Teema: Abielulahutus kohtus, advokaadi otsingul

Vara ja firmade jagamiseks.

mees ostis kinnisvara ja ehitas firmad üles ning naine valis kardinad?

pole palju lootust

#3843257:

mees ostis kinnisvara ja ehitas firmad üles ning naine valis kardinad?

pole palju lootust

Ku

Eriti vastik suhtumine. Kui on pere, siis väga tihti saab mees kõike osta, teha ja möllata seetõttu, et keegi on enda peale võtnud kodused kohustused ja n-ö kaitseb tagalat ja hoolitseb laste eest. Kui mees oleks pidanud pool aega seda ise tegema, poleks ka mingit rikkust, sest aeg läks vähemproduktiivsetele (aga mitte väheolulistele) tegevustele ära.

Samuti võib algusaegadel, kui need firmad ja kinnisvara alles tekkisid ning hiljemgi, ka naise raha mängus olla. Sina aga võta oma kardinad kaasa ja jäta ülejäänu mehele. Teised võidelgu oma õiguste eest.

Ma nüüd väljendan end väga koledalt, aga kui ühise kokkuleppena on mees pühendunud firmale ja naine pühendunud lastele, siis kui lahutuse käigus ei soovi mees firmat jagada, siis õiglane oleks, kui naine ei jagaks lapsi ka. Päris elus oleks see muidugi idiootsis ja loomulikult peaks jääma nii firma kui lapsed mõlemale.

#3843138:

Soovitage head advokaati. Hetkel mõtlen kas sobiks Luik?

luik ,kana, vares, kõik sobivad

#3843566:

#3843257:

mees ostis kinnisvara ja ehitas firmad üles ning naine valis kardinad?

pole palju lootust

Tead, meie peres võib ka selline mulje jääda. Nt mees maksab 2 auto liisingud. Elan mehe kulul? Aga paku, palju mehel kulub raha laste riietele, laste trennidele jne.

Seda nimetatakse kohustuste jaotamiseks. Totter on kõiki arveid poolitada, kui stressivabam on kohustused ära jagada.

No aga siis on ju lihtne, kui autoliising ja laste riided on samas suurusjärgus. Lahutuse korral saab mees autod ja sina laste riided.

Kas oled nende ettevõtete juhatuses praegu mida jagada soovid? Ja kui kaua teie probleemne periood on kestnud kus mehel on selge olnud et elu viib lahku ja läheb vara jagamiseks. Kontroll on sul vaid nende varade üle mis on abikaasade ühisvara st eraisikute nimel. Ja ettevõtte osakud on ka eraisiku nimel aga osakutest kontrolliks ei piisa.

Kui pole juhatuses ja pole kontrolli siis arvesta, et firma tühjendamine reaalsetest varadest on lihtsamast lihtsam. suudaksin oma ettevõtted nädalaga varadest tühjaks tõsta. Vajaksin vaid paari ustavat sõpra appi. Tühja ettevõtte osakute üle võib keegi kembelda kui tahab, muigaksin ainult naerda ja vaataks tralli.  Sama lihtne on ettevõtetesse kohustuste tekitamine, mis vara vastu vahetatakse. Suure tõenäosusega sellega juba tegeletakse.

Ilma juhatuse liikme volitusteta ei ole ka mingit varianti mõju saada. Võid ainult avalikest registritest jälgida, kas ettevõttel on reaalseid varasid ja kas neid on liigutatud kuhugi jne. Majandusaasta sees toimuvate arvete liigutamiste kohta saaksid 0 infot. Isegi eelmise aasta liikumiste kohta ei pruugi saada.

Kui ettevõttel on teisi omanikke suuremas osakaalus siis ehk keerulisem. Aga ka võimalik heade sõprade puhul. Ainus lootus on ettevõtetega, millele maine ja kliendisuhted liiga olulised et juriidilist keha vahetada. Aga neid polegi eestis teab kui palju.

#3844561:

#3843339:

#3843257:

mees ostis kinnisvara ja ehitas firmad üles ning naine valis kardinad?

pole palju lootust

Ku

Eriti vastik suhtumine. Kui on pere, siis väga tihti saab mees kõike osta, teha ja möllata seetõttu, et keegi on enda peale võtnud kodused kohustused ja n-ö kaitseb tagalat ja hoolitseb laste eest. Kui mees oleks pidanud pool aega seda ise tegema, poleks ka mingit rikkust, sest aeg läks vähemproduktiivsetele (aga mitte väheolulistele) tegevustele ära.

Samuti võib algusaegadel, kui need firmad ja kinnisvara alles tekkisid ning hiljemgi, ka naise raha mängus olla. Sina aga võta oma kardinad kaasa ja jäta ülejäänu mehele. Teised võidelgu oma õiguste eest.

mees siis oma rahadega naist ja tema lapsi üleval ei pidanudki? mees maksab ju selle kõik kinni, sest muidu poleks ju naisel ei lapsi ega kohta kus elada

Aga mees peabki ju kõik kinni taguma. Alates toidust ja peavarjust lõpetades soolise palgalõhega. Kusjuures mees peab mitte ainult teenima ja maksma, vaid teenima ja maksma rohkem. Täna rohkem kui eile ja homme rohkem kui täna. Ja ta ei tohi hetkekski alla anda, veel vähem millegi üle nuriseda. Kaasa arvatud selle üle kui üks naine ta elutööst paljaks teeb- õige mees ehitab end üles ja annab ehitatu järgmisele naisele kui on temaga abiellutud ja lapsed tehtud ja minnakse lahku. Õige mees jalutab enda ehitatud majast välja kaks kätt taskus ja ei nurise kui selles hakkab tema laste emaga elama teine mees. See kas teine mees selles majas elamise eest midagi maksab, ei puutu üldse asjasse, eksmees ehk laste isa peab maksma igal juhul, seejuures ei pea laste ema ja tema uus mees teda austama.

#3844894:

#3844561:

mees siis oma rahadega naist ja tema lapsi üleval ei pidanudki? mees maksab ju selle kõik kinni, sest muidu poleks ju naisel ei lapsi ega kohta kus elada

Ah, mine metsa! Kelle TEMA omad need lapsed on su meelest? Naine üksi sai? Või naabrimehega? Kui lastesaamiseks läks, oli niikuinii mees ka kahe käega poolt. Olen küllalt näinud varianti, kus mees ise pakub ja meelitab naist lapsi saama (ja rohkem kui üht), tööst ja/või karjäärist loobuma. Rahas pole ju küsimus – mees teenib perele piisavalt, milleks kaks inimest töötavad, nii äge ometi, kui keegi hoiab kodu korras ja hoolitseb laste eest (naine loomulikult, mitte mees). Aga kui vaja hiljem minema tõmmata, siis on lapsed naise omad, relva ähvardusel tegi, ja naine ise vastik vereimeja, kes elas aastaid mehe armust, endal pole ei raha ega eluaset. Tegelikult oleks ehk naine olnud hea meelega nõus ise tööl käima, oma raha teenima ja ise enda eluaseme eest maksma, aga see jällegi härrale ei sobinud – hakka muidu veel koduste jamadega tegelema. Parem käia tööl. Ja üksinda raha omada on ka hea…mõnusalt võimukas.

Kui nüüd aga senine elu igavaks muutub, siis lolliks jääb naine. Ei jõuagi seda hilisemat tänitamist kõigi poolt ära kuulata. Ise süüdi, et uskus mehe juttu, ise süüdi, et lapsed sai, ise süüdi, et lapsi üksi kasvatada ei jõua, ise süüdi, et tööst loobus, ise süüdi, et vale mehe valis – ja nüüd tahab veel mehe teenitud raha ka ära võtta. Röövimine ju! Enda panus on null. Vabandage väga, aga mitterahaline panus on ka panus. Kui mees sai olmemuredest vabastuse, korras kodu, hoitud lapsed ja igapäevase söögi, siis tulekski koka, koristaja, lapsehoidja, autojuhi ja asjaajaja palk tagasiulatuvalt välja maksta. Siin aga mingid käod – ise veel naised ilmselt – kiidavad kaasa, et piisab kardinatest küll. Jumala närvi ajab, ausalt.

Sellise pika ja üliemotsionaalse postituse peale ei ole tõesti muud öelda, kui et naine on loll. Miks inimene küll vabatahtlikult kõigest loobub ja ennast mehe armulikkusest sõltuvaks teeb? Tõesti ei ole kunagi kuulnud, et suhted purunevad ja igal inimesel peab olema kasvõi mingi isiklik vara? Mees sundis relva ähvardusel naist tööst ja kinnisvarast loobuma?
On ikka hiiglaslik majapidamine ja lastekari, kui naine päevad läbi kokkab, koristab ja jalkameeskonna jagu lapsi edasi- tagasi sõidutab. Pealegi saan aru, et siin teemas soovib naine eelkõige osa saada mehe ettevõttest. Mida teeks ettevõttega sinu kirjeldatud kodune täiskohaga emme? Nüüd korraga tahaks ettevõtet juhtida ja äri ajada, kuigi varem köögist kaugemale ei jõudnud ja nii palju iseseisvust polnud, et kasvõi oma palgatöö säilitada.

#3844572:

#3844561:

#3843339:

#3843257:

mees ostis kinnisvara ja ehitas firmad üles ning naine valis kardinad?

pole palju lootust

Ku

Eriti vastik suhtumine. Kui on pere, siis väga tihti saab mees kõike osta, teha ja möllata seetõttu, et keegi on enda peale võtnud kodused kohustused ja n-ö kaitseb tagalat ja hoolitseb laste eest. Kui mees oleks pidanud pool aega seda ise tegema, poleks ka mingit rikkust, sest aeg läks vähemproduktiivsetele (aga mitte väheolulistele) tegevustele ära.

Samuti võib algusaegadel, kui need firmad ja kinnisvara alles tekkisid ning hiljemgi, ka naise raha mängus olla. Sina aga võta oma kardinad kaasa ja jäta ülejäänu mehele. Teised võidelgu oma õiguste eest.

mees siis oma rahadega naist ja tema lapsi üleval ei pidanudki? mees maksab ju selle kõik kinni, sest muidu poleks ju naisel ei lapsi ega kohta kus elada

Aga mees peabki ju kõik kinni taguma. Alates toidust ja peavarjust lõpetades soolise palgalõhega. Kusjuures mees peab mitte ainult teenima ja maksma, vaid teenima ja maksma rohkem. Täna rohkem kui eile ja homme rohkem kui täna. Ja ta ei tohi hetkekski alla anda, veel vähem millegi üle nuriseda. Kaasa arvatud selle üle kui üks naine ta elutööst paljaks teeb- õige mees ehitab end üles ja annab ehitatu järgmisele naisele kui on temaga abiellutud ja lapsed tehtud ja minnakse lahku. Õige mees jalutab enda ehitatud majast välja kaks kätt taskus ja ei nurise kui selles hakkab tema laste emaga elama teine mees. See kas teine mees selles majas elamise eest midagi maksab, ei puutu üldse asjasse, eksmees ehk laste isa peab maksma igal juhul, seejuures ei pea laste ema ja tema uus mees teda austama.

Aga mehel ongi lihtsam uut elu alustada, sest ükskõik, kuidas vanemad oma laste osas kokku ei lepi – jääb naisel reeglina suuremad kohustused laste eest nagu on abieluajal oma perekonna ees. Minu vend sai sellest aru peale naise surma, et kui palju suuri ja väikseid asju ajas korda naine, kas või alates sellest, et vannitoas oli alati olemas pesuvahendid või makstud lastele ekskursiooni rahad.

Meie panustame mehega rahaliselt peaaegu võrdselt, aga selleks, et hoida toimimas kodust masinavärki – on minu panus oluliselt suurem. Mees tõesti võib teha suuri ja märgatavaid asju, aga see igapäevaste asjade teema on minu käes.

#3844963:

#3844572:

#3844561:

#3843339:

#3843257:

mees ostis kinnisvara ja ehitas firmad üles ning naine valis kardinad?

pole palju lootust

Ku

Eriti vastik suhtumine. Kui on pere, siis väga tihti saab mees kõike osta, teha ja möllata seetõttu, et keegi on enda peale võtnud kodused kohustused ja n-ö kaitseb tagalat ja hoolitseb laste eest. Kui mees oleks pidanud pool aega seda ise tegema, poleks ka mingit rikkust, sest aeg läks vähemproduktiivsetele (aga mitte väheolulistele) tegevustele ära.

Samuti võib algusaegadel, kui need firmad ja kinnisvara alles tekkisid ning hiljemgi, ka naise raha mängus olla. Sina aga võta oma kardinad kaasa ja jäta ülejäänu mehele. Teised võidelgu oma õiguste eest.

mees siis oma rahadega naist ja tema lapsi üleval ei pidanudki? mees maksab ju selle kõik kinni, sest muidu poleks ju naisel ei lapsi ega kohta kus elada

Aga mees peabki ju kõik kinni taguma. Alates toidust ja peavarjust lõpetades soolise palgalõhega. Kusjuures mees peab mitte ainult teenima ja maksma, vaid teenima ja maksma rohkem. Täna rohkem kui eile ja homme rohkem kui täna. Ja ta ei tohi hetkekski alla anda, veel vähem millegi üle nuriseda. Kaasa arvatud selle üle kui üks naine ta elutööst paljaks teeb- õige mees ehitab end üles ja annab ehitatu järgmisele naisele kui on temaga abiellutud ja lapsed tehtud ja minnakse lahku. Õige mees jalutab enda ehitatud majast välja kaks kätt taskus ja ei nurise kui selles hakkab tema laste emaga elama teine mees. See kas teine mees selles majas elamise eest midagi maksab, ei puutu üldse asjasse, eksmees ehk laste isa peab maksma igal juhul, seejuures ei pea laste ema ja tema uus mees teda austama.

Aga mehel ongi lihtsam uut elu alustada.

Just, ja see kes nuriseb, et ei ole, sest palk on väike jne, see pole lihtsalt mees. Ööpäevas on tervelt 24 tundi ja selliseid ööpäevi aastas 365 tükki, peaks ju küll olema võimalusi rohkem teenida.

Arsi Pavelts, Nove büroo

#3844986:

#3844900:

#3844894:

#3844561:

mees siis oma rahadega naist ja tema lapsi üleval ei pidanudki? mees maksab ju selle kõik kinni, sest muidu poleks ju naisel ei lapsi ega kohta kus elada

Ah, mine metsa! Kelle TEMA omad need lapsed on su meelest? Naine üksi sai? Või naabrimehega? Kui lastesaamiseks läks, oli niikuinii mees ka kahe käega poolt. Olen küllalt näinud varianti, kus mees ise pakub ja meelitab naist lapsi saama (ja rohkem kui üht), tööst ja/või karjäärist loobuma. Rahas pole ju küsimus – mees teenib perele piisavalt, milleks kaks inimest töötavad, nii äge ometi, kui keegi hoiab kodu korras ja hoolitseb laste eest (naine loomulikult, mitte mees). Aga kui vaja hiljem minema tõmmata, siis on lapsed naise omad, relva ähvardusel tegi, ja naine ise vastik vereimeja, kes elas aastaid mehe armust, endal pole ei raha ega eluaset. Tegelikult oleks ehk naine olnud hea meelega nõus ise tööl käima, oma raha teenima ja ise enda eluaseme eest maksma, aga see jällegi härrale ei sobinud – hakka muidu veel koduste jamadega tegelema. Parem käia tööl. Ja üksinda raha omada on ka hea…mõnusalt võimukas.

Kui nüüd aga senine elu igavaks muutub, siis lolliks jääb naine. Ei jõuagi seda hilisemat tänitamist kõigi poolt ära kuulata. Ise süüdi, et uskus mehe juttu, ise süüdi, et lapsed sai, ise süüdi, et lapsi üksi kasvatada ei jõua, ise süüdi, et tööst loobus, ise süüdi, et vale mehe valis – ja nüüd tahab veel mehe teenitud raha ka ära võtta. Röövimine ju! Enda panus on null. Vabandage väga, aga mitterahaline panus on ka panus. Kui mees sai olmemuredest vabastuse, korras kodu, hoitud lapsed ja igapäevase söögi, siis tulekski koka, koristaja, lapsehoidja, autojuhi ja asjaajaja palk tagasiulatuvalt välja maksta. Siin aga mingid käod – ise veel naised ilmselt – kiidavad kaasa, et piisab kardinatest küll. Jumala närvi ajab, ausalt.

Sellise pika ja üliemotsionaalse postituse peale ei ole tõesti muud öelda, kui et naine on loll. Miks inimene küll vabatahtlikult kõigest loobub ja ennast mehe armulikkusest sõltuvaks teeb? Tõesti ei ole kunagi kuulnud, et suhted purunevad ja igal inimesel peab olema kasvõi mingi isiklik vara? Mees sundis relva ähvardusel naist tööst ja kinnisvarast loobuma?

On ikka hiiglaslik majapidamine ja lastekari, kui naine päevad läbi kokkab, koristab ja jalkameeskonna jagu lapsi edasi- tagasi sõidutab. Pealegi saan aru, et siin teemas soovib naine eelkõige osa saada mehe ettevõttest. Mida teeks ettevõttega sinu kirjeldatud kodune täiskohaga emme? Nüüd korraga tahaks ettevõtet juhtida ja äri ajada, kuigi varem köögist kaugemale ei jõudnud ja nii palju iseseisvust polnud, et kasvõi oma palgatöö säilitada.

kirjelduses veel puudus , et mees koos lastega ka haigustavad ???? +++ naine on veel poetaja, lohutaja, disainer, õpetaja jne.

Abielu ongi elu+projekt oma tingimustega ja lahutus ongi tingimuste lõplik korigeerimine 50´50. Lapsed on tulemus oma õigustega. Lapsed on kinnitus, et naine oli lahke mehe vastu ja abielu kestvus ehk aeg on näitaja, et naine oli lahke ja töökas. Kodune siis 24h 7 päevas. Abielu on liit mis tehakse armastuses ja usalduses koos oma lubadustega. POLE vaja selle eest kedagi lollina või sõltlaseks nimetada, sest siiski lahutaja on reeglina loobuja ja nahavedaja kel kadus armastus ja muudab päevaga lubadust ja tingimusi vma. Leian, et naised peale pikka abielu väärivad lahutuse puhul siiski ka seadusliku kaitsed, et neid tarbiti ja vahetati noorema vastu.

Huvitav, miks keegi ei räägi siin aspektis et mees pole edukas ja naine ka siis riskib ś kuna olla VASTUTAJA rahadega ja heaoluga siis.

huvitav jah, miks mehe  petmise korral naise poolt hoopis mehele hüvitist ei määrata. miks kõik õigused käivad ainult naise poolele, aga meestel ei olegi mingeid õiguseid.

#3845724:

#3844986:

#3844900:

#3844894:

#3844561:

mees siis oma rahadega naist ja tema lapsi üleval ei pidanudki? mees maksab ju selle kõik kinni, sest muidu poleks ju naisel ei lapsi ega kohta kus elada

Ah, mine metsa! Kelle TEMA omad need lapsed on su meelest? Naine üksi sai? Või naabrimehega? Kui lastesaamiseks läks, oli niikuinii mees ka kahe käega poolt. Olen küllalt näinud varianti, kus mees ise pakub ja meelitab naist lapsi saama (ja rohkem kui üht), tööst ja/või karjäärist loobuma. Rahas pole ju küsimus – mees teenib perele piisavalt, milleks kaks inimest töötavad, nii äge ometi, kui keegi hoiab kodu korras ja hoolitseb laste eest (naine loomulikult, mitte mees). Aga kui vaja hiljem minema tõmmata, siis on lapsed naise omad, relva ähvardusel tegi, ja naine ise vastik vereimeja, kes elas aastaid mehe armust, endal pole ei raha ega eluaset. Tegelikult oleks ehk naine olnud hea meelega nõus ise tööl käima, oma raha teenima ja ise enda eluaseme eest maksma, aga see jällegi härrale ei sobinud – hakka muidu veel koduste jamadega tegelema. Parem käia tööl. Ja üksinda raha omada on ka hea…mõnusalt võimukas.

Kui nüüd aga senine elu igavaks muutub, siis lolliks jääb naine. Ei jõuagi seda hilisemat tänitamist kõigi poolt ära kuulata. Ise süüdi, et uskus mehe juttu, ise süüdi, et lapsed sai, ise süüdi, et lapsi üksi kasvatada ei jõua, ise süüdi, et tööst loobus, ise süüdi, et vale mehe valis – ja nüüd tahab veel mehe teenitud raha ka ära võtta. Röövimine ju! Enda panus on null. Vabandage väga, aga mitterahaline panus on ka panus. Kui mees sai olmemuredest vabastuse, korras kodu, hoitud lapsed ja igapäevase söögi, siis tulekski koka, koristaja, lapsehoidja, autojuhi ja asjaajaja palk tagasiulatuvalt välja maksta. Siin aga mingid käod – ise veel naised ilmselt – kiidavad kaasa, et piisab kardinatest küll. Jumala närvi ajab, ausalt.

Sellise pika ja üliemotsionaalse postituse peale ei ole tõesti muud öelda, kui et naine on loll. Miks inimene küll vabatahtlikult kõigest loobub ja ennast mehe armulikkusest sõltuvaks teeb? Tõesti ei ole kunagi kuulnud, et suhted purunevad ja igal inimesel peab olema kasvõi mingi isiklik vara? Mees sundis relva ähvardusel naist tööst ja kinnisvarast loobuma?

On ikka hiiglaslik majapidamine ja lastekari, kui naine päevad läbi kokkab, koristab ja jalkameeskonna jagu lapsi edasi- tagasi sõidutab. Pealegi saan aru, et siin teemas soovib naine eelkõige osa saada mehe ettevõttest. Mida teeks ettevõttega sinu kirjeldatud kodune täiskohaga emme? Nüüd korraga tahaks ettevõtet juhtida ja äri ajada, kuigi varem köögist kaugemale ei jõudnud ja nii palju iseseisvust polnud, et kasvõi oma palgatöö säilitada.

kirjelduses veel puudus , et mees koos lastega ka haigustavad ???? +++ naine on veel poetaja, lohutaja, disainer, õpetaja jne.

Abielu ongi elu+projekt oma tingimustega ja lahutus ongi tingimuste lõplik korigeerimine 50´50. Lapsed on tulemus oma õigustega. Lapsed on kinnitus, et naine oli lahke mehe vastu ja abielu kestvus ehk aeg on näitaja, et naine oli lahke ja töökas. Kodune siis 24h 7 päevas. Abielu on liit mis tehakse armastuses ja usalduses koos oma lubadustega. POLE vaja selle eest kedagi lollina või sõltlaseks nimetada, sest siiski lahutaja on reeglina loobuja ja nahavedaja kel kadus armastus ja muudab päevaga lubadust ja tingimusi vma. Leian, et naised peale pikka abielu väärivad lahutuse puhul siiski ka seadusliku kaitsed, et neid tarbiti ja vahetati noorema vastu.

Huvitav, miks keegi ei räägi siin aspektis et mees pole edukas ja naine ka siis riskib ś kuna olla VASTUTAJA rahadega ja heaoluga siis.

miks kõik õigused käivad ainult naise poolele, aga meestel ei olegi mingeid õiguseid.

Mehele jääb alati tema õigus teenida raha.