Täpselt sobiv teema mulle. Käisin just üleeile hilisõhtul oma 5a lapsega Tallinna Lastehaigla EMO-s, sest lapsel oli 24h olnud palavik 39,8-40,0 vahel ja alla ei võtnud seda ei ibuprofeen ega paracetamol. Ei julgenud ööle vastu minna nii, sest laps vajus juba pildituks ja ma ei olnud kindel, kas ta lihtsalt uinus või minestas. Nohu ja köha polnud, aga lihasvalu kurtis küll. EMO-s ei noominud mind keegi, võeti meid üsna tõsiselt, saime kohe löögile, palavik alandati diclofenaciga, võeti ninast proov RS ja gripi diagnoosimiseks ja näpuveri. Kõik ülejäänud kümmekond last, kes seal ka juba enne meid olid, jäeti igatahes veel pingile ootama ja meiega hakati tegelema – julgen sellest oletada, et neil olid veel mõttetumad mured sinna pöördumiseks siis… Välistati meil igatahes gripp ja RS, verepilt näitas pigem viirust. Anti koju kaasa soovitus, et kui näha, et palavik tõusvas joones, siis mitte jääda ootama maagilist 38,5-t, vaid anda rohi sisse juba 38 pealt. Täna oli kolmas päev palavikku, küll juba madalamat ja tundub, et nüüd hakkab siiski lõppema haigus. Ikkagi ei tunne süümekaid, et EMO-sse julgesin oma “mõttetu” murega minna 🙂