Põhikooliõpikud ei pruugi talle kuivad olla, kui ta on ajaloohuviline. Sel juhul võib tegu olla üle keskmise intelligentse lapsega, kes suudab ka suurematele mõeldud raamatuid lugeda ja ei peaks lähtuma rangelt algklassitasemest.
Ta on intelligentne tüdruk küll, jah. Aga tegelikult saab alles 6-aastaseks. Seega 8.-9. klassi laste õppekirjandus ikka veel päris hästi ei sobi, pigem ikkagi selline kirjandus, mille sihtrühm on algkooliealised või põhikooli esimeste klasside lapsed. Peamised teemad, millega ta mind näiteks viimastel nädalatel on painanud, et mis, miks ja kuidas täpselt, on II maailmasõja algus Euroopas, Eesti sündmused II maailmasõjas, Eesti esimene iseseisvumine ja Vabadussõda, Venemaa revolutsioon. Ma räägin temaga hea meelega, aga ei oska niimoodi kildhaaval improviseerides tema jaoks väga selget süsteemi luua, kuidas sündmused ja nende põhjused omavahel ajaliselt ja sisuliselt seostuvad, samuti avastan talle vastates alalõpmata, et endalgi on hulk üsna elementaarseid asju ainult uduselt meeles või sootuks ununenud.
Ja ma näen seda, et laps orienteerub ka arvudes ja ajas oma vanuse kohta super hästi ja oskab asju omavahel seostada, selles mõttes võiks tal nagu olla täitsa eeldused juba oma peas mingi hästi ligikaudne ajaline telg paika panna, aga niimoodi kildhaaval ühe küsimuse kaupa suulist infot kogudes on see talle siiski keerukas. (Oivaliselt ilmestav näide selle kohta on mulle jäänud meelde eelmisest kevadest, kui laps vaatas “Meie Eesti” raamatust presidentide pilte ja küsis, kes on Konstantin Päts. Mina siis rääkisin, et näe, esimese Eesti aja ainuke president oli, pärast teda, mäletad, tuli sõda ja Vene võim Eesti aladel ja polnudki hulk aastakümneid Eestis presidenti. Mispeale laps siis küsis vastu, et ah jaa, kas siis meil valitses Vene tsaar. 🙂 Mis on ju ühtpidi loogiline ja näitab viiese kohta kah üsna head silmaringi ja seostamisvõimet, aga osutab samas, et ajaliselt on tal paratamatult neid asju ikka raske juhuslikest kildudest kokku panna.)
Ega ma praegusi ajalooõpikuid ju ei tea, aga kui mina koolis käisin, õpiti ajalugu kronoloogiliselt, 5.-6.-7. klass seiklesid mitu aastat kiviajas ja antiikmaailmas ning 20. sajandini jõuti alles gümnaasiumis (mille õpikud on selgelt liiga keerukad). Kahtlemata võtaks laps huviga vastu ka vanema ajaloo lühema kokkuvõtte (nt eestlaste muistse vabadusvõitluse ja tollase olme küsimuste periood on meil ka ajuti olnud), aga mitme aasta jagu põhikooliõpilastele mõeldud infot, mis jõuab heal juhul kuhugi Euroopa keskaega välja, tundub ikkagi olevat liig. Ning ei aita tal 20. sajandi sümdmusi mõista. Või eks tausta mõttes aitab siiski, aga täpsemalt mitte.
Muidugi, juhul kui tänapäeval õpetatakse põhikooli alumises otsas ajalugu kuidagi teisiti ja teises järjekorras, siis ma olen väga tänulik viidete eest, mis klasside õpikute poole võiks vaadata.
Ideaalis sobiks hästi Euroopa (ja muu maailma) ajalugu lühikese mõnesajaleheküljelise üldülevaatena, mis jõuab 20. sajandi lõpuni ilusti välja. Ning samamoodi Eesti ajaloo lühikokkuvõte, mida siis ise ajaliselt mujal toimunuga seostada. Hullu populariseerumist ja meeletuid klantspilte pole tegelikult vajagi, kuigi illustreeriv materjal on ju tegelikult mõistmisel ja meeldejätmisel toeks, ning kui algkooliealistele ei leia,siis tõesti, sihtrühm võib olla ka veidi vanem (lihtsustamise ja lapse jaoks arusaadavalt ümberjutustamise ning täiendavate näidete toomisega tulen ma üldjuhul siiski toime, gloobus ruumilise perspektiivi tabamiseks on meil ka vajadusel käepärast), aga parem oleks, kui ei oleks käsitlus hirmus pikk ja detailne. Kui üht kitsast valdkonda või ajajärku liiga pikalt ja detailselt kohe võtta, kipub suur pilt silmist kaduma…
muidugi on. mine raamatukokku (või poodi) ja neid on seal riiulitäied. Ilusad, suured, klantspaberil ja kirjud.
Aga äkki Sa oskad soovitada siia midagi konkreetset? Ma olen küll esialgu vaid Rahva Raamatu netipoest vaadanud, aga esmapilgul ei jäänud midagi päriselt sobivat silma. Ma otsin just üldist ülevaadet, mitte mingi kindla valdkonna kohta (nagu pühakud ja ristirüütlid, kuritöö ja karistus läbi ajaloo, põnevaid lugusid vanast Tallinnast vmt). Midagi sellist, mis annaks üldise skeemi, mida lugedes ehk saaks visualiseerimiseks ise ajatelge kõrvale joonistada ja millele siis kõik need konkreetsemate valdkondade detailsemad käsitlused, ilukirjandus jmt edaspidi täiendusi lisaks. Mitte lihtsalt killustatud ja suhteliselt juhuslike pildikeste kogu, nagu moodsates klantspiltidega lasteraamatutes tihti näha võib. Minu meelest väga paljud tänapäevased lastele mõeldud populaarteaduslikud raamatud on koostatud põhimõttel, et üks põnev juhuslik killuke siit, teine sama juhslik ja intrigeeriv teisest kohast, kolmas hoopis kuu pealt — aga tervikut ega seoseid ei paista kuskilt.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 04.01 14:16; 04.01 16:22; 05.01 00:06; 05.01 00:31; 05.01 01:02;
