Esileht Pereelu ja suhted Alkohoolikud

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 60 )

Teema: Alkohoolikud

Postitas:
Kägu

TA, kopeerin ühest eelmisest teemast – naiste alkoholism. Tule kampa!

….siin ma siis nüüd jälle olen, lõimel järgi lohisedes, sest mul pole olnud aega PKsse vaadata vahepeal. Aga – nagu ma juba ütlesin, grupp on loodud ja kõik soovijad saavad liituda. Tagamaks võimalikult palju anonüümsust, palusin ma teha teil selleks täiesti uued meiliaadressid, nendega tehke endale ka täiesti uus FB kasutajakonto ning saatke kasutajanimi sellele meilile:

arvataon43@gmail.com

Siis ma saadan teile kutse ja oletegi seal, kus loodetavasti hakkab olema täiesti brutaalselt aus ja toetav keskkond neile, kes arvavad, et nende alkotarbimine on nende elu vangi võtnud ja sooviks sellega midagi ette võtta. Nagu üks eelmisest kägudest väga õigesti ütles, pole tegemist miski teraapiaga, see ei saa asendada professionaalset abi. See ongi ainult jututuba, kus meil võiks olla ühine eesmärk – vähendada alkoholi osa oma elus. Sel moel, et meie otsustaksime, millal ja kui palju….mitte miski (ega keegi) teine. Kui üldse, eksole. Trollidel pole mõtet liituda, ma viskan teid kõhklematult poole sõna pealt välja 🙂

Vaatame siis, mis saama hakkab. Vähemalt me oleme otsustanud midagi ette võtta, mis on juba üks pisike võit.

Ma just kirjutasin, aga oma õige maili pealt 😂🤣. Klikkisin peale ja automaatselt kirjutasin. Aga fake fb andmed on õiged 🤭.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen seda meelt, et lõpetada tuleb järsult. Mitte üks päev kaine, teine päev jood jne. Samuti ei poolda mina joomist imiteerivaid mänge, nagu siin tomatimahlakägu kirjeldas. See on enda petmine ja aju narritamine.

Kui TA ennast austab ja armastab (loodetavasti?), siis soovitan proovida nippi minna istuda peegli ette ja endale silma vaadata. Ja sel hetkel anda endale tõotus sellestsamast hetkest enam mitte juua.

Kõik. Enda kõige kallimale inimesele antud tõotust ei murta. Kui seda tehakse, ei saa enam peeglisse vaadata. See on väga ränk karistus enam mitte saada peeglisse vaadata.

Muidugi selline nipp töötab vaid juhul, kui ollakse jõudnud vajalikku süü- ja häbitunde punkti. Kuni sinna veel ei ole jõutud, seni juuakse edasi. Aga rituaalid tee, limonaadi või tomatimahlaga vaid pikendavad agooniat ja lükkavad lõplikku otsustamist edasi.

Ei saa nõus olla sellega, et mingite endale antud lubadustega veel pinget juurde kruvida niigi puntras inimesele.
Oluline on aru saada, miks on vajadus juua. Minu vajadus on põgenemine asjalik olemise eest. Et kui juba pudelil on kirk maas, siis ma enam ei ole adekvaatne teatud asjadega tegelema, mingeid teemasid läbi mõtlema või otsuseid vastu võtma. Reaalsusest on asi muidugi kaugel. Tööpäeva saan vabalt tehtud vines olles. Kodukontori rõõmud. Aga see on minu vabandus ja põhjus. Seega mulle lahenduseks alkoholivabad joogid ei sobi – need ei anna ebaadekvaatsuse ettekäänet.
Õde kasutab alkoholivabu jooke. Temal toimub alkoholiga, kaunist klaasist, enese premeerimine. Täis klassikalises mõttes ta ei ole kunagi. Kerges vines.
Abikaasa on mul pigem harjumuste ori. Ja talle meeldib natuke pehme olla, kui kõik emotsioonid ja mõtted ei ole enam nii teravad. Häda on selles, et piiri ei pea. Natuke pehmest saab täitsa sodi. Pigem väldib alkoholi koju ostmist viimasel ajal. Niimoodi on kergem mitte pudelisse kukkuda.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgtaja, kas su mees on sinuga sama meelt, mis sa siia kirjutasid? Olete sellest rääkinud?

Kui sa vaid ise üksi tunned, et on juba liig, siis üksi ongi väga raske muutuda.

Ärge esialgu liiga suuri eesmärke seadke. Hakkake sellest äkki pihta, et esialgu kasvõi ülepäeva kaine. Siis edaspidi 2 kaine, ja siis nädala sees kaine ja vaid nädalavahetusel võtate.

Jah, ta väljendab samu tundeid, et tegelikult ei taha enam, kahjustab tervist ja kopp on ees. Ta küll ilmselt ei ole seda asja nii üksipulgi lahanud oma peas kui mina, ma loen raamatuid ja artikleid ja üritan endale selgeks teha, kuidas alkohol ajukeemiat mõjutab ja mis sõltuvuse põhjused on ja miks kui alkoholist loobuda, siis esimesed päevad on ärrituvus ja ärevus ja uinumisraskused jne. Nagu mu pikkadest postitustest aru on saada, siis ma olen üleanalüüsija. Ma arvan, et ta nii põhjalikult kõike läbi mõelnud ei ole, kuigi ma ei saa ka kindel olla, teise pea sisse ei näe. Aga peame niikuinii ühe vestluse sellel teemal uuesti maha pidama, milleks sain ainet siit saadud mõtetest. Aga kui su küsimuse fookus oli, et kas ma põen alkotarbimise pärast ja mees ei näe probleemi, siis ei, nii see kindlasti pole. Ta on ka kaineid perioode teinud ja mõneti tuleb see tal vb isegi paremini välja kui mul, ja teine asi, et tema saab juua näiteks klaasi veini ja sellega leppida, minul on see keerulisem, ma tahan veel ja veel, kuni kõik otsas on. Ja ta ütleb, et teda muudab alkohol loovaks. Mul oli ka kunagi nii, tegin jutustavaid koolitöid näiteks siidriklaasi taga aga nüüd juba aasta või peale teeb alkohol mind tuimaks ja ebaproduktiivseks, lihtsalt tiksungi, kuni magamaminekuni. Ilmselgelt taas märk, et aeg on lõpetada.

 

TA, kopeerin ühest eelmisest teemast – naiste alkoholism. Tule kampa!

Aitäh, ma ei tea, miks see teema mulle silma ei jäänud aga see grupp tundub täpselt minu jaoks. Mõtlen kontod välja ja liitun kindlasti.

 

Eks ikka ärevus. Võimalik, et see pole kõigil alkohoolikutel nii, aga ma olen üpris ärev inimene. Mõtlen ja muretsen üle. Alkohol tegi olemise mõnusalt pehmeks. Kirjutasin isegi ülikooli koduseid töid purjus olles. Enamasti ei olnud mul ka pohmakat, mis tegi tipsutamise eriti lihtsaks. Mis sundis mind lõpetama?

/… /

Ma vihkasin seda, et ma ei saanud rahulikult kodus olla, kui ma teadsin, et mul pole kodus alkoholi. Jube tüütu. Mõni kord tuli öösel kohutav tung peale.

Jah, ma olen ka pigem ärev inimene. Just see pehme või tuim olek meeldib mulle ka ja nagu ülevalpool kirjutasin, siis mind aitas ka tööde tegemisel alkohol varem. Aga enam mitte. Pohmakaid on mul ka pigem harva või siis kergel kujul, mis on ka omamoodi hirmutav. Nt joome mehega sama koguse, ma olen igas mõttes temast palju väiksem, liiati pidavat naised alkoholi kehvemini metaboliseerima, aga temal on peavalud ja sureb pool päeva, ma olen vaid kergelt uimane aga tegutsen rõõmuga. Kui kaua mu organism sellist väärkohtlemist välja kannatab? Kardan et piir jõuab iga hetk kätte.

Mis tsitaadi teist poolt puudutab, siis olen tähele pannud, et minu jaoks on kriitiline aeg umbes 21:20-22:00. Kui kell on juba kukkunud ja niikuinii midagi osta ei saa, siis olen rahulik, aga enne seda on äärmiselt suur ärevus ja närvilisus ja tahtmine poodi “joosta”. Üritan ratsionaliseerida, et see “alkoholihimu” on nagu jäätist nõudev väikelaps mu kuklas ja et kui mingi pinnimise peale järele annan, siis järgmine kord pinnib ja jonnib veel rohkem. Ja see peaaegu töötab. Aga kui siis abikaasa poest tuleb pudel kotis, siis murdun ikkagi.

 

Muidugi selline nipp töötab vaid juhul, kui ollakse jõudnud vajalikku süü- ja häbitunde punkti. Kuni sinna veel ei ole jõutud, seni juuakse edasi. Aga rituaalid tee, limonaadi või tomatimahlaga vaid pikendavad agooniat ja lükkavad lõplikku otsustamist edasi.

Igale oma ja võib-olla jonnin lihtsalt vastu ja sul on õigus, aga ma pigem näen, et minu puhul häbistamine ja ranged keelud ei tööta. Häbistamise peale lähen trotsi täis ja range keeld paneb keelatut veel rohkem ihaldama ja siis muust ei mõtlegi, kui keelatud asjast. Ja olen peegli ees istunud küll ja endalt andeks palunud, et nii ebaõiglaselt kohtlen oma organismi ja keha, mis vaatamata kõigele jamale, mida sisse ajan, ikkagi annab endast parima, et toimida ja tegutseda.

 

Ja tõe huvides, teeõhtu mõte kukkus läbi, kuna abikaasale seda ei teavitanud ja ta jõudis juba poes käia. Aga mul pole mõtet siin valetama ka hakata, te ei tea, kes ma olen ja eelkõige valetaksin iseendale. Proovin homme paremini.

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks siis jutusta homme, mida ja palju jõid.

Muide ka joomist alustanuna saad ennast proovile panna: joo ainult 1 klaas. Joo vähem!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vahest mõjub kainestavalt kui kokku lööd palju raha sul kuus alko peale kulub. Ma ei pea silmas, et raha oleks probleemiks aga kui seda numbrit näed siis hakkab halb. Olen endine funktsioneeriv alkohoolik. Alkohol probleeme ei põhjustanud, majanduslik seis nii hea, et seda ‘alkoraha’ ei tunnetanud. Huvi pärast siis lõin kokku ühe kuu kulud (olgu öeldud, et tarbisin suhteliselt kallist alkoholi, mitte õlut ega tavalist toidupoe veini) ja võttis ikka kukalt kratsima küll – ühe kuu nn. eelarvega oleks võinud 1x kuus (iga kuu) nädal aega hoopis näiteks soojal maal vedeleda (parema näite puudumisel).

Lihtsalt näitena – pdl. veini u. 15-20 eur / hea rumm u. 30-60 eur/vahest hea konjak al. 50 eur jne. Isegi kui jood päevas ära 1 pdl. veini a 10 eur siis on su kuu tulemuseks 300 eur ! No ja ikka soovid veel veini kõrvale näksata oliive/juustu vms.

Mina ei loobunud alkoholist küll raha pärast aga kindlasti andis see ka natuke mõtlemisainet. Kõige paremini mõjus see kui hakkasin tegema intervallpaastu ehk 16/8. Hommikusöök kell 10 ja õhtusöök 18:00 (alguses sisaldas ka klaasi veini). Peale 18:00 mitte mingisugust sööki ega jooki ega snäkki. See kuidagi sai juba nädalaga selliseks harjumiseks, et peale õhtusööki automaatselt ei tahtnudki enam midagi k.a. alkoholi.

Veel parem – löö kogu aasta kokku …. ja siis mõtle kas said ikka selle raha väärtuses ‘rahuldust’.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgtaja, kas su mees on sinuga sama meelt, mis sa siia kirjutasid? Olete sellest rääkinud?

Kui sa vaid ise üksi tunned, et on juba liig, siis üksi ongi väga raske muutuda.

Ärge esialgu liiga suuri eesmärke seadke. Hakkake sellest äkki pihta, et esialgu kasvõi ülepäeva kaine. Siis edaspidi 2 kaine, ja siis nädala sees kaine ja vaid nädalavahetusel võtate.

Jah, ta väljendab samu tundeid, et tegelikult ei taha enam, kahjustab tervist ja kopp on ees. Ta küll ilmselt ei ole seda asja nii üksipulgi lahanud oma peas kui mina, ma loen raamatuid ja artikleid ja üritan endale selgeks teha, kuidas alkohol ajukeemiat mõjutab ja mis sõltuvuse põhjused on ja miks kui alkoholist loobuda, siis esimesed päevad on ärrituvus ja ärevus ja uinumisraskused jne. Nagu mu pikkadest postitustest aru on saada, siis ma olen üleanalüüsija. Ma arvan, et ta nii põhjalikult kõike läbi mõelnud ei ole, kuigi ma ei saa ka kindel olla, teise pea sisse ei näe. Aga peame niikuinii ühe vestluse sellel teemal uuesti maha pidama, milleks sain ainet siit saadud mõtetest. Aga kui su küsimuse fookus oli, et kas ma põen alkotarbimise pärast ja mees ei näe probleemi, siis ei, nii see kindlasti pole. Ta on ka kaineid perioode teinud ja mõneti tuleb see tal vb isegi paremini välja kui mul, ja teine asi, et tema saab juua näiteks klaasi veini ja sellega leppida, minul on see keerulisem, ma tahan veel ja veel, kuni kõik otsas on. Ja ta ütleb, et teda muudab alkohol loovaks. Mul oli ka kunagi nii, tegin jutustavaid koolitöid näiteks siidriklaasi taga aga nüüd juba aasta või peale teeb alkohol mind tuimaks ja ebaproduktiivseks, lihtsalt tiksungi, kuni magamaminekuni. Ilmselgelt taas märk, et aeg on lõpetada.

TA, kopeerin ühest eelmisest teemast – naiste alkoholism. Tule kampa!

Aitäh, ma ei tea, miks see teema mulle silma ei jäänud aga see grupp tundub täpselt minu jaoks. Mõtlen kontod välja ja liitun kindlasti.

Eks ikka ärevus. Võimalik, et see pole kõigil alkohoolikutel nii, aga ma olen üpris ärev inimene. Mõtlen ja muretsen üle. Alkohol tegi olemise mõnusalt pehmeks. Kirjutasin isegi ülikooli koduseid töid purjus olles. Enamasti ei olnud mul ka pohmakat, mis tegi tipsutamise eriti lihtsaks. Mis sundis mind lõpetama?

/… /

Ma vihkasin seda, et ma ei saanud rahulikult kodus olla, kui ma teadsin, et mul pole kodus alkoholi. Jube tüütu. Mõni kord tuli öösel kohutav tung peale.

Jah, ma olen ka pigem ärev inimene. Just see pehme või tuim olek meeldib mulle ka ja nagu ülevalpool kirjutasin, siis mind aitas ka tööde tegemisel alkohol varem. Aga enam mitte. Pohmakaid on mul ka pigem harva või siis kergel kujul, mis on ka omamoodi hirmutav. Nt joome mehega sama koguse, ma olen igas mõttes temast palju väiksem, liiati pidavat naised alkoholi kehvemini metaboliseerima, aga temal on peavalud ja sureb pool päeva, ma olen vaid kergelt uimane aga tegutsen rõõmuga. Kui kaua mu organism sellist väärkohtlemist välja kannatab? Kardan et piir jõuab iga hetk kätte.

Mis tsitaadi teist poolt puudutab, siis olen tähele pannud, et minu jaoks on kriitiline aeg umbes 21:20-22:00. Kui kell on juba kukkunud ja niikuinii midagi osta ei saa, siis olen rahulik, aga enne seda on äärmiselt suur ärevus ja närvilisus ja tahtmine poodi “joosta”. Üritan ratsionaliseerida, et see “alkoholihimu” on nagu jäätist nõudev väikelaps mu kuklas ja et kui mingi pinnimise peale järele annan, siis järgmine kord pinnib ja jonnib veel rohkem. Ja see peaaegu töötab. Aga kui siis abikaasa poest tuleb pudel kotis, siis murdun ikkagi.

Muidugi selline nipp töötab vaid juhul, kui ollakse jõudnud vajalikku süü- ja häbitunde punkti. Kuni sinna veel ei ole jõutud, seni juuakse edasi. Aga rituaalid tee, limonaadi või tomatimahlaga vaid pikendavad agooniat ja lükkavad lõplikku otsustamist edasi.

Igale oma ja võib-olla jonnin lihtsalt vastu ja sul on õigus, aga ma pigem näen, et minu puhul häbistamine ja ranged keelud ei tööta. Häbistamise peale lähen trotsi täis ja range keeld paneb keelatut veel rohkem ihaldama ja siis muust ei mõtlegi, kui keelatud asjast. Ja olen peegli ees istunud küll ja endalt andeks palunud, et nii ebaõiglaselt kohtlen oma organismi ja keha, mis vaatamata kõigele jamale, mida sisse ajan, ikkagi annab endast parima, et toimida ja tegutseda.

Ja tõe huvides, teeõhtu mõte kukkus läbi, kuna abikaasale seda ei teavitanud ja ta jõudis juba poes käia. Aga mul pole mõtet siin valetama ka hakata, te ei tea, kes ma olen ja eelkõige valetaksin iseendale. Proovin homme paremini.

Sul oli võimalus alkohol kraanikaussi kallata.

Sul pole vaja teha midagi muud, kui vaid otsustada. Iga päev, iga hetk. Ei. Ma praegu ei joo.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mine Wismarisse psühhiaatri juurde. Päriselt, Wismarisse.

Mul see kaua aastaid tagasi läbi käidud tee, minu piir saabus siis kui joogisena rooli istusin ja öisel ristmikul parema käe reeglit järgimata tuimalt üle ristmiku panin – midagi ei juhtunud, aga keerasin tee äärde, parkisin auto ja läksin pika maa jalgsi koju tagasi. Õudne oli olla, mõnel järgmisel korral võib taagiliselt lõppeda.

Wismari psühhiaatritele on see igapäevane töö ning ma paistsin oma arstile esmapilgul nii korras inimene olevat, et ta ei tahtnud nn ampulli panna (veenisisest süsti teha). Peale ausate koguste, probleemi kestuse ja oma liiklusseiklise avaldamist sai tehtud.

Ei julgenud enam juua peale seda süsti, olin aasta purukaine. Kusjuures ei olnud keeruline. Kusagil kolmandal aastal peale süsti hakkas vaikselt jälle käest minema, läksin tagasi, sain Esperali tabletid. Rohkem tagasilangusi ei ole olnud, kusjuures ma ei ole padukarsklane, aga elan enda jaoks reegliga, et peale alkoholi, olgu see saunaõlu või aastavahetuse vahuvein, ei puutu alkoholi 3 nädalat mitte mingil tingimusel. Seega nt valin ka sotsiaalsete ürituste puhul, millisel joon, millisel pakun end teistele kaineks juhiks.

Mitmed tuttavadki olen Wismarisse saatnud, praegu on terve hulk tablette, Selincro, Naltrexone, Esperal jne, mis mõnelegi pidurid peale pannud. Ma ise esimesel korral lihtsalt ei usaldanud end, et tablette üldse võtan kui tean, et peale seda jook ei mõju või räigelt paha hakkab.

Räägi sellest elukaaslasega, koos ehk julgem. Ja Wismaris pole tõsti midagi häbeneda, kui mitu korda käid, võid juhtuda nägema, mis olekus inimesi sinna saabub või politsei poolt tuuakse – see on ka motiveeriv, ise ei tahaks sellises olekus või viisil sealt uksest sisse sattuda.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mine Wismarisse psühhiaatri juurde. Päriselt, Wismarisse.

Mul see kaua aastaid tagasi läbi käidud tee, minu piir saabus siis kui joogisena rooli istusin ja öisel ristmikul parema käe reeglit järgimata tuimalt üle ristmiku panin – midagi ei juhtunud, aga keerasin tee äärde, parkisin auto ja läksin pika maa jalgsi koju tagasi. Õudne oli olla, mõnel järgmisel korral võib taagiliselt lõppeda.

Wismari psühhiaatritele on see igapäevane töö ning ma paistsin oma arstile esmapilgul nii korras inimene olevat, et ta ei tahtnud nn ampulli panna (veenisisest süsti teha). Peale ausate koguste, probleemi kestuse ja oma liiklusseiklise avaldamist sai tehtud.

Ei julgenud enam juua peale seda süsti, olin aasta purukaine. Kusjuures ei olnud keeruline. Kusagil kolmandal aastal peale süsti hakkas vaikselt jälle käest minema, läksin tagasi, sain Esperali tabletid. Rohkem tagasilangusi ei ole olnud, kusjuures ma ei ole padukarsklane, aga elan enda jaoks reegliga, et peale alkoholi, olgu see saunaõlu või aastavahetuse vahuvein, ei puutu alkoholi 3 nädalat mitte mingil tingimusel. Seega nt valin ka sotsiaalsete ürituste puhul, millisel joon, millisel pakun end teistele kaineks juhiks.

Mitmed tuttavadki olen Wismarisse saatnud, praegu on terve hulk tablette, Selincro, Naltrexone, Esperal jne, mis mõnelegi pidurid peale pannud. Ma ise esimesel korral lihtsalt ei usaldanud end, et tablette üldse võtan kui tean, et peale seda jook ei mõju või räigelt paha hakkab.

Räägi sellest elukaaslasega, koos ehk julgem. Ja Wismaris pole tõsti midagi häbeneda, kui mitu korda käid, võid juhtuda nägema, mis olekus inimesi sinna saabub või politsei poolt tuuakse – see on ka motiveeriv, ise ei tahaks sellises olekus või viisil sealt uksest sisse sattuda.

Wismar ei ole imeravim. Sul vedas, et sa oma peas selle otsuse tegid!
Mul ema käis ka seal. Päev peale välja saamist jalutas alkopoodi ja läks sama lualuga edasi. Kusjuure ta ise palus meie, laste, käest abi.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

 

Kui

Mis tsitaadi teist poolt puudutab, siis olen tähele pannud, et minu jaoks on kriitiline aeg umbes 21:20-22:00. Kui kell on juba kukkunud ja niikuinii midagi osta ei saa, siis olen rahulik, aga enne seda on äärmiselt suur ärevus ja närvilisus ja tahtmine poodi “joosta”.

[/quote]

Asendustegevus, hoida end 22ni hõivatud, olla kodust palju ära – on kevad, te otsustage, et peale tööd lähete rabasse, matkarajale, mere äärde, ratastega sõitma. Kõnnite, räägite end sest murest tühjaks, või et mis mõtted on, närvilisus jm. kurtmine on ok… Kuulate-räägite. Unistage, et mida üldse elult tahaks veel, mida eluga pihta hakkaks, kui alkoholi enam pole, visioneerige…tekib äkki mõni uus idee…et hakake uut elu planeerima, sisukamat, unistage, ja mis meeldiks, sellega hakake kohe pihta (et tekiks uusi tegevusi juurdegi (maakodu, suvila, uus hobi, koduloom,… Purjetamine, kalapüük… Inimesi ju huvitavad erin. asjas, teil oli ka kindlasti midagi kunagi). Ei jookse tegudele siis kohe vaid hakkad planeerima neid asju, mida enda ellu tahad.

Tagasi tulles pesu ja kohe voodisse… Vedeleda ju meeldib…

Mis tegevus sobib selle võtate.. Ja väsitate end ära. Tehke lõpp istumisele/tiksumisele.

Lepite kokku ja pidsge plaani õhtuti voodis – homseks ringiks googeldage, mis, kus ja kuidas (hõivad aju teiste asjadega ära).

Ilmselgelt on äreval sõltlasel niisama rahulikult raske telku eedistuda, nägu lage. Teil on tegevust vaja.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tere! Nii TA kui ka teised!

Kuidas käesolev nv sujub – alkoholi osas?

Mina olen nv-se tipsutaja ja nii on mul kokteiliklaas ees.. Samas teisipäevast tänaseni olen olnud kaine. Pyhad olid aga hullumeelsed :S Ligi 6 pudelit veini kolme päevaga 🙁

Ja sealjuures ei mingit pohmelli, mis näitab alkoholi tolerantsi t6usu, samas ka maksa rasvumist. Tekkis justkui selginemishetk.

Selle k6ige m6istmisele aitas kaasa ka Aunaste keiss.. Olen ise ka m6ned korrad uduse peaga poodi s6itnud (kyll mitte lausjoobes, pigem jääknähtudega.. ilmselt? ) – häbi kuubis!!!

Milline jama sellega oleks kaasnenud (vs Maire). Suvi on ees, kuid load on tal nyyd kolmeks kuuks läinud. Krim. karistus takkapihta..mis tööalaselt takistusi tekitab. Ja muidu ka häiriv teadmine on.

Seega ei jäägi muud yle, kui loobuda alkoholist. Samas ma ei asendaks seda mahladega vms-ga, vaid kisuks ennast selleks nn. mustrist välja. Joon klaasi vett, kui janutab, mitte ei timmi värvilisi jooke. Muidu ei saagi sellest lollist harjumusest lahti.

Järgmisse nädalasse ongi pandud aeg hammaste soodapesuks. Pärlendavad siis taas 🙂

Kogu see veinijamps hammastelt maha uhada! Mul on kyll nii olnud, (kas ka teil?), et uimas peaga olen otse voodisse maandunud, ei mingit hambapesu eelnevalt. Ja nii ikka korduvat ja korduvalt. Kuigi muidu olen vägagi hoolas sel teemal.

Esmaseks proovikiviks sean omale 50 kainet päeva (maksa puhastus enne suve). See tähendab ajaliselt mai l6puni. Oeh! Saab ilmselt raske olema..vähemalt algus.

Tore oleks, kui keegi veel selle teekonna minuga kaasa teeks, kes samuti on alkoholiga kimpus..

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu mees oli joodik. Suured ja kanged kogused. Tervis juba otsapidi tuksis. Temal lõi lahutus kaineks. Alates päevast, kus me enam koos ei ole, pole ta enam võtnud ja nii ongi jäänud. Mingit suuremat pauku on vaja, et sellisest pikaajalisest august välja saada. Tervise sai ka korda.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu mees oli joodik. Suured ja kanged kogused. Tervis juba otsapidi tuksis. Temal lõi lahutus kaineks. Alates päevast, kus me enam koos ei ole, pole ta enam võtnud ja nii ongi jäänud. Mingit suuremat pauku on vaja, et sellisest pikaajalisest august välja saada. Tervise sai ka korda.

Pauku jah. Minul oli selleks väga kalli lähedase haigus 5 aastat tagasi. Muidu oleks vist tänaseks surnud olnud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Issand, ma ehmatasin ära praegu,kas ma olen ise siia teema teinud! Vanused klapivad, koosoldud aeg ka. Oleme ka funktsioneerivad joodikud. Eile just saunas kahepeale kast õlut, 24* 0,33, nädalavahetuseti liiter rummi jne jne. Heal juhul jääb paar päeva vahele. Tihti käivad meil külalised, siis saab veel rohkem joodud. Ise olen kodune ja mehel on firma ehk iseenda peremees, kellapealt tööle ei pea minema. Pohmelli kui sellist pole mul enam ammu. Kõige hullem on ehk peale veinijoomist, veini üritan vältida.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Issand, ma ehmatasin ära praegu,kas ma olen ise siia teema teinud! Vanused klapivad, koosoldud aeg ka. Oleme ka funktsioneerivad joodikud. Eile just saunas kahepeale kast õlut, 24* 0,33, nädalavahetuseti liiter rummi jne jne. Heal juhul jääb paar päeva vahele. Tihti käivad meil külalised, siis saab veel rohkem joodud. Ise olen kodune ja mehel on firma ehk iseenda peremees, kellapealt tööle ei pea minema. Pohmelli kui sellist pole mul enam ammu. Kõige hullem on ehk peale veinijoomist, veini üritan vältida.

Kui ma poleks juba paar päeva kaine olnud, siis kahtlustaks, et äkki ma kirjutasin purjus peaga selle kommentaari ja ei mäleta. TA olen. Kuidagi julgustav, samas muidugi ka kurvastav, et meie olukord pole üldse nii erandlik, kui ise arvasin.

 

 

Tegin lisaks muudele pausidele ka mõnepäevase suhtlusportaalide pausi, sest teemasid scrollides on ka väga lihtne märkamatult jooki joogi järel tarbida. Alkoholivabade asjade puhul saab mingi hetk janu täis aga alkohol ju viib vedelikku välja ja nii muudkui juurde ongi vaja.

Aga asja juurde minnes, mitte et ma arvaks, et keegi põnevusega teema järge ootab, siis viimase 7 päeva jooksul olen 5 kaine olnud. Nädalavahetusel jõime aga see oli kuidagi nürim kui varem, ei pakkunud sama positiivset “laksu”. Kõige raskem oli 3. päev, kus olin kogu maailma peale vihane, kuni taipasin natuke sellele tundele otsa vaadata ja sain aru, et see on lihtsalt osa alkoholivõõrutuse protsessist, ärevus, depressioon jm sümptomid on täiesti normaalsed, kui keha jääkide töötlemisega tegeleb. Nii et jõin rahustavat taimeteed ja ei olnud enda peale kuri, et nii tundsin. Ja üsna varsti läks see tunne üle.

 

Mis mind aitas – esiteks siia kirjutamine. Niimoodi ausalt ja südamest ennast tühjaks rääkimine. Ja teiseks teie toetavad ja nõu andvad kommentaarid. Ma olin valmis selleks, et saan sõimu ja halvustamist (mida poleks ka pahaks pannud), ja et kui juba niikuinii joodik, siis pole mõtet vaeva nähagi. Aga te hoopis mõtlesite kaasa ja pakkusite nippe, aitäh!

Praktilise poole pealt – e-poest tellimine oli esimeseks sammuks, leppisime kokku, et 2 päeva poodi ei lähe (kuskilt peab ju alustama). Ja kuigi kiusatus kahtlemata oli, siis hoidsime üksteist tagasi, ja venitasime lausa kolmanda päeva otsa. Eile aga käisime õhtul nii poes, et ei uidanudki “kogemata” alkoholiosakonda. Lisaks olen palju mõelnud ja mõtteid kirja pannud, kappe kraaminud ja muidu ennast tegevuses hoidnud. Kui õhtul tekkis ärevus, et veel jõuab poodi, siis rahustasin ennast, et see läheb varsti üle (hiljemalt kell 22). Täna näiteks seda ärevust ei tekkinudki, ei pannud tähelegi, mis kell on.

Teadvustan muidugi suurepäraselt, et see on alles algus ja raskeid hetki on ka kindlasti ees. Aga muudes valdkondades olen väga seda meelt, et kui tekib tagasilöök, tuleb lihtsalt jätkata sealt, kus pooleli jäi, progress ei ole kunagi lineaarne. Kõige tähtsam on mitte pooleli jätta ja rasketel hetkedel meenutada, miks ma seda teen. Ja siis on hea tulla kasvõi seda teemat lugema.

+21
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina küll ootan põnevusega järge. Nii tore on lugeda, kuidas keegi proovib oma elu paremaks muuta. Hoian pöialt, et pikas perspektiivis see ka õnnestuks.

Ise olen paar oma deemonit juba seljatanud ja nüüd madistan viimasega. Ülesöömine.  See on mu jaoks paras pähkel, sest kui teistest pahedest on siiski võimalik loobuda neid täielikult vältides siis söömisega nii ei saa. Peab olema mõõdukas, aga mina valdan ainult nulltolerantsi (hoolimata oma eelnevast tomatimahlatesti jm soovitamisest 😂)

Igal juhul soovin sulle su teel edu, oled väga tubli!

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

#3735786: Lapsi pole ka plaanis? Mingit õhtust ühist hobi ei taha võtta? Rattasõit või kepikõnd. Või koer. Sellised kogused viitavad, et kogu õhtu tiksutegi kuskil klaasi taga, midagi tegemata. Kas ajast ei ole kahju? Te ju noored inimesed. Kuidas tervis, kas olete põhjaliku kontrolli teinud? Mõnikord paneb karm reaalsus asjad paika (et maks läbi vms). Lapsi pole plaanis, see algusest peale kokkulepe. Ühiseid õhtuseid liikumisi-tegevusi on olnud aga paraku need ei takista pärast seda pudelisse maandumast. See on lihtsalt nii hirmus, kuidas mingisuguse endale valetamisega saab ikka alkoholi koju toomist õigustada. Ja tervised imekombel viimases kontrollis olid veel korras, olen küll endal maksahaigust kahtlustanud, sest vahel valud paremas küljes aga vähemalt vereproovides pole midagi välja tulnud. Perearstiga sõltuvusest po

Kindlasti ei oska perearst sulle teha kõiki analüüse, kui sa talle isegi probleemist ei räägi! Kui sa nii kartlik oled, telli siis ise endale synlabi lehelt maksupakett mis hindab maksa olukorda. Juurde kindlasti ka B 12 kuna alkohol takistab selle imendumist.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõlab väga paljuski nagu meie pere lugu. Aga praeguseks oleme mehega mõlemad kained, aga lihtne see küll ei olnud. Me suutsime kõigepealt alkoholi tõttu lahku minna. Jõime siis lahus olles kumbki oma kodus edasi, kuni mehel mõistus koju tuli. Tahtis mind tagasi saada ja teadvustas, et selleks ei ole muud võimalust kui alkoholist loobuda. Lahusoldud aeg ei olnud mingi nädal-paar vaid ikka üle aasta, lahutasime abielu, jagasime varad ja kogu muusika. No ja siis võttis mees ennast käsile ja lihtsalt ei joonud rohkem. Ja mõnda aega hiljem kolisime jälle uuesti kokku. Mina jõin endiselt. Ja mees muudkui tassis mulle jooke koju ja oli kõigil üritustel mul kaine autojuht. Ma ei räägi mingist klaasist-paarist päevas, kaks pudelit veini oli igaõhtune tavapärane taks, vahel läks ka rohkem, nädalavahetusteti kindlasti rohkem.

Eelmisel kevadel, kui eriolukord välja kuulutati, kõik kodukontorisse kolisid, tundsin, et see läheb juba ohtlikuks. Nüüd ei olnud enam vaja ju ka hommikul kaineks saada, ei olnud vaja kontorisse minna, veinipudeli võis avada juba enne tööpäeva lõppu… Ja otsustasin, et teen pausi. Alkoholi oli kodus endiselt olemas, ära kallama ei hakanud, aga lihtsalt ei joonud enam. Väga raske oli. Olin närviline, ei saanud magada. Aga see läks üllatavalt kiiresti üle. Kiusatus juua ei kadunud küll kuskile. Siiamaani ei ole kadunud. Alkoholi on endiselt kodus olemas, vahepeal on ka juurde tekkinud siit-sealt, aga olen seni suutnud kiusatusele vastu panna ja ei ole joonud. Eks näis, kas ja millal tagasilööke tekib.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil sama probleem mis TA-l. Ei ole julgenud kellegile rääkidagi. Me joome umbes iga kahe kuu tagant ja siis korralikult, ikka nii 5-6 päeva järjest. See ON jube, me oleme juba 50+, aga näed mõistust ei ole tulnud. Ma ei saa päris täpselt aru, kas see on sõltuvus või ei, sest oleme ka nii otsuseid teinud, et vot tänasest aasta aega ei joo grammigi. Kenasti oleme vastu pidanud ja kui ma ei eksi siis  30 koosoldud aasta jooksul oleme 8 nn kainet aastat teinud . Sellel aastal on üks selline joomaperiood olnud, aga juba kardan ette, et millal järgmine tulla võib. Ja jumal kui rõve pohmell peale 6 päeva joomist on, aga näed, meelest läheb ära. Õnneks tööga probleeme ei ole, oleme iseenda tööandjad. Kui kaineks saame, siis esmalt koristan elamist mingi 2 päeva ja hakkame tööd rabama…kuni järgmise korrani.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aitäh TA selle teema tegemise eest. Mind on see ka pannud kriitilisema pilguga oma alkoholitarbimist vaatama. Olen noor naine ja elan üksinda, keegi ei näe ega tea kui tihti ja palju ma õhuti kodus joon. Need järjekordsed piirangud ja pidev kodukontor. Mida siis ikka siin niiväga teha, hea paar siidrit võtta ja tiksuda, tekitab sellise muretu olemise. Kuni tekib see hetk, et ei tulegi piiri ette, isu ei saa täis, et võiks juua veel ja veel (ma ei osta kunagi nii palju korraga, aga see tunne on, et tahaks, kui oleks). Päriselt ju saan aru, et see ei ole okei nii. Vaimse tervise, füüsilise tervise, kehakaalu ja üldse kõige osas. Ohtlik köielkõnd see pidev tarbimine. Aga mis aitab. Minu puhul spordi tegemine. See hakkab joomist “segama” :D, sest uduse peaga jooksma ei lähe, lisaks oleks raskem ka järgmisel päeval sporti teha. Ja see ka segab, et mulle tegelikult ei meeldi see hõljuv tunne, kus ma pole täielikult kohal. Paljudel kindlasti on midagi, mis aitab päeva kaupa edasi lükata seda, et ma täna ei joo. Kuni joomine saab pigem erandlikuks tegevuseks, mitte igapäevaseks harjumuseks.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna siin foorumis enam uut teemat teha ei saa siis postitan siia
Kas siin on kedagi kes kasutab Naltrexone Accordi? Tunnistan ,et mul on probleem ja olen nüüd viimased kolm kuud kasutanud. Minul paistab toimivat ,aga kas ta ravib ka või ainult võtabki “tungi” maha ja kui tabletide võtmise lõpetan on oht ,et kõik hakkab jälle otsast peale? Kas on ka mingeid odavamaid alternatiive sellele?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav oleks teada, kuidas TA-l läheb? Nüüd, pool aastat hiljem.

Ja ka teistel, kes teemasse on kirjutanud..

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA olen. Juba paar kuud pole alkohol eriti mõttessegi tulnud, lahutusest saadik… Paraku läksid suhted täiesti šokeerivalt kiiresti allamäge, kui hakkasin elustiilis muudatusi tegema. Täpsemalt ei ole valmis asja lahkama, kuid kui keegi minuga sarnases olukorras on, siis olge valmis ka selleks, et näiliselt teiega ühel lainel partner tegelikult ei ole oma probleemidele otsa vaatama ja nendega tegelema nõus.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oi peaaegu nagu meie.

Meil vahepeal samamoodi, võime vabalt iga õhtu juua ja rohkem kui klaasike-kaks. Siis mingitel hetkedel on nö kontrollperioodid, et näiteks kas suudaks/tahaks olla mõned nädalad või kuu alkoholita. Samuti on perioode kus joome vähem, aga samas vabalt võiksin iga päev siin nädal aega järjest lasta(samas mitte üle 1 pudeli veini õhtus ja vahepeal ikka tahaks pausi). Igaks juhuks tulevad need pausiperioodid ka ja kontroll, et kas näiteks suudaks piirduda klaasi-kahega.

Kuna ka lapsi pole, palgad ja töökohad head, miski selle all kannatanud pole,  siis ise ei näe probleemi ka, et miks ma siis ei või juua miskit kui ma tahan(kui suudan seda kontrollida).  Samas ma ei ole ise väga kange armastaja ka, väga üksikud kangemad alkoholid harva(kuid mees küll joob viskit ja konjakit). Aga mõtlen nüüd tervisele ka ja  viimasel ajal oleme ikka VÄGA koomale tõmmanud. Et ei tea kas enam tulebki see aeg, et mitu päeva järjest pudelike veini, tahaks siiski natuke ”puhtamana” seda kehakest hoida 🙂 .

Mulle meeldib mullivett ja igasugu muid alkovabu jooke ka pokaalidest juua ja see aitab ka alkoholivabadele perioodidele kaasa.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA olen. Juba paar kuud pole alkohol eriti mõttessegi tulnud, lahutusest saadik… Paraku läksid suhted täiesti šokeerivalt kiiresti allamäge, kui hakkasin elustiilis muudatusi tegema. Täpsemalt ei ole valmis asja lahkama, kuid kui keegi minuga sarnases olukorras on, siis olge valmis ka selleks, et näiliselt teiega ühel lainel partner tegelikult ei ole oma probleemidele otsa vaatama ja nendega tegelema nõus.

Väga-väga tubli oled! Müts maha.

Mina ka jätsin sügisel joomise. Arvan, et vaid tänu juhuslikult määratud antibiootikumikuurile (mille ajal alkohol keelatud) sain otsa peale ja siis enam järele ei andnud. Mehel mul alkoholiprobleeme ei olnud, kuid sinuga sarnane on see, et peale alkoholist loobumist on minu suhe mehega muutunud ja mitte paremaks. Miks? Sest alles nüüd sain tegelikult aru, miks ma õhtuti jõin – see oli tühjuse ja üksinduse pärast. Mees on justkui olemas, aga ei ole ka. Mehed joovad naisi ilusaks, küllap mina jõin oma pereelu ilusaks. Nüüd on karm argipäev. Rahul olen ikka, et see samm lõpuks tehtud sai, olgu siis hinnaks kasvõi see suhe.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA olen. Juba paar kuud pole alkohol eriti mõttessegi tulnud, lahutusest saadik… Paraku läksid suhted täiesti šokeerivalt kiiresti allamäge, kui hakkasin elustiilis muudatusi tegema. Täpsemalt ei ole valmis asja lahkama, kuid kui keegi minuga sarnases olukorras on, siis olge valmis ka selleks, et näiliselt teiega ühel lainel partner tegelikult ei ole oma probleemidele otsa vaatama ja nendega tegelema nõus.

Alkohoolikutel minu kogemuse põhjal ongi mingi pundar, millele nad otsa ei suuda/oska/taha vaadata, oska vaadata. Või koguneb ja kuhjub see kogu vines olemise ajaga.

Siis on lihtne, ei ole adekvaatne, vines olles probleem kaob iseenesest, on mõnus, olen äge, (tegija).

Mul on arusaamine, et alkoholism püsib seni kuni (vaimne) “toetusgrupp” ümber. Kui kained ei soovi ebaadekvaatsust oma ellu/lahkuvad võib lõppeda. Kuni keegi samal lainel või toetab üritust misiganes moel, on väga raske lõppema. (emad-pojad, kestab surmani).

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA olen. Juba paar kuud pole alkohol eriti mõttessegi tulnud, lahutusest saadik… Paraku läksid suhted täiesti šokeerivalt kiiresti allamäge, kui hakkasin elustiilis muudatusi tegema. Täpsemalt ei ole valmis asja lahkama, kuid kui keegi minuga sarnases olukorras on, siis olge valmis ka selleks, et näiliselt teiega ühel lainel partner tegelikult ei ole oma probleemidele otsa vaatama ja nendega tegelema nõus.

Supertubli oled!!! Hea näide sellest, et alguses paneb inimene nö. vaimu valmis muutusteks ning siis ühel hetkel haarab asjal sarvist ja teeb muutuse ära.

Ära ainult eksmehel või kellelgi teisel ennast jamasse tagasi tõmmata lase.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on kodus sama probleem õllejoomisega. Oleme koos olnud pea 4 aastat ja koos kõige lühem kaine periood on 4 nädalat ja siiski üks meelemürk asendus teisega (kanepiga). Alles esmaspäeval olin purjus ja pisarates ning helistasin pool 10 õhtul AAsse, et tahaks tulla. Muidugi ma sinna ei jõudnud. Vastik on juba valetada endale, et homsest, esmaspäevast, järgnisest nädalast enam ei joo. Järjest rohkem hakkab tunduma, et tuleb uuesti savu hakata tõmbama, et käsi jälle õllekaela ümber poleks. Kurb aga tõsine probleem, mjs röövib nii palju energiat

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

olen märganud, et mu sõbranna ostab poest neid väiksed kangeid alkohole, kus on 200 ml sees, et hea õhtul ära juua. Ühelt pool oleks nagu hea – siis ta rohkem ei joo (kodus tal alkoholi ei ole), teiseks aja teeb muret sellest sõltuvus. Mul on kodus kapp alkot täis, ei tahan võtan klaasikese, kui ei, siis ei võta. Temal on aga poes käis selline sundost alati.

 

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA, mis teie elude mõte või eesmärk on?

Lapsi teil ei ole. Joote lihtsalt igavusest?? Tühjuse täitmiseks?

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA, mis teie elude mõte või eesmärk on?

Nad juba vahepeal jõudsid lahku minna, sest üks tahtis ikka kaineks saada ja teine ilmselt mitte, vaata mõned postitused ülespoole.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 60 )


Esileht Pereelu ja suhted Alkohoolikud