Laps oskab trükitähtedes väga hästi lugeda, kirjatähtedes pikemaid sõnu veel veerib. Minu tädi on algklasside õpetaja ja rääkis, et kahjuks need lapsed, kes kooli minnes lugeda ei oska ja väga pikalt veerivad satuvad klassikaaslaste põlu alla. Kuna oma lapsele ei taha, et ta peaks oma lugemisoskamatuse pärast häbi tundma klassis, siis oleme kodus lugemist harjutanud.
[/quot
veerimine lugema õppimisel ei ole hea. Minu üks laps on natsa laisem ja ei viitsinud veerida vaid ütles tähed järjest ( ei oska teisiti seletada) ta hakkas palju kiiremini pikemaid sõnu kokku ütlema ja seega ka ju lugema, teine laps veeris kohusetundlikult tähti kokku ja pikema sõna puhul kui ta oma veerimisega lõpuni jõudis olid esimesed häälikud juba meelest läinud ja sõna ta kokku ei saanudki. Siis nägin et see kohusetundlik veerimine ei ole mõistlik. Hakkasin kasutama ise just selle lapse meetodit kes ei veerinud ja lugemine tuli hoopis paremini ka teisel lapsel. Ei lubanud veerida. Meie õpetame lapsi, aga ka lapsed õpetavad meid.
Ma ei saa aru. Mismoodi see tähtede järjest ütlemine käib. Tähtede aeglaselt kokkulugemine ongi ju veerimine. Veerimine ei ole see, kui esmalt ütled eraldi kõik tähed sõnas ja siis üritad ära arvata, mis sõna kokku tuli. Veerimine ongi nö venitavalt sõna lugemine. Ma arvan, et see teine laps just veeris ja see, kes esmalt tähti nimetas, polnud lihtsalt veel lugemiseksvalmis