Teemaalgtaja, kas su mees on sinuga sama meelt, mis sa siia kirjutasid? Olete sellest rääkinud?
Kui sa vaid ise üksi tunned, et on juba liig, siis üksi ongi väga raske muutuda.
Ärge esialgu liiga suuri eesmärke seadke. Hakkake sellest äkki pihta, et esialgu kasvõi ülepäeva kaine. Siis edaspidi 2 kaine, ja siis nädala sees kaine ja vaid nädalavahetusel võtate.
Jah, ta väljendab samu tundeid, et tegelikult ei taha enam, kahjustab tervist ja kopp on ees. Ta küll ilmselt ei ole seda asja nii üksipulgi lahanud oma peas kui mina, ma loen raamatuid ja artikleid ja üritan endale selgeks teha, kuidas alkohol ajukeemiat mõjutab ja mis sõltuvuse põhjused on ja miks kui alkoholist loobuda, siis esimesed päevad on ärrituvus ja ärevus ja uinumisraskused jne. Nagu mu pikkadest postitustest aru on saada, siis ma olen üleanalüüsija. Ma arvan, et ta nii põhjalikult kõike läbi mõelnud ei ole, kuigi ma ei saa ka kindel olla, teise pea sisse ei näe. Aga peame niikuinii ühe vestluse sellel teemal uuesti maha pidama, milleks sain ainet siit saadud mõtetest. Aga kui su küsimuse fookus oli, et kas ma põen alkotarbimise pärast ja mees ei näe probleemi, siis ei, nii see kindlasti pole. Ta on ka kaineid perioode teinud ja mõneti tuleb see tal vb isegi paremini välja kui mul, ja teine asi, et tema saab juua näiteks klaasi veini ja sellega leppida, minul on see keerulisem, ma tahan veel ja veel, kuni kõik otsas on. Ja ta ütleb, et teda muudab alkohol loovaks. Mul oli ka kunagi nii, tegin jutustavaid koolitöid näiteks siidriklaasi taga aga nüüd juba aasta või peale teeb alkohol mind tuimaks ja ebaproduktiivseks, lihtsalt tiksungi, kuni magamaminekuni. Ilmselgelt taas märk, et aeg on lõpetada.
TA, kopeerin ühest eelmisest teemast – naiste alkoholism. Tule kampa!
Aitäh, ma ei tea, miks see teema mulle silma ei jäänud aga see grupp tundub täpselt minu jaoks. Mõtlen kontod välja ja liitun kindlasti.
Eks ikka ärevus. Võimalik, et see pole kõigil alkohoolikutel nii, aga ma olen üpris ärev inimene. Mõtlen ja muretsen üle. Alkohol tegi olemise mõnusalt pehmeks. Kirjutasin isegi ülikooli koduseid töid purjus olles. Enamasti ei olnud mul ka pohmakat, mis tegi tipsutamise eriti lihtsaks. Mis sundis mind lõpetama?
/… /
Ma vihkasin seda, et ma ei saanud rahulikult kodus olla, kui ma teadsin, et mul pole kodus alkoholi. Jube tüütu. Mõni kord tuli öösel kohutav tung peale.
Jah, ma olen ka pigem ärev inimene. Just see pehme või tuim olek meeldib mulle ka ja nagu ülevalpool kirjutasin, siis mind aitas ka tööde tegemisel alkohol varem. Aga enam mitte. Pohmakaid on mul ka pigem harva või siis kergel kujul, mis on ka omamoodi hirmutav. Nt joome mehega sama koguse, ma olen igas mõttes temast palju väiksem, liiati pidavat naised alkoholi kehvemini metaboliseerima, aga temal on peavalud ja sureb pool päeva, ma olen vaid kergelt uimane aga tegutsen rõõmuga. Kui kaua mu organism sellist väärkohtlemist välja kannatab? Kardan et piir jõuab iga hetk kätte.
Mis tsitaadi teist poolt puudutab, siis olen tähele pannud, et minu jaoks on kriitiline aeg umbes 21:20-22:00. Kui kell on juba kukkunud ja niikuinii midagi osta ei saa, siis olen rahulik, aga enne seda on äärmiselt suur ärevus ja närvilisus ja tahtmine poodi “joosta”. Üritan ratsionaliseerida, et see “alkoholihimu” on nagu jäätist nõudev väikelaps mu kuklas ja et kui mingi pinnimise peale järele annan, siis järgmine kord pinnib ja jonnib veel rohkem. Ja see peaaegu töötab. Aga kui siis abikaasa poest tuleb pudel kotis, siis murdun ikkagi.
Muidugi selline nipp töötab vaid juhul, kui ollakse jõudnud vajalikku süü- ja häbitunde punkti. Kuni sinna veel ei ole jõutud, seni juuakse edasi. Aga rituaalid tee, limonaadi või tomatimahlaga vaid pikendavad agooniat ja lükkavad lõplikku otsustamist edasi.
Igale oma ja võib-olla jonnin lihtsalt vastu ja sul on õigus, aga ma pigem näen, et minu puhul häbistamine ja ranged keelud ei tööta. Häbistamise peale lähen trotsi täis ja range keeld paneb keelatut veel rohkem ihaldama ja siis muust ei mõtlegi, kui keelatud asjast. Ja olen peegli ees istunud küll ja endalt andeks palunud, et nii ebaõiglaselt kohtlen oma organismi ja keha, mis vaatamata kõigele jamale, mida sisse ajan, ikkagi annab endast parima, et toimida ja tegutseda.
Ja tõe huvides, teeõhtu mõte kukkus läbi, kuna abikaasale seda ei teavitanud ja ta jõudis juba poes käia. Aga mul pole mõtet siin valetama ka hakata, te ei tea, kes ma olen ja eelkõige valetaksin iseendale. Proovin homme paremini.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 05.04 23:14; 06.04 00:26; 06.04 12:15; 06.04 18:13; 06.04 22:07; 13.04 22:36;
