Kas treenimisele on raseduse esimesel trimistril piiranguid? Nimelt kas kergeid kõhulihaste harjutusi võib teha? Mida süüa, et kõhukinnisust vältida?
Tere, tänan küsimuse eest.
Esimesel trimestril võib tunda end nii kehvasti, et ei suuda treenimisele mõeldagi. Kui aga enesetunne on hea, siis tohib treenida nii nagu ollakse harjunud. Vältima peaks vaid neid alasid, kus on füüsilise vigastuse või kukkumise oht . Kõige rohkem energiat on üldjuhul rasedatel teisel trimestril. Siis on tõenäoliselt kõige soodsam treenida – enesetunne on läinud paremaks, samas kõht veel väga suur ja raske ei ole, kuid soovitatakse alates raseduse teisest trimestrist vältida kõhulihase harjutuste tegemist. Lubatud on treenida kere külgmisi lihaseid. Kolmandal trimestril treenides tasub koormust langetada. Kasvav kõht juba iseenesest muudabki treeningu raskemaks ja väsitavamaks. Treeningu eesmärk raseduse ajal ei ole vormi parandamine, vaid pigem vormi säilitamine ja hea enesetunne. Mitte ükski harjutus ei tohi põhjustada valu ega ebamugavustunnet.
Kõhukinnisus on sooletegevuse häire, mille korral roojamise sagedus on vähem kui 3 korda nädalas, või roojamisega kaasneb “punnitamine” või iste konsistents on kõva või pabulakujuline vähemalt veerandil juhtudest.
kõhukinnisus on tänases väheliikuvas maailmas sage probleem. Kõhukinnisust võivad põhjustada mitmed faktorid, üheks põhjuseks on rasedus, kus hormonaalsete muutuste tulemusena aeglustub sooleseinte peristaltika ja tänu sellele liigub soolesisu aeglasemalt edasi. Rooja aeglasel liikumisel jämesooles imendub sellest veelgi vedelikku läbi jämesoole seina ja roojamass muutub tahkemaks, või ka ka pabulakujuliseks.
Kõhutegevus on tihedalt seotud inimese emotsionaalse seisundiga. Stress võib põhjustada sooletegevuse kiirenemist või aeglustumist. Ebaregulaarne söömine, vähene vedeliku tarbimine, vähene füüsiline aktiivsus või roojamisel varasemalt kogetud valu võib võimendada vaevusi kõhukinnisusele kalduvuse korral. Kõhukinnisuse ennetamiseks tuleb süüa korrapäraselt ja tervislikult, kindlate vaheaegadega ja aeglaselt. Toit peab sisaldama piisavalt kiudaineid. Tuleb tarbida rohkem puuvilju, juurvilju, salateid, täisteraleiba, kuivatatud ploome, datleid, viigimarju, müslit, ka õIi. Osadele sobib paremini puu- ja juurviljade osakaalu suurendamine menüüs, teistele teraviljade lisamine. Lisaks on vaja juua vedelikku 1,5 – 2 liitrit päevas. Roojamisrefleksi väljakujundamisel on oluline hommikul pärast ärkamist klaasi vee joomine. Ka füüsilisel aktiivsusel on oluline roll soolemotoorika aktiveerimisel.
