Mähkmeid ära väga varu, proovi need ära, mis haiglast jaotatakse. Lapsed on erineva kehaehitusega ja nahaga. Meile näiteks Pampers ja Libero ei sobinud, mõlemad lasid läbi ja Pampers tegi pepu ka punaseks. Seega jäid Huggiesed lõpuks ja neid olin koju ühe väikese paki ka valmis ostnud.
Ise kasutasin Bebanthen salvi (mitte kreemi) nii lapsel põskede määrimiseks (õues magades läksid punaseks) kui ka nibude määrimiseks alguses. Lisaks üks beebikreem keha määrimiseks (osta apteegist) peale vanni.
Saialilletinktuur nabale. Silmad jm puhasta sooja veega lihtsalt, mina ei kasutanud mingeid spetsvahendeid ja loengutes ka räägiti, et sooja vett ei maksa karta.
Tsinksalv on ka ülihea asi – kui on pepu mähkmest vms punane, siis paks kiht peale ja ravib tundidega.
Kottkombe magamise jaoks oli meil asendamatu.
Lutt oli meil kohe algusest kasutusel. Samas lutipudelit ei ostnud ja otsustasin, et pean saama imetamisega hakkama. Sain kah. Aga kui on siiski hirm, et äkki ei saa, siis osta üks varuks. Arvestama peab muidugi sellega, et lapsele ei meeldi see konkreetne lutipudeli ots jälle. Meil näiteks luti pealt oli näha, et sobis ainult kirsikujuline latekslutt. Silikoon käis plumps suust välja ja need viltused otsad ka eriti ei sobinud.
Riietest – paar komplekti 56 suurust erinevaid riideid ja ülejäänud juba kõik suuremad, sest sellest esimesest nr 56 kasvab ülikähku välja kuigi alguses tundub, et on nagu kotis (minul ei olnud nt ühtegi 50 nr-t), samas bodisid (just tudukaid – pikki) peaks olema siiski mõned paarid, sest neid kakaõnnetusi ikka juhtub. Lisaks sokid, mütsid, sallid, kindad jm õueriided. Mina neid hõlmikbodisid ei salli. Ja kinnitustest meeldisid magnetkinnitustega (tellisin Sportsdirectist) või tõmblukkudega.
Turvahäll on vajalik, et saaks koju haiglast ja hiljem ka liikuma.
Vanker on vajalik. Minu laps magas lambanaha peal ja lambanahkses kotis, aga tean, et osad lambanahksetest asjadest puudust ei tunne üldse. Mulle sobis ja meeldis. Naturaalne. Vankri valisin selle järgi, et soovisin suurte ratastega (4) turvalist ja rasket vankrit, mille korviosa oleks võimalikult pikk ja suur, et laps saaks kaua seal magada.
Pesemisest – beebi vann vajalik. Absoluutselt kasutu asi minu jaoks oli vannialus, me kasutasime korra ainult. Küll aga oli hea termomeeter, et teaks veetemperatuuri. Ei ole esimese lapsega seda kogemust, et oskaks käe järgi kohe paraja vee teha. Hiljem tekib muidugi harjumus ja lapsel ka eelistused (meil tahtis soovituslikust nt natuke soojemat vett). Aga esimestel kordadel vajalik, et saaks pildi ette. Igapäevaseks pepupesuks ostsin ka ühe naturaalse allergikutele mõeldud pumbaga seebipudeli. Varutud oli 2 vannilina, millel see nö kapuutsiosa ka – väga head asjad, aga võta võimalikult suur suurus, nt 1m x 1m.
Küünekääre kasutasin enda omasid, need võtsin kohe haiglasse kaasa ka, sest sünnivad nad ülipikkade küüntega ja alguses, kui titt ainult magab, siis väga hea lõigata.
Voodipesu – mina tellisin jooskvalt kuskilt netist. Ja ostsin kaks seda nö vedelikupidavat aluslina ka. Kui öösel midagi juhtuski, siis sain nii kähku vahetatud tänu sellele – madrats kuiv ja üks kiht maha, teine peale. Mul magas laps muidugi sündimisest saadik ka oma võrekas, mis oli meie voodi vastas, üks külg ära. Tekk oli jällegi lambavillane. Suvel baikatekk. Üks hästi-hästi õhuke padi oli tal ka.
Mida ei ole kohe vaja osta, on kõhukott. Mul oli valmis ostetud, aga reaalselt hakkas vaja minema siiski kuskil 3-4 elukuu kandis. Lisaks, nagu mainisin enne, mõttetu ost oli vannialus. Minul isiklikult ei läinud enda jaoks kunagi vaja ka rinnapatju, paar tükki ainult piimapaisu ajal, aga pärast enam mitte. Kapsapea ja lehed aga olid asendamatud. Mingeid mänguasju pole ka mõtet varuda – neid tuleb lõpuks ikka uksest ja aknast, keegi toob niisama, siis tulevad katsikulised, sünnipäevalised vm tähtpäevad jne.
