Teema: 3-4 aastaste piknikul peamiselt rämpstoit?

#3798937:

#3798042:

Jajaah, ja need miinustajad imestavad, kui nende lastel õppimis-, käitumis-, tähelepanu- ja tervisehäired on ja peavad seda “normaalsuseks” ja arvavad, et midagi pole teha selle vastu. On küll, tervislikult süüa, mitte mugavalt süüa, saasta vältida.

Tahaks näha ühte last, kes on kiirtoidu peal ja värske toidu vaba dieedil üles kasvades “klassi parimaks õpilaseks” saanud.

Terve minu põlvkond on üles kasvanud praekartuli, praemuna ja lehmakommin peal. Mis värske salat?

Ma arvan, et me oleme igas aspektis paremad, kui sina.

Arvamus ei loe siin midagi. Tõestus loeb. Keskmised hinded koolis, ülikoolis, ilma spikerdamata. Aga ma tean, et akadeemiline edukus (nagu mul nt) ei ole ainus asi, mis elus loeb. Paljud on edukamad ja finantsiliselt paremal järjel muude oskustega. Mina väidan praegu puhtalt IQ seost toitumisega, edukas saab muud viisigi olla. Kui keegi miinustab, sest tunneb end kadedalt, siis nojah. Peale toidu võib suuremgi roll sobivas kasvatuses olla, et targad ja edukad inimesed kasvaks.

#3798030:

#3797648:

Toon näite oma 8-aastase poja sünnipäevapeolt. Olin vaeva näinud ja valmistanud suitsukala-riisi salati, oli suitsulõhe, mida sai panna mu enda küpsetatud saia peale, lisaks mu enda tehtud leivaga võileivad, juurviljavaagen, maasikad.

Suurem osa 8 aastaseid ei söögi suitsukala. Ise ei tuleks selle pealegi, et seda lapse sünnipäeval pakkuda.

Eks kala oligi mul mõeldud pigem lapsevanematele. Aga minu lapsed söövad kõike, olen selle kallal palju vaeva näinud, hästi mitmekesist toidulauda neile pakkunud. Selles ongi võti. Kõike peab proovima, jne. Aga näiteks kuigi ma tean, et enamik lapsi sööb vaid Margherita pitsat, siis tellisin lastele pitsat, aga mitte ühtegi Margheritat. Enamus siiski sõi pitsat, tühi kõht on alati parim kokk 🙂

#3797910:

Teemaalgataja

Ma ise leian, et on “toiduaineid”, mida ei peaks üldse sööma (ei lapsed ega täiskasvanud). See ei ole ju toit mis koosneb ainult suhkrust, E ainetest, transrasvadest, maitsetugevdajatest, säilitusainetest ja muust sodist.

Miks “peolauas ju võib” igasugust sodi pakkuda on minu meelest vale – laps ju harjub seostama pidu ja häid emotsioone rämpstoiduga (sedaenam, et suhkur ja maitsetugevdajad on oma olemuselt sõltuvusttekitavad). Päris toit ei mõju sedasi maitsemeelele. See kombo kinnistub eriti tugevalt lapse ajju ja viib selle kaasa ka täiskasvanuikka.

Ma ei räägi, et ainult aurutatud kaalikat peaks pakkuma. On tegelikult võimalik teha ka tervislikke kooke ja maiustusi samuti. Ka valmistoiduna on poodides on paremaid alternatiive kui Pringelsi krõpsud nt.

Aga jah, mis ma siin ikka “kaagutan”. Toitumissoovitustes on kirjas, et 1 aastane võib süüa kõike mida peregi ja kogu see sodi ju ostetakse ära supermarketitest “niisama” söömiseks ja pidudele. Eks see vast ongi normaalne hetkel.

Ma olen tervisliku toitumise poolt, aga kuna meie poed on täis igasugu huvitavat kraami, siis päris mööda minna sellest on raske. Mu laps on juba koolis ja te ei kujuta ette, millise rämpsu osad lapsed salaja poest üles leiavad. Minu laps on aeg-ajalt ikkagi ka keelatud viljaga tutvunud ja temal sellist tormijooksu kräpile ei ole.

Toitu ei tohi õpetada kartma. Peab lihtsalt mõõdukust õpetama.

Ma olen ise näinud sünnipäeval last, kes ei julgenud torti süüa.

Mu enda üks lastest on toidufoobik. Kui ma hakkaks veel eraldi rõhutama mingi toidu ebatervislikkust, siis ta ei julgeks midagi süüa. Poes ma lihtsalt lähen vaikselt nendest asjadest mööda, mida ma ei soovi koju osta.

Vanem laps tuli koolist koju teadmisega, et kotlet on ebatervislik toit. Ta noorem õde jättis parasjagu pooleli oleva kotleti kohe pooleli. Oli ikka tükk tegu seletada, et kodust kotletti võib küll süüa.

Muidugi saab ka piknkule poest miskit tervislikumat kaasa haarata, aga väga suurt numbrit sellest ei teeks, kui tegu ühekordse üritusega.

Mul on 3 juba suurt last. Krõpsud ja limonaad oli meil nö “peotoit” mida võis oma sünnipäeval ja külas süüa niipalju kui isu.

Ei käinud neist keegi koolivahetunnil poes krõpse ostmas.

Kõige suuremad rämpsusööjad ongi need lapsed kellel see on olnud keelatud ja teevad seda kui ema ei näe.

Tahaks näha ühte last, kes on kiirtoidu peal ja värske toidu vaba dieedil üles kasvades “klassi parimaks õpilaseks” saanud.

Emmmm 00ndate poolfabrikaadid sobivad? Ainus köögivili mida kodus pakuti oli kartul. Hommikusöögiks krõbinad. No koolis mingit toorsalatit sai aga ega seda ei jätkunud rohkem kui lusikatäis igaühele. Laupäeva õhtu oli filmi õhtu kuhu juurde käisid alati krõpsud. Taskuraha läks eranditult kommile, krõpsule ja limonaadile. Keskkoolis oli mul klassi kõrgeim keskmine hinne, kas see läheb klassi parima õpilase alla?

Ei, ma enda last niimoodi ei toidaks, aga maailma lõpp see kohe kindlasti ei oleks.

Miks nii paljud emad lasevad toiduteemal nii suureks katastroofiks muutuda? Mis värk sellega tänapäeval on, et ei viitsita enam kodus mitmekesist toitu pakkuda ja ise nullist toitu teha? Paljudes peredes tehaksegi lastele eraldi söök!! Ei ole normaalne, kuidas tänapäeval lapsed toiduga pirtsutavad. Ma muidu ei vinguks, aga meil käivad ju pidevalt lastel sõbrad külas. Ja minu jaoks on raske, kui ma pean arvestama teiste laste toidukiiksudega. Kes ei söö paprikat, kes tomatit, kes sööbki ainult võisaia.. kes ei söö ühtegi kastet. No hullumaja! Minu omad söövad kõike. Sest ma olen elu aeg pidanud kinni lihtsatest reeglitest, et toiduvahed peavad olema (ilma snäkkimiseta), toit peab olema hästi mitmekesine, kõike peab alati proovima, ja loogiline seletamine, et peab sööma erinevaid toite, sest sealt saab erinevaid vitamiine, ja ma ei tee kunagi halba toitu.

#3806960:

Tahaks näha ühte last, kes on kiirtoidu peal ja värske toidu vaba dieedil üles kasvades “klassi parimaks õpilaseks” saanud.

Emmmm 00ndate poolfabrikaadid sobivad? Ainus köögivili mida kodus pakuti oli kartul. Hommikusöögiks krõbinad. No koolis mingit toorsalatit sai aga ega seda ei jätkunud rohkem kui lusikatäis igaühele. Laupäeva õhtu oli filmi õhtu kuhu juurde käisid alati krõpsud. Taskuraha läks eranditult kommile, krõpsule ja limonaadile. Keskkoolis oli mul klassi kõrgeim keskmine hinne, kas see läheb klassi parima õpilase alla?

Ei, ma enda last niimoodi ei toidaks, aga maailma lõpp see kohe kindlasti ei oleks.

Minu lapsepõlv jääb samuti sinna kanti ja natuke varasemasse aega, kui kahtlase väärtusega toit oli Eestisse juba jõudnud. Enda lapsepõlve toidulauale tagasi mõeldes saab pead raputada.. suht sama seis, nagu eelkirjutajal. Mu vanematel lihtsalt ei olnud ega ole arusaama toidu koostisest, sest see ei huvita neid. Mõlemad on kusjuures kõrgharitud ning kõik peres on olnud alati normaalkaalus ja sportlikud.
Lõpetasin eliitkooli kuldmedaliga ning olen doktorikraadiga nn mittepehmel erialal.

Enda laste toitumist jälgin ja õpetan neid hindama head toitu. Maci hamburgerit on vanemad lapsed saanud proovida küll, aga see ei maitsenud neile, nagu ka suur enamus nn räpmps- ja pubitoite. Neid toite, mis ei ole kõige tervislikumad, sööme küll, aga harva ja piiratud koguses. Ükski toit ei ole põlu all, aga olen selgitanud, et osad toidud annavad kehale rohkem kasulikke aineid kui teised, ning kuna me lõputult süüa ei jaksa, tasub eelistada just neid toite.

Ühe lapse vanemana on hea targutada küll, kuidas laps ei olnud 5-aastaseks saamiseni kommi näinud ka mitte. Kui aga 5 aasta jooksul sünnib kolm last, on veidi paratamatu, et noorim saab tunduvalt varem neid toite, millest vanem õde või vend võis veel und näha. Salaja söömist harrastame vahel ka (nt vanemad lapsed saavad kommi, aga 2-aastane mitte), aga see ei ole alati reaalne.

Sellistel üritustel lasen ma enda lastel kõike proovida ja süüa, sest kodune menüü on kontrolli all ja allergiaid või muid vastunäidustusi ka ei ole.