Esileht Pereelu ja suhted 9 aastane laps hakkab vastu

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 65 )

Teema: 9 aastane laps hakkab vastu

Postitas:
Kägu

On telefonikeelud. Õuekeeld. Multikakeeld. Jne..Tal täiesti ükskõik

Kui emal pole autoriteeti, siis ei aita need keelamised mitte kui midagi. Aga autoriteedi oled sa tema silmis ise maha mänginud oma käitumisega, vaata oma sõnakasutust, vaata oma käitumist, kas ise austaksid sellist ema või? Mis siis, et sa ise tundud ka hädas olevat ja osalt see “ma olen halb ema” meeleheide ajabki nii valesti käituma, karjuma, üle reageerima, sakutama. Ta pole ju enam titt, ta saab aru, et ema pole ka täiskasvanulikum ega kuigivõrd targem, miks teda kuulama peaks?

Lapsega lähedasemaks saamiseks tuleb kõigepealt oma vigu ka tunnistada, kui endast välja läksid, vabandada ja ausalt püüda mitte sama viga korrata jne. Kui te hästi läbi saate, siis rääkige elust ja inimestest. Varsti tuleb aeg, kus ta nagunii sind enam ei kuula, nüüd on veel päris tagumine aeg mingigi usaldus teie vahel ehitada, et tütar sulle varsti üldse midagi räägiks või usaldaks.

+11
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See, kuidas sa probleemi sõnastad, tütart kirjeldad, näitab, et asi on teil mõlemal vastastikku käest ära. “Haugub vastu”, “nagu kakahäda”, keelud-keelud-keelud-sakutamine. Ükstapuha, kummas teist siin see algpõhjus on, või mõlemas – võiksid otsida spetsialisti abi ja nõu.

No kui 9-aastane ei saa panni pealt toitu kätte, siis on ju kakahäda!

+6
-14
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Huvitav suhtumine on siin: ühelt poolt öeldakse, et 9-aastasel lapsel on puberteet, ent teiselt pool peetakse teda veel justkui titeks, kellelt midagi oodata ei tohi ja kellele tuleb kõik ette-taha ära teha 😀

+6
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

mul on kodus 8-aastane tüdruk. Temaga on nii, et iga kord kui on mingi selline asi, mida ta ise ei taha või ei viitsi teha, siis on pmt sama teema, et seisab panni kõrval ja nutab, aga vat pelmeeni taldriku peale ei pane.

Meil on see asi näiteks sellega, et ei saa endale viinereid lõigatud. Ma tahan, et ta harjutaks ise ka mingeid eluoskusi. Talle maitsevad makaronid viineritega. No andsin talle siis ka noa pihku ja viinerid ette, et tee ise ka midagi natuke, lõika viinerid ära. Nuutab, nuutab, nuutab, tema ei jaksa!

Asi pole selles, et ta ei jaksaks, vaid ta ei taha!

Minul on selline taktika, et kui ma olen otsustanud, et mingit asja ta peab edaspidi ise tegema, siis las istub ja nutab kuni jaksab. Ma ei viitsi karjuda, karistada, veenda… Olen rahulikult korduvalt seletanud, et peab hakkama rohkem asju iseseisvalt tegema ja kui esimese korraga mingi asi välja ie tule, siis see on normaalne, tulebki harjutada, kui ei harjuta, siis ei tule oskus ka. Ja mingeid asju ma enam lihtsalt ei tee tema eest ära. Näiteks ma ei keera tema pidžaamat ümber, ei pühi sitast perset (mitu aastat juba, aga sellega oli alguses samamoodi, et no ei saa ise kuidagi teha, no ei hakka proovimagi), ei pane enam tema sokke sokikasti, neid asju peab ta ise tegema. Nüüd oleme hakanud ette kokku leppima, et mis asi on järgmine, mida ta peaks iseseisvalt tegema. Näiteks nutellasaia ja võisaia ta teeb endale rahulikult ise, sellega oli ka alguses hirmus sõda, et mina pean tegema.

Ma ise lapsena olin pigem selline, et tahtsin kõike ise teha, mitte et teised mind teenindaksid, aga näe oma laps nüüd selline, et käed kukuvad küljest ära. Püüan seda huumoriga võtta. Ja muidugi peab visa olema oma nõudmistes. Samas ei peaks mingeid ülemäära raskeid asju ka nõudma, no ma tal veel makarone ei käsi ise valmis keeta, eks. Mingites asjades veel abistad ja siis väikeste juppide kaupa peab iseseisvust harjutama.

Ma arvan, et laps lihtsalt tajub seda asja niimoodi, et kui sina tema eest ei tee, siis sa justkui ei armasta teda enam (nii palju kui varem). Tuleb kinnitada talle, et see ei ole nii ja et tegelikult see on ju tema enda huvides, et ta ise ka hakkama saaks. Ma olen lapsele seletanud, et iseennast peab ise ka armastama, enda eest hoolitsema. Näiteks endale ise nutellasaia tegema 🙂

+14
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

P.S. olen eelmine Kägu, viinerite asjale lisan seda, et ma ikka enne näitan talle ette, kuidas see käib, mitte ei viska asju pihku ja ei oota, et ta ise välja mõtleb, kuidas seda teha 🙂

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis vati sees te oma 8-9 aastaseid lapsi küll kasvatanud olete? Ses vanuses lapse vanemana ei osanud nagu isegiselle peale tulla, et WCs abistamas võiks käia, toitu pannilt taldrikusse tõsta, leivale vorsti peale lõigata jne.

8-9 aasta vanuselt oskas me poeg pannkooke küpsetades neid õhus ringi pöörata 🙂

TA, su elus on tõenäoliselt veel midagi (sinu jaoks olulist), millega sa sisimas rahul ei ole ja seetõttu on ka lapsega suheldes sul “lühike süütenöör”. Kui oleksid muidu “rõõsa ja rahulik”, siis need paar pelmeeni sind närvi ei ajaks.

+4
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

8-9 aasta vanuselt oskas me poeg pannkooke küpsetades neid õhus ringi pöörata

See pole midagi. Minu 9 aastane oskab teha hakklihakastet. Lisaks mängib ta veel trompetit ja käib balletiringis. Nii et ära kiitle siin midagi oma pannkoogiküpsetamisega.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis vati sees te oma 8-9 aastaseid lapsi küll kasvatanud olete?

Ma oskasin 5-aastaselt ise kartuleid praadida ja pliidi alla tule teha, aga näe laps on mul selline, kes puhkeb nutma, kui peab ise viinerit lõikama 😀

Ma kahtlustan seda, et ma olen lapsest saati lihtsalt nii harjunud sellega, et ma teen kõik ise ära, et lapsel pole lihtsalt vajadust olnud midagi ise teha. Ja ongi ära harjunud ja siis solvub kui ma ütlen, et nüüd seda või teist pead ise tegema. Minul lapsena lihtsalt ei olnudki kedagi, vanemad olid tööl kogu aeg. Mul oli valida, kas istun külmas ja näljas või teen midagi ise ka. ja mul oli isegi oma väike kirves, millega sai puu küljest liistusid raiuda, kui vaja 😀

Ma oma last samas niimoodi iial ei jätaks, see tunduks liiga õudne. Aga vanasti olid teised kombed, lapsed olidki sageli omapäi ja vaatasid, kuidas ise hakkama saavad. Eks neid lapsi sai omajagu hukka ka, meiekandis kukuti peamiselt kaevu. Ma kaevusid kardan siiamaani, mingile vändaga kaevule ei lähe üldse lähedalegi. (ikka reaalselt kukuti sinna, mitte polnud ainult hirmujutt, mäletan kohalikust lehest uudiseid).

+12
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See on eelpuberteet. Vanem  peab olema lastele autoriteet, ma olen väga hea ema, kuid lapsed teavad, et on piir kust üle ei mida st. emasse ja isasse suhtutakse lugupidavalt. Kui tekkisid sellised sõnavõtud, siis saatsin lapse oma tuppa, et las mõtleb oma sõnade üle, ennast ja laste isa solvata ei lase, mingeid vingumisi, õiendamisi ei hakka isegi kuulama. Nüüd lapsed räägivad, et istusid omas toas ja mõtlesid. et äkki ma tulen nendega õiendama, et saaks veel saagi käima tõmmata. Lõpuks tulid välja ja avastasid et ema magav või on poodi läinud.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu laps hakkas sedasi käituma paar kuud enne väikese venna sündi ja enam-vähem samasugune jonn ja abitus kestis ka umbes pool aastat peale sündi.

Kas sinu lapsel ei ole mingit suuremat elumuutust olnud,  nt teie hiljutine lahutus, parima sõbra ärakolimine,  vanavanema vm kalli inimese surm vms?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et laps otsib tähelepanu ja lähedust. Seetõttu teeb ennast saamatumaks, kui on ja asjade saamine on tema jaoks tähelepanu. Ka ema närvitsemine on tähelepanu muide.
Veeda oma lapsega koos rohkem aega ja tegele temaga, usun, et see aitab. Jaa, ma tean, et ema ütleb, kust seda aega võtta, aga kui tõesti tahata leiab ikka. Proovi alustuseks teda vihastamise asemel kallistada kui nutab ning tujutseb, vaata mis juhtub. Oma kogemusest ütlen, et alguses punnib natuke vastu, aga siis taltub ja rahuneb ning tuju läheb heaks. Võta koos tema käega pannilt pelmeene, lõbus tegevus ka ja jonn läheb üle. Lähene asjale loominguliselt ja huumoriga.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu lapsed on tahtnud pigem nö hoolitsemist ja nunnutamist, et keegi teeb neile midagi süüa või hoolitseb muudmoodi.  Enamjaolt saavad ise hakkama, aga vahest ikka tahavad, et ema teeks teed või tõstaks süüa. Lapsed tahavad tunda hoolitsust, nagu ka täiskasvanud, et keegi hoolib, aegajalt nähes, et teine on väsinud, koolist tulles stressis vms, hoolitsetakse ta eest.

Mul on poisslapsed ja pubekad juba, täitsa mehe mõõtu, aga ikka vahest küsivad, et emme, kas teeksid võikusi, kuigi saavad ise hakkama, on näha, et neile meeldib, et vahest tahavad ikka nunnutamist. Mina täiskasvanuna ka väga hindan seda, kui mees paneb tähele või küsin, et kas teed palun teed vms, siis on nii mõnus tunda, et minust hoolitakse.

Kui laps peaks pubekas olema ja palju vaidlemist, soovitan fb lehel perepraksis lehte uurida, seal on koolitus tulemas, kuidas teismelistega hakkama saada.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See, kuidas sa probleemi sõnastad, tütart kirjeldad, näitab, et asi on teil mõlemal vastastikku käest ära. “Haugub vastu”, “nagu kakahäda”, keelud-keelud-keelud-sakutamine. Ükstapuha, kummas teist siin see algpõhjus on, või mõlemas – võiksid otsida spetsialisti abi ja nõu.

No kui 9-aastane ei saa panni pealt toitu kätte, siis on ju kakahäda!

Kakahäda on ema, kes pole oma last õigel ajal toimetulevaks õpetanud. Omale toidu ettetõstmist peaks jõukohasel moel ja sobivate söögiriistadega harjutama laps juba 2-3 aastaselt. Loomulikult ei saa ta 9 aastaselt hakkama, kui tal pole lastud õigel ajal õppida ja iseseisvuda enese teenidamisel.

+2
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige toimivam meede on see, et tegemata jätmisel on kindel tagajärg. Lapsevanem peab olema suuteline selle tagajärje ka täide viima.

Meie peres on nii, et kui laps oma elementaarseid kohustusi ei täida, siis lapsevanem ei pea ka pakkuma luksusteenuseid ja ei pakugi. Sest kui laps ei taha, ei viitsi,  siis pere teistel liikmetel on õigus samadele valikutele – ka lapsevanem võib valida selle, mis on talle mugavam ja mida tema parasjagu viitsib. Ning võib juhtuda, et ta ei viitsi parasjagu internetitasu maksta. Nutiseadme internetikasutuse õigus on privileeg ning kui lapse vaieldamatud kohustused (õppimine, iseenese järelt koristamine – mõõdukal lapse võimetekohasel viisil jne, ühistes pere töödes osalemmine lapsele jõukohases mahus) on täitmata, siis seda privileegi ei saa ja päriselt ka ei saa. Ära saab jätta ka igasugused sõidutamised sõbrale külla või ujumas käimised vms. privileegid, mis teevad lapse elu mitmekesisemaks aga mis ei ole tingimata eluks vajalikud.

 

 

 

 

 

 

 

 

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige toimivam meede on see, et tegemata jätmisel on kindel tagajärg. Lapsevanem peab olema suuteline selle tagajärje ka täide viima.

Meie peres on nii, et kui laps oma elementaarseid kohustusi ei täida, siis lapsevanem ei pea ka pakkuma luksusteenuseid ja ei pakugi. Sest kui laps ei taha, ei viitsi, siis pere teistel liikmetel on õigus samadele valikutele – ka lapsevanem võib valida selle, mis on talle mugavam ja mida tema parasjagu viitsib. Ning võib juhtuda, et ta ei viitsi parasjagu internetitasu maksta. Nutiseadme internetikasutuse õigus on privileeg ning kui lapse vaieldamatud kohustused (õppimine, iseenese järelt koristamine – mõõdukal lapse võimetekohasel viisil jne, ühistes pere töödes osalemmine lapsele jõukohases mahus) on täitmata, siis seda privileegi ei saa ja päriselt ka ei saa. Ära saab jätta ka igasugused sõidutamised sõbrale külla või ujumas käimised vms. privileegid, mis teevad lapse elu mitmekesisemaks aga mis ei ole tingimata eluks vajalikud.

Tahtsin lisada, et seejuures ei ole vaja ei karjuda, inetute sõnadega kostitada oma last. Laps õpib palju paremini põhjuse-tagajärje seostamise ära siis, kui sinna ei lisandu mingi ebavajalik vägivallamoment. Ning kui midagi nõuad, pead olema valmis last ka selle tegemise teel toetama (mitte ära tehes, aga õpetades teda järgmist sammu leidma), paljalt karjumisel, et “tee” ja siis ise lahkumisel ei ole mingit mõju. Kuni laps veel ei ole ennast juhtiv, peab olema lapsevanemal kannatlikkust läheduses olla ja teda vajadusel nõuga toetama, mitte liigselt aga nii, et laps tupikusse omadega ei jõuaks ja ei loobuks.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kõige toimivam meede on see, et tegemata jätmisel on kindel tagajärg. Lapsevanem peab olema suuteline selle tagajärje ka täide viima.

Meie peres on nii, et kui laps oma elementaarseid kohustusi ei täida, siis lapsevanem ei pea ka pakkuma luksusteenuseid ja ei pakugi. Sest kui laps ei taha, ei viitsi, siis pere teistel liikmetel on õigus samadele valikutele – ka lapsevanem võib valida selle, mis on talle mugavam ja mida tema parasjagu viitsib. Ning võib juhtuda, et ta ei viitsi parasjagu internetitasu maksta. Nutiseadme internetikasutuse õigus on privileeg ning kui lapse vaieldamatud kohustused (õppimine, iseenese järelt koristamine – mõõdukal lapse võimetekohasel viisil jne, ühistes pere töödes osalemmine lapsele jõukohases mahus) on täitmata, siis seda privileegi ei saa ja päriselt ka ei saa. Ära saab jätta ka igasugused sõidutamised sõbrale külla või ujumas käimised vms. privileegid, mis teevad lapse elu mitmekesisemaks aga mis ei ole tingimata eluks vajalikud.

Olen täiesti nõus. Ma ka jätan näiteks õhtujutu lugemata, kui ma olen juba 5x viisakalt meeldetuletades 8 aadtasele lapsel palunud nõub kraanikaussi viia, pesema minna või oma väikesed legojupid ära koristada.
No siis ma selgitangi talle, et kuna tema minu palvele vastu ei tulnud, ei pea ka mina vastu tulema tema mangumisele.

Küll aga olen ma täheldanud seda, et lapsed väga väga palju peegeldavad vanema käitumist. Nimelt ma ISE olen kohutav hommikuinimene ☹️. Ja nüüd oma lapse pealt näen, et ta käitub mõnikord samasugune tige tikker hommikuti nagu ma ise vahel.

Seega teemaalgata võiks natukenegi peeglisse vaadata ja mõelda, kas sellise käitumise ehk on ta ise suures osas põhjustanud.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Plika on liiga ära hellitatud. Õigel ajal pole vitsa antud. Nüüd polegi muud, kui tuleb kannatada ja mööda terapeute joosta, sest õigel ajal on kasvatustöö tegemata jäetud.

Sa oled see eest lapsena vist liigagi palju peksa saanud?

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul on teemaalgataja lapsest nii kahju. Oma vanem nimetab saamatuks ja kakahädaks, ei aita rahakotti otsida, sakutab …

+10
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul on kodus selline 7-aastane. Äkki on midagi te elus kardinaalselt muutunud v on koolis mingid probleemid. Mul hakkas tütar nii käituma kui beebi sündis. Enda arust leiame ka tema jaoks piisavalt aega,et ei tunneks end kõrvalejäetuna, aga ikka on käitumine hulluksajav ning multikakeelud ja nurkapanekud ei aita. Ilusti rääkimine ka mitte. Ütleb lihtsalt, et ta ei taha nii käituda, aga juhtub

kas sul on tema jaoks üks ühele aega? et oletegi kahekesti, beebi on teise vanemaga kuskil.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

P.S. olen eelmine Kägu, viinerite asjale lisan seda, et ma ikka enne näitan talle ette, kuidas see käib, mitte ei viska asju pihku ja ei oota, et ta ise välja mõtleb, kuidas seda teha ????

kui vanalt ta noa pihku sai? Kui lapsed varakult koos perega toitu valmistacvad, siis ei peaks 8 aastasel olema raske viinereid lõikuda. Ja no kui asi on laiskuses, siis istugu tühja kõhuga.

+4
-2
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

siis ei peaks 8 aastasel olema raske viinereid lõikuda.

Tal lei olegi raske, aga ta lihtsalt ei taha. Ta ei taha hakata tegema uusi asju ise, talle meeldib, kui teda teenindatakse 🙂 Ma saan sellest väga hästi aru ja siis püüangi talle seletada, et isetegemine ei ole mingi karistus või märk sellest, et ma teda enam ei armastaks, vaid see on eluks vajalik oskus ja et ise tuleb ka enda eest hoolitseda. Et tuleb ikka endale ise ka sõber olla ja näiteks viinereid lõigata kui kõht tühi.

Eks ma tasapisi suunan teda, aga iga kord on meil mingi uue tegevuse puhul suur draama, sest tema ei ole seda tüüpi, et tahaks ise kõike ise proovida, ei tule ütlema, et näita kuidas see käib, ma tahan ise teha (ma lapsena tahtsin). Talle ma pean ütlema, et nii, nüüd on aeg sealmaal, et vaat seda asja pead hakkama ise tegema ja harjutama. Peangi jälgima, et üha rohkem eakohaseid asju tema õlule panna, kui ma seda ei teeks, siis oleks mul ühel hetkel niisugune täiskasvanu, kes ei tea, kuidas kohvivettki keeta. Ta ei tunne selliste asjade vastu loomuldasa huvi. Ma pean need talle näpuga ette näitama ja teda selleks ka eelnevalt ette valmistama, et nii lapsuke, nüüd homme hakkame harjutama viinerite lõikamist. Kui on ette kokku lepitud, siis on draamat vähem. Teised lapsed võivad seda teha käigu pealt ja mingit eraldi tantsu selle tegevuse ümber ei ole, aga näe mul selline laps, kes ise omal algatusel endale mitte mingeid lisategevusi ei otsi. 😀 Aga kui ära harjub, siis teeb juba rahulikult ise neid asju, mille peale varem oli suur ulgumine, et ei jaksa või ei suuda vms.

Inimesed on erinevad, lapsed on erinevad.

Ma mäletan, et mul endal oli lapsena kõige hirmsam piin kella tundmaõppimine, no kuidagi ei saanud seda selgeks ja ka nutsin suurest hädast ja vihast, et ei oska 😀

+8
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oh jumal, viinerite lõikamine ei ole nüüd küll eluks vajalik oskus. Isegi viinerite söömine ei ole eluks vajalik oskus. Söögitegemine on küll.

+1
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oh jumal, viinerite lõikamine ei ole nüüd küll eluks vajalik oskus. Isegi viinerite söömine ei ole eluks vajalik oskus. Söögitegemine on küll.

huvitav küll, kuidas ta seda söögitegemist siis õpib, kui ei alusta juba noorelt lihtsamatest asjadest?

Muidu siin perekoolis on küll märgata seda, et jäädakse mingisse ühte näitesse sõna-sõnalt kinni ja siis hakatakse sellest detailist mingit suurt probleemi punuma nii et algne mõte moondub täiesti millekski muuks

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oh jumal, viinerite lõikamine ei ole nüüd küll eluks vajalik oskus.

Mis selle asemel peab olema siis? Kurk? Siis oled rahul või hakkad jaurama, et aga mina üldse kurki ei söö.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuulge, tulge mõistusele. Mul tõstab 6-aastane ka ise potist süüa, rääkimata 9-aastasest 2. klassi lapsest. Koolis on toit buffee stiilis, igaüks ise tõstab endale (6-aastasele lasteaias tõstab potist õpetaja veel). Ma ei kujuta ette, mis need lapsed teevad, kes koolis pelmeene tõsta ei suuda, ilmselt on näljas siis. Ma ei tea, mis hirmsates linnades te elate. Mul on laps alates 1. klassi septembrist ise kooli läinud ja sealt tulnud (kuu aega viisime ja tõime) ja alates sellest ajast käib ka ise vahel poes, sest pood jääb kooliteele. Trenni suvelaagris lasti ka 6-aastased poodi lahti, treener enne kassat vaatas üle, et ostetu väga junk poleks ja raha jaguks. 9-aastane teeb ise mikros toidu soojaks, teeb ise sooje võileibu, praeb muna, keedab pelmeene jne. Isegi pesu lasen 9-aastasel masinasse panna ja masina tööle panna.

Mina arvan, et on aeg lapsel lasta iseseisvuda. Kui pannilabidat käes hoida ei oska, anna siis suurem lusikas sinna pannile talle, aga ära teeninda teda. Soovitavalt ära tänita vaid õpeta.

+6
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Äkki veedab liiga palju aega telefonis ja telekaga?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

On telefonikeelud. Õuekeeld. Multikakeeld. Jne..Tal täiesti ükskõik

Kui emal pole autoriteeti, siis ei aita need keelamised mitte kui midagi. Aga autoriteedi oled sa tema silmis ise maha mänginud oma käitumisega, vaata oma sõnakasutust, vaata oma käitumist, kas ise austaksid sellist ema või? Mis siis, et sa ise tundud ka hädas olevat ja osalt see “ma olen halb ema” meeleheide ajabki nii valesti käituma, karjuma, üle reageerima, sakutama. Ta pole ju enam titt, ta saab aru, et ema pole ka täiskasvanulikum ega kuigivõrd targem, miks teda kuulama peaks?

Lapsega lähedasemaks saamiseks tuleb kõigepealt oma vigu ka tunnistada, kui endast välja läksid, vabandada ja ausalt püüda mitte sama viga korrata jne. Kui te hästi läbi saate, siis rääkige elust ja inimestest. Varsti tuleb aeg, kus ta nagunii sind enam ei kuula, nüüd on veel päris tagumine aeg mingigi usaldus teie vahel ehitada, et tütar sulle varsti üldse midagi räägiks või usaldaks.

No aga palun. Too siis siia ka näiteid, mismoodi  üks ema saaks tekitada lapses autoriteedi tunde enda vastu.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Autoriteedi-põhise kasvatuse juures kinnitab lapsevanem oma eeskujuga sama, mida ootab lapselt; suudab olla veenev ja valmis koos lapsega töötama; annab lapsele nõu seal, kus laps seda tõepoolest vajab; tõstab esile lapse tublidust ja ei rõhuta puuduseid; tunnistab oma eksimusi; ergutab lapse tahet sobivate ja arendavate ülesannetega.

Autoriteeditunne peaks võrsuma armastusest ja sellest arusaamisest, et lapse kasvataja on väljas asja eest. Vastumeelsus ja põlgus surmab autoriteeditunde.

Õpetajad ja vanemad juhendavad last, selgitavad oma käitumist ja koolis või kodus valitsevaid reegleid, peavad lastega läbirääkimisi, lasevad neil otsuste tegemisel kaasa rääkida. Lapsi kiidetakse, kui nad oma eesmärkide saavutamisel vaeva näevad, pahanduse korral järgneb laitus. Laitus mõjub eriti tõhusalt, kui see tuleb täiskasvanult, kes on hooliv ja austusväärne.<br style=”color: #000000; font-family: arial, verdana, helvetica, sans-serif; font-size: 12.8px; background-color: #fafafa;” />Autoriteedi-põhine kasvatuse eelduseks on see, et laps  tunnustab kasvatajat autoriteedina. See ei ole kasvataja võimupositsioon vaid usaldusväärsuse ja eeskujuga saavutatud positsioon.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

noh elust eneset. 7 klassipoiss ei tee ise süüa, sest ema eiluba teda kööki. Kööki ei lubata, kuna poiss lagastab köögi ära. isegi võikusid ei lubata tal ise teha.

Emalon veel lisaks väiksemad lapsed.Nende kõrvalt ta ei jaksa ja ei taha süüa teha.Põhiline söök tellitakse kuskilt  kiirsöögikohtadest.  No ja sellest tulenevalt on pubeka eas poisil kehakaaluga probleemid.

 

Lase poiss kööki, sunni teda koristama aga vist see on sellele emalej uba liigne pingutus.

+1
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

noh elust eneset. 7 klassipoiss ei tee ise süüa, sest ema eiluba teda kööki. Kööki ei lubata, kuna poiss lagastab köögi ära. isegi võikusid ei lubata tal ise teha.

Emalon veel lisaks väiksemad lapsed.Nende kõrvalt ta ei jaksa ja ei taha süüa teha.Põhiline söök tellitakse kuskilt kiirsöögikohtadest. No ja sellest tulenevalt on pubeka eas poisil kehakaaluga probleemid.

Lase poiss kööki, sunni teda koristama aga vist see on sellele emalej uba liigne pingutus.

Nii loomingulist tühikukasutamistpolea mmu näinud

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 65 )


Esileht Pereelu ja suhted 9 aastane laps hakkab vastu