, et rämpsust lahti sai.
aga kui sa hakkad sellesse jamasse tõmbama naise last, temaga mingeid meelevaldseid seoseid looma või üldse end selle naise perre suruma, siis ole ettevaatlik. vähegi nõrgema närvikavaga ema reageerib sellele jõuliselt. asja eest ka muidugi.
ptui, kurivaim, rasedast liigikaaslasest ikka üldse kahju ei ole või?