Tavalist noroviirust kirjeldad ju. Isegi õnnelik, kui 9-aastane alles esimest korda sellega kokku puutub, tavaliselt see igaaastane teema ja nakkab tervele perele.
Tohoh, mul üks täiskasvanud laps, kaks kooliealist. Oksendamist koos kõhulahtisusega on vahel ette tulnud, aga kindlasti mitte iga aasta ja mitte kunagi mitmel korraga.
Tunnen teemaalgatakale kaasa ja räägin ka oma murest.
Minu 9a. lapsel tekkisid neljapäeva öösel kõhuvalud ja terve reedese päeva istus ta praktiliselt potil. On küll suurem laps, aga ei söö, ei joo ja on näost valge ja on näha, et valu on suur… öösel suutis ta terve köögipõranda täis oksendata, kui lonksu vett võttis. Mul oli temast siiralt kahju ja istusin praktiliselt terve öö üleval. Laupäeva õhtul teatas teine noorem lapse. et tal on väga paha olla ja vähkres siia-sinna ja järku tõusis istukile ja okse tuligi. Magas paar tundi ja oksendas jälle…
Kuna olen juba kaks ööd üleval olnud, siis ärkasi hommikul selle peale, et esimene laps oli voodi täis teinud ja soovis puhast voodipesu…Nüüd juba tunnen kuidas mul endal on ka paha olla… mis edasi, ei tea…Tavalist noroviirust kirjeldad ju. Isegi õnnelik, kui 9-aastane alles esimest korda sellega kokku puutub, tavaliselt see igaaastane teema ja nakkab tervele perele.
Kui teil see terve perega iga-aastane teema, siis võiks hügieenireeglid üle vaadata. Eks muidugi mõnel ongi tundlikum kõht, aga tekib kahtlus küll, kas te ennetamisega üldse tegelete.
toodud on see alati lasteaiast, koduste lastena selliseid probleeme polnud. ja kuna lasteaiaealisi lapsi on mitu, siis on ka tõenäosus haiguse saamiseks suurem. kodus okseste laste järelt koristades pole paraku isegi desinfitseerivate vahendite kasutamine aidanud endalt haigust eemal hoida. võibolla ongi hoopis liigses hügieenis asi, räpastel juba organism harjunud ja ei ole sümptomeid….
Tunnen teemaalgatakale kaasa ja räägin ka oma murest.
Minu 9a. lapsel tekkisid neljapäeva öösel kõhuvalud ja terve reedese päeva istus ta praktiliselt potil. On küll suurem laps, aga ei söö, ei joo ja on näost valge ja on näha, et valu on suur… öösel suutis ta terve köögipõranda täis oksendata, kui lonksu vett võttis. Mul oli temast siiralt kahju ja istusin praktiliselt terve öö üleval. Laupäeva õhtul teatas teine noorem lapse. et tal on väga paha olla ja vähkres siia-sinna ja järku tõusis istukile ja okse tuligi. Magas paar tundi ja oksendas jälle…
Kuna olen juba kaks ööd üleval olnud, siis ärkasi hommikul selle peale, et esimene laps oli voodi täis teinud ja soovis puhast voodipesu…Nüüd juba tunnen kuidas mul endal on ka paha olla… mis edasi, ei tea…Tavalist noroviirust kirjeldad ju. Isegi õnnelik, kui 9-aastane alles esimest korda sellega kokku puutub, tavaliselt see igaaastane teema ja nakkab tervele perele.
Ma olen 32 ja pole elus seda põdenud! Kuigi olen ilmselgelt noroviiruse käes vaevleva inimesega koos töötanud ja sama tualetti kasutanud ning üldse üsna lähestikku pidime olema.
Kui iga-aastane teema, siis tõesti tasuks hügieeniharjumused üle vaadata.
Teemaalgatajale on juba palju häid soovitusi antud. Kui palaviku saab veel alla, siis ei pea suuremat muretsema, kui muud kiirabi väärilist pole. Perearsti nõuandetelefonilt olen saanud enam-vähem mõistlikku nõu, samuti on võimalik perearstile helistada või kasvõi näiteks lähima lastehaigla valvetuppa/valvearstile. Need ei ole 1 eur/min, aga ausaltöeldes mina ei kõhkleks ka 1 eur/min maksta, kui vajalikku nõu saaks.
112 helistades võtab vastu dispetšer, kellel ei ole (enamasti) meditsiinilist haridust ja kes väljakutse üle otsustab teatud etteantud juhiste põhjal. Nõu nemad anda ei oska, vähemalt mitte professionaalsel tasemel. Edasi suunata saavad nad küll, aga miks mitte juba ise kohe õigesse kohta helistada?
Palavik ei ole üldse kiirabi ega EMO teema, kui sellega ei kaasne krampe. Kui kaasnevad krabid, siis tuleb kutsuda kiirabi. palavik kestab enamjaolt 2-5 päeva ja see on normaalne. Alla 38,5 palavikku ei alandata, üle selle tuleks alandada. Lapsele tuleks juua anda, soovitavalt mineraalvesi.
https://www.kliinik.ee/teemalehed/tervelaps/aid-17292/laps-ja-palaviksele
Ma olen 32 ja pole elus seda põdenud! Kuigi olen ilmselgelt noroviiruse käes vaevleva inimesega koos töötanud ja sama tualetti kasutanud ning üldse üsna lähestikku pidime olema.
Kui iga-aastane teema, siis tõesti tasuks hügieeniharjumused üle vaadata.
mitu last sul on ka?
Tunnen teemaalgatakale kaasa ja räägin ka oma murest.
Minu 9a. lapsel tekkisid neljapäeva öösel kõhuvalud ja terve reedese päeva istus ta praktiliselt potil. On küll suurem laps, aga ei söö, ei joo ja on näost valge ja on näha, et valu on suur… öösel suutis ta terve köögipõranda täis oksendata, kui lonksu vett võttis. Mul oli temast siiralt kahju ja istusin praktiliselt terve öö üleval. Laupäeva õhtul teatas teine noorem lapse. et tal on väga paha olla ja vähkres siia-sinna ja järku tõusis istukile ja okse tuligi. Magas paar tundi ja oksendas jälle…
Kuna olen juba kaks ööd üleval olnud, siis ärkasi hommikul selle peale, et esimene laps oli voodi täis teinud ja soovis puhast voodipesu…Nüüd juba tunnen kuidas mul endal on ka paha olla… mis edasi, ei tea…Tavalist noroviirust kirjeldad ju. Isegi õnnelik, kui 9-aastane alles esimest korda sellega kokku puutub, tavaliselt see igaaastane teema ja nakkab tervele perele.
Kui teil see terve perega iga-aastane teema, siis võiks hügieenireeglid üle vaadata. Eks muidugi mõnel ongi tundlikum kõht, aga tekib kahtlus küll, kas te ennetamisega üldse tegelete.
toodud on see alati lasteaiast, koduste lastena selliseid probleeme polnud. ja kuna lasteaiaealisi lapsi on mitu, siis on ka tõenäosus haiguse saamiseks suurem. kodus okseste laste järelt koristades pole paraku isegi desinfitseerivate vahendite kasutamine aidanud endalt haigust eemal hoida. võibolla ongi hoopis liigses hügieenis asi, räpastel juba organism harjunud ja ei ole sümptomeid….
Minu tähelepanek on see, et kõhutõvedes vaevlevad alati just need, kes ei armasta käsi ja puuvilju pesta. Kolleegide pealt paistab see eriti eredalt välja. Just need, kes alati uhkelt kuulutavad, et ma mandariine ei pese, kuna ega ma koort ei söö, on alati pasahädaga kimpus. Laste koha pealt väga sõna ei võta. Lasteaialapse puhul on tõesti suht raske kontrollida, et ta korrektselt hügieenireegleid täidaks. Aga täiskasvanud saavad küll enda haigestumist või mitte haigestumist päris hästi kontrollida.
Kiirabisse ei saa helistada. 112 on häirekeskus, kus võtab vastu ametnik. Mitte arst. Tema siis otsustab, kas auto välja saata või ei. Häirekeskus ei nõusta tavaluse palaviku korral.
See on perearsti teemaa ja üldiselt on kõik soovitused juba antud.Palun ära jaga väljamõeldud infot. Loomulikult häirekeskus suunab edasi, kuhu vaja ja ühendab vajadusel ka valvearstiga.
Loomulikult ei suuna ja loomulikult ei ühenda. Häirekeskusel on oma valvearst, kes õpetab liinil olles nt kunstlikku hingamist, niikaua kui kiirabi kohale jõuab. Mõni pehmema hingega tädi ehk kulutab 45 sek ema rahustamiseks, aga see on ka kõik. See ei ole häirekeskuse funktsioon. Selle jaoks ongi need perearsti jm liinid.
Tunnen teemaalgatakale kaasa ja räägin ka oma murest.
Minu 9a. lapsel tekkisid neljapäeva öösel kõhuvalud ja terve reedese päeva istus ta praktiliselt potil. On küll suurem laps, aga ei söö, ei joo ja on näost valge ja on näha, et valu on suur… öösel suutis ta terve köögipõranda täis oksendata, kui lonksu vett võttis. Mul oli temast siiralt kahju ja istusin praktiliselt terve öö üleval. Laupäeva õhtul teatas teine noorem lapse. et tal on väga paha olla ja vähkres siia-sinna ja järku tõusis istukile ja okse tuligi. Magas paar tundi ja oksendas jälle…
Kuna olen juba kaks ööd üleval olnud, siis ärkasi hommikul selle peale, et esimene laps oli voodi täis teinud ja soovis puhast voodipesu…Nüüd juba tunnen kuidas mul endal on ka paha olla… mis edasi, ei tea…Tavalist noroviirust kirjeldad ju. Isegi õnnelik, kui 9-aastane alles esimest korda sellega kokku puutub, tavaliselt see igaaastane teema ja nakkab tervele perele.
Kui teil see terve perega iga-aastane teema, siis võiks hügieenireeglid üle vaadata. Eks muidugi mõnel ongi tundlikum kõht, aga tekib kahtlus küll, kas te ennetamisega üldse tegelete.
toodud on see alati lasteaiast, koduste lastena selliseid probleeme polnud. ja kuna lasteaiaealisi lapsi on mitu, siis on ka tõenäosus haiguse saamiseks suurem. kodus okseste laste järelt koristades pole paraku isegi desinfitseerivate vahendite kasutamine aidanud endalt haigust eemal hoida. võibolla ongi hoopis liigses hügieenis asi, räpastel juba organism harjunud ja ei ole sümptomeid….
Minu tähelepanek on see, et kõhutõvedes vaevlevad alati just need, kes ei armasta käsi ja puuvilju pesta. Kolleegide pealt paistab see eriti eredalt välja. Just need, kes alati uhkelt kuulutavad, et ma mandariine ei pese, kuna ega ma koort ei söö, on alati pasahädaga kimpus. Laste koha pealt väga sõna ei võta. Lasteaialapse puhul on tõesti suht raske kontrollida, et ta korrektselt hügieenireegleid täidaks. Aga täiskasvanud saavad küll enda haigestumist või mitte haigestumist päris hästi kontrollida.
loomulikult pesen mandariine jms puuvilju. isegi banaani pesen enne kui lapsele annan, mõne jaoks on see juba liiga ekstreemne. pasahädad olen külge saanud ainult lastelt, enne neid oli see võõras teema mu jaoks. peresisest nakkust on paraku väga keeruline ennetada, eriti veel väikelaste puhul. üksaasta oli ju Tallinkilgi probleem, et laevas levis noroviirus ja vaatamata korduvatele desinfitseerimistele ei saadud sellest lahti.
korraks läheb Paracetamoli ja Ibukaga (mõlemaid oleme proovinud, mitte korraga) temp veidi alla ja peagi 39, 2 uuesti…
See kiirabi on ilmselt küll nagu takso seal eestis. Kui mu väiksem laps oli 1a.7k siis tal oli 5 päeva järjest 39-40 palavik. Alandasingi 3 päeva nii, et andsin paracetamooli ja ibut samal ajal üksteise otsa, sest haigla nõuande telefonilt kästi nii teha. Hoidis 7-8h palaviku ilusti all ja siis hakkas ka jälle tõusma ja andsin uuesti. Anna lapsele paracetamool+ibu koos sisse ja mine ise temaga siis emosse kui mure nii suur. Ega nad seal midagi ei tee, samamoodi käsevad alandada ja ehk teevad ka vereproovid aga vast rohkemat mitte kui vereproov korras.
Minu lapsel oli alati ka põletikunäit kuni 75 kui tal oli kõrge palavik aga arstid ütlesid, et viirushaigus võibki kuni 100-ni selle näidu tõsta ja ab ei ole sellise näiduga kirjutatud.
Ma olen 32 ja pole elus seda põdenud! Kuigi olen ilmselgelt noroviiruse käes vaevleva inimesega koos töötanud ja sama tualetti kasutanud ning üldse üsna lähestikku pidime olema.
Kui iga-aastane teema, siis tõesti tasuks hügieeniharjumused üle vaadata.mitu last sul on ka?
2 last, üks neist tundliku seedesüsteemiga. Lapsed on juba mõlemad kooliikka jõudnud.
Võimalik, et sel tundliku seedesüsteemiga lapsel on noroviirust olnud, sest tal pooled haigused algavad muuhulgas oksendamisega. Aga tavaliselt piirdub oksendamine paari korraga ja ta tunneb päris hästi ära millal tulemas on. Eks õnnetusi ole ikka olnud ja kui ta väiksem oli, siis sai nii öösel kui päeval küllalt linu, tekikotte, uneriideid vahetatud, vaipu pestud jne. Teised perest nakatunud ei ole. Tegelen usinalt desinfitseerimisega ja immuunsüsteemid on meil normaalsed (võibolla Sinul on seoses kõhuga probleeme?) ning ennetuseks kasutame probiootilisi baktereid
Kes kõhuhädadega tihti kimpus on, siis soovitan soojalt teha probiootiliste bakterite kuur: 3-4 kuud järjest, iga 3-4 nädala tagant preparaati vahetades. Ja kohe, kui on kellelgi peres midagi kõhuga kahtlast, siis kõigile probiootilisi baktereid anda. See võib anda häid tulemusi.
Vabandust, et teemast välja läksin, aga ehk kellelegi on kasuks see teadmine.
Mis vahe on kiirabil ja EMO-l?
Enne vastamist: ma tean isiklikust kogemusest, mis asi on üle +40°C palavik ja milline arst mind kodukohas KOHE sellise palavikuga EMO-sse pöörduda käseb.
Mis vahe on kiirabil ja EMO-l?
Kiirabi- tuleb koju, kui on erakorraline vajadus- hindab patsiendi seisukorda ja võtab vastu otsuse, et kuidas edasi toimida. Samuti sõidab välja siis kui toimub mõni õnnetus või avarii.
EMO-Erakorralise Meditsiini Osakond, sinna võib pöörduda kohale ise töövälisel ajal, kui perearst on lõpetanud vastuvõtu ja sinna viiakse patsiente ka kiirabiga kui selleks vajadus on.
Ühel minu lastest oli palavik alati 40C ja rohkem, kui haigeks jäi aga EMO poole ei pidanud kordagi pöörduma, sest krampe ei esinenud ja üldine enesetunne oli rahuldav. Samas on tuttav, kes juba 38C peab minema EMOsse, sest tal on suur krampide tekkimise oht.
Viirushaigega EI MINDA EMO-sse!!! Seal on kõik haiged inimesed ja võivad omavahel vahetada erinevaid viirusi, mis lõpeb kõigi jaoks halvasti.
Palaviku puhul, mis on kestnud paar-kolm päeva, ei tehta muud kui võetakse palavik alla. Kui rohud (Paracetamoli maksimumannus nt) ei aita, siis määritakse last iga mõne tunni tagant leige vee-viina seguga, see tõmbab ruttu alla palaviku. Meeles peab pidama, et ei kata kinni palavikus last (aga lahtise aknaga toas küll olla ei tohi!!!), st. ei tohi riietada liiga soojalt ja kinni pakkida. Palju juua ja puhata.
Ka perearstid ei taha midagi kuulda paar päeva palavikus olnud inimestest, sest põletikunäitajad hakkavad tõusma alles 4-6 päeva pärast haigestumist. Perearstile võib küll helistada ja küsida Tamiflud, kui ilmselgelt on tegu gripiga (siis peab ravi alustama kiiresti, Tamiflu mõjub vaid siis, kui üsna kohe võtma hakata). Gripi tunnusteks on ülikiire palaviku tõus, kõikide lihaste ja silmamunade valutamine ja nohu-köha puudumine haiguse alguses. Ehk kui lapsel kell 3 tekib äkki 40 palavik, siis helista kohe perearstile ja küsi Tamiflud. Kui 2 päeva on palavik olnud, siis ei ole enam midagi teha gripi mõttes ega veel midagi teha põletike-tüsistuste mõttes, siis alanda palavikku, anna juua, tuuluta tuba ja lase haigel puhata.
Tamiflud küll nii kergekäeliselt ei anta, see on ikka päris kange ravim. Ja grippi nö näo järgi ei diagnoosita, gripi puhul võib olla ka väike palavik, liigesed ei pea valutama, võib olla haukuv köha ja vastupidiselt tavaline viirushaige võib olla kõrge palavikuga ja kõritursega tilguti otsas. Just nii meil juhtuski lastehaiglas, sattusime palatisse lapsega, kellel diagnoositi A gripp ja tema põdes palju kergemalt, kui minu laps.
Tunnen teemaalgatakale kaasa ja räägin ka oma murest.
Minu 9a. lapsel tekkisid neljapäeva öösel kõhuvalud ja terve reedese päeva istus ta praktiliselt potil. On küll suurem laps, aga ei söö, ei joo ja on näost valge ja on näha, et valu on suur… öösel suutis ta terve köögipõranda täis oksendata, kui lonksu vett võttis. Mul oli temast siiralt kahju ja istusin praktiliselt terve öö üleval. Laupäeva õhtul teatas teine noorem lapse. et tal on väga paha olla ja vähkres siia-sinna ja järku tõusis istukile ja okse tuligi. Magas paar tundi ja oksendas jälle…
Kuna olen juba kaks ööd üleval olnud, siis ärkasi hommikul selle peale, et esimene laps oli voodi täis teinud ja soovis puhast voodipesu…Nüüd juba tunnen kuidas mul endal on ka paha olla… mis edasi, ei tea…Tavalist noroviirust kirjeldad ju. Isegi õnnelik, kui 9-aastane alles esimest korda sellega kokku puutub, tavaliselt see igaaastane teema ja nakkab tervele perele.
Kui teil see terve perega iga-aastane teema, siis võiks hügieenireeglid üle vaadata. Eks muidugi mõnel ongi tundlikum kõht, aga tekib kahtlus küll, kas te ennetamisega üldse tegelete.
toodud on see alati lasteaiast, koduste lastena selliseid probleeme polnud. ja kuna lasteaiaealisi lapsi on mitu, siis on ka tõenäosus haiguse saamiseks suurem. kodus okseste laste järelt koristades pole paraku isegi desinfitseerivate vahendite kasutamine aidanud endalt haigust eemal hoida. võibolla ongi hoopis liigses hügieenis asi, räpastel juba organism harjunud ja ei ole sümptomeid….
Minu tähelepanek on see, et kõhutõvedes vaevlevad alati just need, kes ei armasta käsi ja puuvilju pesta. Kolleegide pealt paistab see eriti eredalt välja. Just need, kes alati uhkelt kuulutavad, et ma mandariine ei pese, kuna ega ma koort ei söö, on alati pasahädaga kimpus. Laste koha pealt väga sõna ei võta. Lasteaialapse puhul on tõesti suht raske kontrollida, et ta korrektselt hügieenireegleid täidaks. Aga täiskasvanud saavad küll enda haigestumist või mitte haigestumist päris hästi kontrollida.
no need on ikka täiesti erinevad asjad. pesemata puuviljadest saad toidumürgituse, viiruslik pasatõbi koos palaviku ja lihasvaluga võid saada oma pisiku ka ukselingilt. käsi tuleb muidugi pesta, sealt need pisikud ju suhu lähevad.
Mis vahe on kiirabil ja EMO-l?
Kiirabi- tuleb koju, kui on erakorraline vajadus- hindab patsiendi seisukorda ja võtab vastu otsuse, et kuidas edasi toimida. Samuti sõidab välja siis kui toimub mõni õnnetus või avarii.
EMO-Erakorralise Meditsiini Osakond, sinna võib pöörduda kohale ise töövälisel ajal, kui perearst on lõpetanud vastuvõtu ja sinna viiakse patsiente ka kiirabiga kui selleks vajadus on.
…
Ei või olla?! Tõesti vä?
Minu tähelepanek on see, et kõhutõvedes vaevlevad alati just need, kes ei armasta käsi ja puuvilju pesta. Kolleegide pealt paistab see eriti eredalt välja. Just need, kes alati uhkelt kuulutavad, et ma mandariine ei pese, kuna ega ma koort ei söö, on alati pasahädaga kimpus. Laste koha pealt väga sõna ei võta. Lasteaialapse puhul on tõesti suht raske kontrollida, et ta korrektselt hügieenireegleid täidaks. Aga täiskasvanud saavad küll enda haigestumist või mitte haigestumist päris hästi kontrollida.
no need on ikka täiesti erinevad asjad. pesemata puuviljadest saad toidumürgituse, viiruslik pasatõbi koos palaviku ja lihasvaluga võid saada oma pisiku ka ukselingilt. käsi tuleb muidugi pesta, sealt need pisikud ju suhu lähevad.
Võib saada noroviiruse ka pesemata puuviljalt, see elab seal enam-vähem sama hästi kui ukselingil 🙂 Pealgi, kui pärast ukselinkide katsumist inimene ehk veel käsi peseb, enne kui need suhu pistab, siis pesemata mandariini koorides ja süües satub viirus koorelt üsna kindlalt suhu.
Kui pensionärid kutsuvad kiirabi, et paari süsti saada, siis lapse viis päeva üle 39 palavikuga on absoluutselt õigustatud kiirabisse vähemalt helistaminegi.
Viis?!?
Teemaalgataja lapsel tõusis eile palavik alles (teemaalgatuse aja seisuga)
Tõenäoliselt tavaline viirushaigus, mille kulgu muidugi jälgida vaja, aga täiesti mõttetu on siin ajukahjustusega jm hirmutada
Kui lapsel on juba viis päeva üle +39°C palavik ja lapsevanem pole meditsiini poole pöördunud siis on tegu juba karistatava asjaga.
§ 124. Abita jätmine
(1) Teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmise eest õnnetuse või üldise ohu korral, kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Täiskasvanuna kaotasin kolm päeva üle +39°C palaviku tõttu südameklapid.
Tunnen teemaalgatakale kaasa ja räägin ka oma murest.
Minu 9a. lapsel tekkisid neljapäeva öösel kõhuvalud ja terve reedese päeva istus ta praktiliselt potil. On küll suurem laps, aga ei söö, ei joo ja on näost valge ja on näha, et valu on suur… öösel suutis ta terve köögipõranda täis oksendata, kui lonksu vett võttis. Mul oli temast siiralt kahju ja istusin praktiliselt terve öö üleval. Laupäeva õhtul teatas teine noorem lapse. et tal on väga paha olla ja vähkres siia-sinna ja järku tõusis istukile ja okse tuligi. Magas paar tundi ja oksendas jälle…
Kuna olen juba kaks ööd üleval olnud, siis ärkasi hommikul selle peale, et esimene laps oli voodi täis teinud ja soovis puhast voodipesu…Nüüd juba tunnen kuidas mul endal on ka paha olla… mis edasi, ei tea…Tavalist noroviirust kirjeldad ju. Isegi õnnelik, kui 9-aastane alles esimest korda sellega kokku puutub, tavaliselt see igaaastane teema ja nakkab tervele perele.
Kui teil see terve perega iga-aastane teema, siis võiks hügieenireeglid üle vaadata. Eks muidugi mõnel ongi tundlikum kõht, aga tekib kahtlus küll, kas te ennetamisega üldse tegelete.
toodud on see alati lasteaiast, koduste lastena selliseid probleeme polnud. ja kuna lasteaiaealisi lapsi on mitu, siis on ka tõenäosus haiguse saamiseks suurem. kodus okseste laste järelt koristades pole paraku isegi desinfitseerivate vahendite kasutamine aidanud endalt haigust eemal hoida. võibolla ongi hoopis liigses hügieenis asi, räpastel juba organism harjunud ja ei ole sümptomeid….
Minu tähelepanek on see, et kõhutõvedes vaevlevad alati just need, kes ei armasta käsi ja puuvilju pesta. Kolleegide pealt paistab see eriti eredalt välja. Just need, kes alati uhkelt kuulutavad, et ma mandariine ei pese, kuna ega ma koort ei söö, on alati pasahädaga kimpus. Laste koha pealt väga sõna ei võta. Lasteaialapse puhul on tõesti suht raske kontrollida, et ta korrektselt hügieenireegleid täidaks. Aga täiskasvanud saavad küll enda haigestumist või mitte haigestumist päris hästi kontrollida.
no need on ikka täiesti erinevad asjad. pesemata puuviljadest saad toidumürgituse, viiruslik pasatõbi koos palaviku ja lihasvaluga võid saada oma pisiku ka ukselingilt. käsi tuleb muidugi pesta, sealt need pisikud ju suhu lähevad.
Ahsoo, viiruslikku pasatõbe tekitavad pisikud võivad olla küll ukselingil, aga kohe kindlasti ei saa neid olla puuviljadel? Kuidas?
Kiirabi küll ei kutsuks. Järgmisel päeval tuleks lihtsalt perearstile helistada ja vastuvõtu aega küsida. Vaatasin, et teemaalgataja kirjutas pühapäeval, 18ndal, kui palavik oli teist päeva. Siis kannatab ju küll esmaspäevani, et perearstiga ühendust võtta, mitte kiirabi koormata. Puhtalt perearsti teema ju. Viieaastase puhul pole kindlasti ka esimene haigus, nii et vanematel peaks olema mingi ettekujutus, kuidas lapsel tavaliselt viirused kulgevad, kui on kahtlus, et midagi on väga teistmoodi, st laps kurdab ka valusid, on segadusseisundis vmt, siis muidugi läheks nädalavahetusel EMOsse. Aga kui lapsel vahepeal rohuga palavik alaneb, laps mängib ja on sel ajal, kui palavik alla saadud, tavaline, siis on tegu viirusega, mis vajab lihtsalt aega, et üle minna.
Meil on peres 5 a ja 6,5 a lapsed. Kui on mingi viirus ja palavik üle kahe-kolme päeva (neil on tavaliselt 38-39, aga rohuga saab vahepeal alla), siis helistan perearstile, perearst tavaliselt leiab samal päeval võimaluse, et meid vastu võtta. Kontrollib laste kõrvad ja kuulab, ega bronhiidi kahtlust pole. Kui kõrvapõletikku pole, siis lähebki tavaliselt palavik ise alla kolmandal-neljandal päeval, kui aga juba 4-5 päeva kestab ja kõrvapõletik ka, siis paar korda on AB-ravi peale saanud.
last, üks neist tundliku seedesüsteemiga. Lapsed on juba mõlemad kooliikka jõudnud.
Võimalik, et sel tundliku seedesüsteemiga lapsel on noroviirust olnud, sest tal pooled haigused algavad muuhulgas oksendamisega. Aga tavaliselt piirdub oksendamine paari korraga ja ta tunneb päris hästi ära millal tulemas on. Eks õnnetusi ole ikka olnud ja kui ta väiksem oli, siis sai nii öösel kui päeval küllalt linu, tekikotte, uneriideid vahetatud, vaipu pestud jne. Teised perest nakatunud ei ole. Tegelen usinalt desinfitseerimisega ja immuunsüsteemid on meil normaalsed (võibolla Sinul on seoses kõhuga probleeme?) ning ennetuseks kasutame probiootilisi baktereidKes kõhuhädadega tihti kimpus on, siis soovitan soojalt teha probiootiliste bakterite kuur: 3-4 kuud järjest, iga 3-4 nädala tagant preparaati vahetades. Ja kohe, kui on kellelgi peres midagi kõhuga kahtlast, siis kõigile probiootilisi baktereid anda. See võib anda häid tulemusi.
Vabandust, et teemast välja läksin, aga ehk kellelegi on kasuks see teadmine.
Inimestel ongi erinevad tervisehädad ja erinev immuunsus erinevate haiguste ja viiruste suhtes. Mina olen 45+, aga TERVE elu jooksul oksendanud vaid 3 korda (vaid korra täiskasvanueas), mitte kordagi ühegi raseduse ajal. Samas on minu haigus nohu – nii kui kedagi isegi näen, kellel nohu on, selle ka endale saan. Lapsed aga põdesid okseviirusi tõesti pea igal aastal ja mees sai ka ühtelugu lastelt. Ei saa tõmmata sellist paralleeli, et kui minul pole okseviirust olnud, siis ma olen nii tubli ja “hügieeniline”. Lihtsalt ma ei nakatu okseviirustesse, sest mul on tugev immuunsus nende suhtes.
Targutamine ja õpetamine ja süüdistamine siin ei aita, pigem on naeruväärne ja rumal. Hügieen ei tee paha, kui peres on okseviirus, aga vanemal on ikka raske jätta oma oksendavat haiget last üksi voodisse oksendama, ikka aitad, hoiad, kallistad teda (eriti öösel) ja loomulikult on siis kergem nakatuda.
Minu lapsel oli palavik 39 ja 40, mis ei läinud alla. Korraks ainult alandajaga. Kutsusime kiirabi ja hästi tegime, selgus, et oli üks haigus ja olime 3 nädalat veel haiglas. Laps 2-aastane.
Inimestel ongi erinevad tervisehädad ja erinev immuunsus erinevate haiguste ja viiruste suhtes. Mina olen 45+, aga TERVE elu jooksul oksendanud vaid 3 korda (vaid korra täiskasvanueas), mitte kordagi ühegi raseduse ajal. Samas on minu haigus nohu – nii kui kedagi isegi näen, kellel nohu on, selle ka endale saan. Lapsed aga põdesid okseviirusi tõesti pea igal aastal ja mees sai ka ühtelugu lastelt. Ei saa tõmmata sellist paralleeli, et kui minul pole okseviirust olnud, siis ma olen nii tubli ja “hügieeniline”. Lihtsalt ma ei nakatu okseviirustesse, sest mul on tugev immuunsus nende suhtes.
Targutamine ja õpetamine ja süüdistamine siin ei aita, pigem on naeruväärne ja rumal. Hügieen ei tee paha, kui peres on okseviirus, aga vanemal on ikka raske jätta oma oksendavat haiget last üksi voodisse oksendama, ikka aitad, hoiad, kallistad teda (eriti öösel) ja loomulikult on siis kergem nakatuda.
Olen väga nõus. Ja üldiselt on okseviirused ikka nii nakkavad, et peresiseselt on väga raske nakatumist ära hoida, seda enam, et inimesed on nakkusohtlikud paljudel juhtudel veel enne sümptomite avaldumist.
Mina olen ka okseviiruste suhtes üsna hea immuunsusega. Neid viiruseid on muidugi ka mitmeid (noro- ja rotaviirus muidugi põhilised) ja erinevatel inimestel võib olla immuunsus erinevate viiruste (või nende tüvede) suhtes.
Näiteks meie peres on sel aastal olnud 2 ringi okseviiruseid:
1) Kõigepealt nakatus mees, oli mitu päeva täitsa audis. Paari päeva pärast nakatusid vanim ja noorim laps, neil piirdus tõbi ühekordse oksendamisega. Mina tundsin end samal ajal lihtsalt veidi imelikult. Keskmine laps jäi terveks.
2) Noorim laps sai nakkuse lasteaiast, kus enam-vähem kogu rühm selle läbi põdes. Oksendas korra, aga peaaegu nädal aega oli kõht lahti. Keskmisel lapsel läks ka kõht lahti, see kestis 2 päeva. Vanim laps, mina ja mees jäime terveks.
Aga mis puudutab teemaalgataja küsimust, siis mina olen üldjuhul konsulteerinud perearstiga siis, kui arvestatav palavik püsib üle 3 päeva. Enamasti on tavalised viirused ja hiljemalt kolmandal päeval hakkab palavik langema. Aga muidugi tuleb lähtuda ka enda sisetundest ja kui see ütleb, et lapsel pole tavaline viirushaigus, vaid midagi kahtlasemat, võib varem arsti poole pöörduda.
Mida paanikat. Mu nelja aastsel oli poolteist nädalat 40 ja natuke pealegi palaviku. Ei mingit kiirabi. Käisime 2x perearstil verd võtmas. Gripp see polnud.
Öeldi, et viirus.
last, üks neist tundliku seedesüsteemiga. Lapsed on juba mõlemad kooliikka jõudnud.
Võimalik, et sel tundliku seedesüsteemiga lapsel on noroviirust olnud, sest tal pooled haigused algavad muuhulgas oksendamisega. Aga tavaliselt piirdub oksendamine paari korraga ja ta tunneb päris hästi ära millal tulemas on. Eks õnnetusi ole ikka olnud ja kui ta väiksem oli, siis sai nii öösel kui päeval küllalt linu, tekikotte, uneriideid vahetatud, vaipu pestud jne. Teised perest nakatunud ei ole. Tegelen usinalt desinfitseerimisega ja immuunsüsteemid on meil normaalsed (võibolla Sinul on seoses kõhuga probleeme?) ning ennetuseks kasutame probiootilisi baktereidKes kõhuhädadega tihti kimpus on, siis soovitan soojalt teha probiootiliste bakterite kuur: 3-4 kuud järjest, iga 3-4 nädala tagant preparaati vahetades. Ja kohe, kui on kellelgi peres midagi kõhuga kahtlast, siis kõigile probiootilisi baktereid anda. See võib anda häid tulemusi.
Vabandust, et teemast välja läksin, aga ehk kellelegi on kasuks see teadmine.Inimestel ongi erinevad tervisehädad ja erinev immuunsus erinevate haiguste ja viiruste suhtes. Mina olen 45+, aga TERVE elu jooksul oksendanud vaid 3 korda (vaid korra täiskasvanueas), mitte kordagi ühegi raseduse ajal. Samas on minu haigus nohu – nii kui kedagi isegi näen, kellel nohu on, selle ka endale saan. Lapsed aga põdesid okseviirusi tõesti pea igal aastal ja mees sai ka ühtelugu lastelt. Ei saa tõmmata sellist paralleeli, et kui minul pole okseviirust olnud, siis ma olen nii tubli ja “hügieeniline”. Lihtsalt ma ei nakatu okseviirustesse, sest mul on tugev immuunsus nende suhtes.
Targutamine ja õpetamine ja süüdistamine siin ei aita, pigem on naeruväärne ja rumal. Hügieen ei tee paha, kui peres on okseviirus, aga vanemal on ikka raske jätta oma oksendavat haiget last üksi voodisse oksendama, ikka aitad, hoiad, kallistad teda (eriti öösel) ja loomulikult on siis kergem nakatuda.
Seda muidugi, aga mind hämmastas tolle kirjutaja suhtumine, nagu oleks mitme lapsega peredes tavaline see, et kogu pere kord aastas kõhutõbe põeb. See ei ole nii ja tavalisena ei tohiks seda ka võtta. Mõnel juhul tulebki rohkem vaeva näha, et ei haigestuks, mõnel juhul ei aita tõesti seegi. Käega lüüa ennetusele siiski ei maksaks.
Alles hiljuti alla 2a lapsega haiglas. Palavik tôusis mitu korda üle 40. Anti küünal, palaviku rohtu ja määriti viinakompressiga
Selline palavik näitab, et lapse immuunsüsteem töötab. Ole õnnelik ja ära torgi. Ma ei ole ühelgi enda kolmest lapsest nii väikest palavikku torkima hakanud ning kõik on suureks kasvanud ilma ajukahjustusteta. Kui palavik läheneb 40-le, hakkan alandama aga ka siis veel mitte paratsetamooliga. Seda on tõesti loetud korrad ette tulnud, enamasti see nii kõrgeks ei lähegi.
39+ palavik, mis allub alandajatele, lapsel pole krambisoodumust ega muid kaasuvaid haigusi jne ei ole mingi kiirabi teema ega imeraske haigus, ärge olge nii abitud. 39 palavik ei ole ajukahjustuseohtlik, kui palavik tõuseb üle 40, siis helistaks küll kiirabisse, meil on nii olnud lapsel ükskord raske kopsupõletik, palavik järjest tõusis ja tõusis.
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/kiirabiarst-opetab-koik-mida-pead-palaviku-kohta-teadma?id=27321053
Seda muidugi, aga mind hämmastas tolle kirjutaja suhtumine, nagu oleks mitme lapsega peredes tavaline see, et kogu pere kord aastas kõhutõbe põeb. See ei ole nii ja tavalisena ei tohiks seda ka võtta. Mõnel juhul tulebki rohkem vaeva näha, et ei haigestuks, mõnel juhul ei aita tõesti seegi. Käega lüüa ennetusele siiski ei maksaks.
Oma hämmastust jaga hoopis nendele mammadele, kes oma eelmisel päeval lasteaias oksendanud lapse järgmisel päeval jälle rõõmsalt aeda teisi nakatama toovad. Kõik need okseviirused on tulnud meie perre lasteaiast. Kuidas see ennetustöö su meelest välja peaks nägema? Levib see pere laste vahel juba enne kui sümptomid esimesel viirusekandjal avalduvad.
Kui teil see terve perega iga-aastane teema, siis võiks hügieenireeglid üle vaadata. Eks muidugi mõnel ongi tundlikum kõht, aga tekib kahtlus küll, kas te ennetamisega üldse tegelete.
Kuni keegi lastest käib lasteaias, pole siin küll hügieeniga suuremat pistmist, kui igal aastal kõhuviirus külastab. See lihtsalt tuleb ja pigem on küsimus, et millal, kui et kas tuleb.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
