NB! Palun vastake ainult need, kes on avatud suhtes. See teema on küll kunagi varem ka Perekoolis olnud, aga võimatu on leida sealt infot, kuna pidevalt sekkuvad need, kes pole ise olnud avatud suhtes.
Palun kirjeldage, milline täpsemalt teie avatud suhe on, millised on kokkulepped.
Väga selge peaks olema, et mis soost vastaja on, kas avatud suhe on kohe alguses või tuleb pika abielu sees jne.
Ma olen kindel, et suurem osa meestest eelistaks avatud suhet. Ma arvan, et paljud mehed enda arvates on avatud suhes, kuigi naine nii ei arva. Sageli on nii, et mees käiks ja korraldaks teiste naistega küll, kuid oma naisel võiks püksid jalas püsida.
Mina olin ühe väga vahva mehega juba mitmeid kuid suhelnud, kui tema poolt tuli jutuks avatud suhte soov. Mina seda ei soovinud, sest me veel polnud loonud korralikku omavahelist suhet, miks siis juba uued inimesed vajalikud. Mingi hetk me ka laiali läksime. Lahe mees oli, kuid mina ei olnud valmis, et tal oleks teisi partnereid veel, mina veel teist meest ei soovinud.
Miinus on ju see, et suguhaigusi võib nii saada. Kui just jah mees on kindlalt kondoomikasutaja ja oled kindel, et alati kasutab ja ise ka kasutad alati, siis ehk veel annab kuidagi olla avatud suhtes kuna ei ole mõeldav, et kumbki mitte kunagi kellessegi teisesse ei armu. Samamoodi peaks siis see kolmas osapool kummalgi alati teadma, et olete avatud suhtes, et ei tekiks asjatuid lootusi ja pettumusi. Selles mõttes jah leidub inimesi, kes on nõus nii. Aga muidu ju ei kaaluks seda kui kõik need kriteeriumid pole täidetud.
Teemaalgataja taas siin. Ma saan aru, et paljudel meist on mingi nägemus sellest, kas ja mis tingimustel avatud suhe võiks toimida. Kuid ma kordan tungivalt enda palvet – palun vastake ainult need, kes on praegu avatud suhtes. Või siis need, kes on kunagi varem olnud avatud suhtes – ka teie mõtted on oodatud. Kui midagi kommenteerite, siis palun andke omapoolne kinnitus, et olete praegu avatud suhtes või olite seda millalgi varem. Aitäh!
Nagu näha, pole vist selliseid eriti. Huvitav miks küll?
Mina jälle tahaks konkreetset definitsiooni tähendusele “avatud suhe”. Mulle kuidagi tundub, et erinevad inimesed mõtlevad selle all erinevaid asju.
Kui otse teemasse vastata, siis mina isiklikult absoluutselt ei poolda sellist asja (sõltumata sellest, milliste nüanssidega see teema on). Olen olnud suhtes/abielus peaaegu 35 aastat ja ei ole mitte ainsatki varianti, kus lepiksin meie suhtes “kellegagi veel”.
Ma arvan ka, et esmalt peaksite partneriga ära defineerima, mis on avatud suhe teie jaoks? Kas see, et mõlemad võivad teistega magada või ainult kohtingutel käia/suhelda? Kus on piirid teie jaoks?
Tean abielupaari, kes oli avatud suhtes. Mõlemad lehvisid mööda ilma erinevatega ringi. Kuniks naise teele jäi abikaasa lähisugulane, lihastes ilus, noor poiss. Ja mis järgnes ? Mõlemad armusid ning reetsid lõpuks kõiki, lastega pere läks draamaga lahku, suguvõsad pidid pooli valima jne paljud said haiget.
palun vastake ainult need, kes on praegu avatud suhtes.
Ka sa võid siin teemal oiata? Astu oma avatud suhtesse ja saad teada, see on ju väga personaalne.
Kui sa teist inimest ei armasta ja oled vallaline, siis on ju hea kedagi vahel tasuta ke…pimas käia.
Seniks, kui omale tõelise suhte leiad. MIDA siin veel lehekülgede kaupa jahuda on?
/olen olnud, never again. Isegi üksik ja vallaline on parem olla.
Ja parem räägi, mis su oma probleem on? Kutt tegi ettepaneku ja kuna sul on roosa prill tema suhtes parasjagu ees, siis ei suuda keelduda?
Ja nüüd kukkusid teematama, et kellelgi oleks ikka hea kogemus? Kui on, siis kohe tormad?
Aga seda sa vaeseke ju ei taipa, et sel, kel hea kogemus on/oli, ei ole ju sinu olukorras.
Vabandan, et olen TA vastu lugupidamatu ja kirjutan, kuigi mul pole ega saa kunagi olema avatud suhet. Lihtsalt ilmselgelt siia soovitud vastuseid ei tule ja ma mõtlesin, et miks teemat niisama raisku lasta. Mul on mõned küsimused.
1. Mis asjaoludel selline avatud suhte soov üldse tekib?
2. Kas avatud suhtes on kohta ka armastusel või on see pigem nagu äritehing? No näiteks mees tahab küll peret ja lapsi, aga mitte eluaeg sama naist. Nii siis lepitakse kokku, et mees panustab materiaalselt ja võib teha, mida tahab. Naine saab hea elu, aga peab nõustuma avatud suhtega.
3. Kui tõesti eeldada, et mõlemad osapooled avatud suhet soovivad, siis kas lastel on selles suhtes kohta? Kas oma suhteid harrastavad vanemad siis avalikult laste ees ja teadmisel, et täna on emme tolle onuga ja homme issi selle tädiga?
4. Kui raha ja aega pole just ülearu palju, siis kuidas olla kindel, et need kõrvalsuhted ühiselule siiski koormavaks ei muutu? Või on näiteks kokku lepitud, palju raha ja aega võõraste panemisele kulutada võib?
Ühesõnaga nagu aru saad, on minu jaoks tegemist ühe arusaamatu asjaga, aga ma proovin oma hinnangud endale hoida ja oleksin päriselt huvitatud aru saamast, kui keegi prooviks seletada.
Olen. Meil mõlemal on teisi partnereid, aga omavahel me neist suhetest ei räägi. Lihtsalt teame, et on ja sellest piisab.
Teise armumine pole muidugi välistatud, kuid see pole välistatud ka mitteavatud suhtes. Kui üks meist peaks tahtma kellegi teisega koos elada, siis nii on ja läheme laiali. Seni pole tahtnud, koos oleme olnud 12 aastat.
Tuttavate seast kuulnud, et igati eluterve suhtevorm ja on ainult hästi suhtele mõjunud – pole petmisi, üksteisega ollakse ausad ja samas ei jää millestki ilma.
mina olen avatud suhtes (tegelikult abielus), olen kolmekümnendate esimeses pooles. Eks avatuse mõiste sisustamine on igaühel erinev, kuid väga oluline on, et “mänguruumil” oleksid ka konkreetsed piirid, millest üle ei astuta. Meie puhul tähendab see, et kodu on püha (sinna võõraid ei tooda), abikaasa on nr 1 , emotsionaalne truudus kuulub üksnes abikaasale; püsivaid suhteid ei tekita, ja kui sa mingis situatsioonis tunned, et “vot seda ma nüüd küll enda abikaasale rääkida ei julgeks”, siis ongi piir käes.
Toimib, aga selle eelduseks on nii abikaasa kui ka iseenda (!) usaldamine ja tugev suhe.
Abikaasa ei ole seda võimalust kasutanud (ta selline..kodusem 🙂 ) , mina olen paaril-kolmel korral küll kümne aasta jooksul (välismaal reisil olles, Eesti on liiga konnatiik ja minu käitumine tekitaks meile põhejndamatuid küsimusi ja vääritimõistmist).
Miks vabasuhe? Sest ma ei usu igavesse füüsilisse monogaamiasse, vähemalt iseenda puhul on see küll nii ja iseennast ma juba tunnen. Ka Brad Pitt või David Beckham ei suudaks mind monogaamsena hoida, mis teha. Nii mõnus on võimaluse korral lubada endale “linnaluba” ja üht-kaht õhtut täis midagi teistsugust, värsket, uut – liblikaid kõhus, uue inimese tundmaõppimist, teistmoodi seksi jms – ja seda ilma süümepiinadeta, et “appi, ma petan” või “mis siis, kui mees teada saab”. Tõsisemat suhet sellest kunagi ei tule (alati annan oma üheööliblikale oma suhtestaatusest teada) ja seda ma ei tahagi, sest mul on maailma parim abikaasa, kes mind läbi ja lõhki mõistab. Paradoksaalsel kombel mõjub see kõik minu ja mu mehe suhtele (nii füüsilisele kui emotsionaalsele) ainult hästi . Mingit “ju-siis-pole-suhtes-rahul”-teemat pole mõtet siit otsida, sest oma abikaasat armastan ma kõige rohkem. Surmani. Ja tema ise pakkus välja selle vabaduse mulle ning arvab õigesti, et “happy wife, happy life”.
Ma arvan, et see võiks olla 40+ vanuses inimeste teema, kes sooviksid särtsu oma ellu, ilma peret lõhkumata. Ilmselt lapsed suured, ühine kinnisvara, kooselu mugavalt paika loksunud, aga samas ka hall argipäev on igapäevane külaline. Siis on omal kohal igasugu swingerdamised, avatud suhted jms, mis seksuaaltoonust üleval hoiaksid.
Mul on alati kuidagi nii kahju nendest avatud suhte osapooltest. Ma tean, et nad ise üldse ei arva, et neile oleks vaja kaasa tunda ja nii edasi, aga ma ei tea selliseid lugusid, kus säärased suhted oleks igavesti püsinud. Tean ainult selliseid, kus mingi aeg peavad mõlemad vastu, mõnikord isegi päris kaua, aga siis leiab üks või teine endale uue kaaslase ja selle uuega enam avatud suhet ei peeta. Sest lihtsalt ei taheta, sest see uus on inimene, kellega kaob ära tunne, et tahan uut ja põnevat ja liblikaid ja teistmoodi seksi. Piisab sellest ühest.
Aga ju vast on olemas teistsuguseid näiteid ka, kus elataksegi kõrge eani sama partneriga avatud suhtes, ma lihtsalt ei tea neid.
Olin, avatud suhtes ja ka kaugsuhtes ühe välismaalasega. Meie kokkulepe oli, et kui oleme koos, siis oleme koos – kui parasjagu eraldi riikides, siis võib igaüks teha mis soovib, lihtsalt väga ei arutanud teisi omavahel. Käisin igal kuul 1-2 nädalat seal.
Ma olen kindel, et suurem osa meestest eelistaks avatud suhet.
Kurat, ei ole nii!
Ma olen kindel, et suurem osa meestest eelistaks avatud suhet.
Kurat, ei ole nii!
Muidugi ei ole! Enamik mehi eelistab sellist suhet, kus NEMAD oleksid avatud suhtes, aga naine endastmõistetavalt truu.
Väga palju oleneb, MIKS sa küsid. Kas avatud suhte algataja oled sina või on teemaalgataja (naine?) selles seisus, et mees pakub avatud suhet (ja nähtavasti paljudel polegi muud võimalust kui nõustuda, kuigi ise nii avatud olla ei tahakski- no hea, et küsibki…) või oled hoopis kolmas, kellele seda “meil naisega on avatud suhe, me väga häppid, naine on nõus, tule nüüd voodisse!” aetakse??
Kui mees käib vahel niisama võõraid naisi raha eest k-ppimas ja sellest naisele ei iitsata ning naine käib ka vist kuskil mingi mehega k-ppimas ja sellest mehele ei iitsata, kas siis on ka avatud suhe? Midagi kokku lepitud ei ole, lihtsalt vahel käiakse niimoodi. Kodus sellest ei räägita.
Ei tea ühtki suhet, kus see oleks omavahelisele suhtele kasuks tulnud. Põhimõtteliselt on ikka nii, et mees teeb sellise ettepaneku, naine lepib, sest päris lahku ka ei taha minna. Ja kui siis naine ka kellegi endale leiab, on mees vägagi vihane.
Oma eksabikaasaga oli selline suhe, kui abielu oli põhimõtteliselt juba otsakorral. Täpselt nagu Tõutäkk kirjeldab, ei viitsi asju ajada ja kinnisvara jagada, eks elame siis mõlemad oma elu. Mingi normaalne suhe see pole ja tavaliselt lõpeb ikka lahutusega.
Mulle tundub, et avatud suhe sobib neile inimestele, kelle elustiil on olla ajutistes suhetes. Suhetes, kus ei ole plaanitudki olla koos elu lõpuni. On ju olemas selliseid inimesi, kelle arvates on loomulik iga mõne aja tagant vahetada elukaaslast.
Selliste jaoks ei olegi mingi traagika, kui kumbki võtab kõrvalt, sest mingit sügavat, siirast armastust ja “together forever” plaani selles suhtes nagunii pole. Sellises suhtes olles ongi täiesti ükskõik, mida teine seksirindel kuskil mujal teeb. See on ebaoluline ja pealiskaudne teema. Nii nagu tegelikult on ka see suhe, milles ollakse pealiskaudne, ajutine, mööduv, sügavamate ootusteta.
Need, kes on astunud suhtesse sooviga olla kooselus/abielus terve elu, need kelle peres on lapsed, nemad pigem ei soovi avatud suhet. Tõsiste kavatsustega suhtest lihtsalt ei käida uksest sisse-välja (mõtlen siinkohal nii otsest kui ka ülekantud tähendust) nii, nagu tuul parasjagu peas puhub või nagu püksis parasjagu kripeldab.
No oleme ausad! Selline elustiil tuleb ju kaaslase arvelt. Esiteks, nõuab see aega. Teiseks, mehed peavad ilmselt välja käima ka raha. Ehk siis aeg ja raha, mis peaks kuuluma perele, läheb hoopis kellegi teise jaoks.
Aga üldiselt arvan ka, et seda nn avatud suhet soovivad eelkõige mehed, kes töötlevad oma naisi, et see ongi normaalne ja loomulik. Ilmselt on mehed ka teadlikud, et nende naine armastab neid ning seetõttu ei kasuta seda avatud suhte võimalust. Seega, kõik ongi mehe jaoks nii nagu peab – avatud suhe on justkui lubatud mõlemale, aga vaikimisi kasutab seda varianti vaid mees. Naine mitte, sest ta ise ei taha,sest ta armastab ja ihaleb vaid oma meest. Aga, kui naine siiski tahab, leiab mees ikka mingi võimaluse, kuidas see naisele ära keelata.
Minul on olnud kogemus, et kohe suhte algul teatas mees, et tema ideaalis oleks meil avatud suhe. Ma isegi ei teadnud, mis see on, minu arust oli normaalne, kui juba tundeid välja näidatakse, siis on välistatud mingid “lisaelemendid”. Eriti veel suhte alguses, kui kõik on nii õrn ja värske ja kirglik – see avatud suhte jutt tundus täiesti solvav ja vulgaarne.
Nii, aga kenasti allusin töötlusele ja kuna me elasime eraldi ja noore ning aktiivsena inimesena veeretas elu mulle igasugu olukordi ja mehi ette, siis kasutasin neid ka ära, sest – kõik on nii avatud ju! Elu on fun, maha väikekodanlik klammerdumine – nagu mees mulle oli korrutanud. Mõistagi rääkisin oma seiklustest mehele ka, sest selline oli kokkulepe.
Ja mis oli tulemus – mees läks armukadedusest täitsa arust ära, täielik psaiko koorus selle tolerantse ja avatud pealispinna alt välja. Selgus, et ehkki tema peas oli see väga ideaalne elukorraldus, reaalsust ta välja ei kannatanud. Temal mingeid kõrvalhüppeid ei olnud, vbl kui oleks olnud, oleks ta seda kergemalt võtnud. Aga kokkuvõtteks – ma ei kujuta ausalt öeldes ette, mis tingimustel avatud suhe toimiks, eriti kui ühel justkui näkkab, teisel mitte. Skisoidne olukord tekib varem või hiljem, olen paari tuttava kogemuse põhjal ka seda näinud.
Minul on olnud kogemus, et kohe suhte algul teatas mees, et tema ideaalis oleks meil avatud suhe. Ma isegi ei teadnud, mis see on, minu arust oli normaalne, kui juba tundeid välja näidatakse, siis on välistatud mingid “lisaelemendid”. Eriti veel suhte alguses, kui kõik on nii õrn ja värske ja kirglik – see avatud suhte jutt tundus täiesti solvav ja vulgaarne.
Nii, aga kenasti allusin töötlusele ja kuna me elasime eraldi ja noore ning aktiivsena inimesena veeretas elu mulle igasugu olukordi ja mehi ette, siis kasutasin neid ka ära, sest – kõik on nii avatud ju! Elu on fun, maha väikekodanlik klammerdumine – nagu mees mulle oli korrutanud. Mõistagi rääkisin oma seiklustest mehele ka, sest selline oli kokkulepe.
Ja mis oli tulemus – mees läks armukadedusest täitsa arust ära, täielik psaiko koorus selle tolerantse ja avatud pealispinna alt välja. Selgus, et ehkki tema peas oli see väga ideaalne elukorraldus, reaalsust ta välja ei kannatanud. Temal mingeid kõrvalhüppeid ei olnud, vbl kui oleks olnud, oleks ta seda kergemalt võtnud. Aga kokkuvõtteks – ma ei kujuta ausalt öeldes ette, mis tingimustel avatud suhe toimiks, eriti kui ühel justkui näkkab, teisel mitte. Skisoidne olukord tekib varem või hiljem, olen paari tuttava kogemuse põhjal ka seda näinud.
Mina olen see kirjutaja, kes 10 a jooksul mõned korrad oma vabadust kasutanud on ja kelle mees on elukorraldusega igati rahul. Püüan vastata – see suhtevorm ei sobi kõigile (tõtt-öelda enamikele). Mina ja mu abikaasa oleme ses suhtes kiiksuga, et meil on kõik ristivastupidi – kui tavaliselt on mees just see, kes vabadust kasutab, siis meil on vastupidi; kui tavapäraselt vabasuhte-ettepaneku peale neelab naine oma pisaraid alla ja peab justkui “leppima”, siis meil on vastupidi; kui tavapäraselt läheb mees saikoks, siis meil on vastupidi. No said kaks väga sobivad pada ja kaant omavahel kokku ja kõik klapib ja sobib. Enamik mehi ei suuda end erutada mõttest, et keegi teine ka tema naist tahab või veel enam, et tema naine kord kolme-nelja aasta tagant end “tuulutamas” käib. Meile sobib aga väga hästi.
NB, et keegi siin midagi ette ei heidaks mulle, siis mu mehel on täpselt sama vabadus, kuid ta pole seda kasutanud (võimalusi on olnud, ta on kena mees). Ning ka mina olen oma vabadust kasutanud väga üksikutel kordadel. 90% inimestest, kellega igapäev suhtleme, ei oskaks tõenäoliselt arvatagi, et me pole nö klassikaline paar, kes on üksteisele altari ees lubanud, et “nüüdsest peale magan järgmised 70a ainult sinuga”. Pole mingit põhjust käia ja kuulutada 🙂
Seega kõik sõltub väga inimestest endist ja päris kindlasti ei sobi see variant igaühele – juhul, kui on mistahes kahtlus iseenda või partneri osas, siis ma soovitan tungivalt mitte hakata riskima, sest seljuhul rikub vabasuhe suhte ilmselgelt ära. Samuti peab olema partnerite vahel väga selge teineteise tunnete mõistmine, armastus, hoolimine ja teadmine, mis hetkest alates ei ole enam tegu lihtsalt “linnaloa realiseerimisega”, vaid haiget tegemisega. Reetmine ei ole ok ka vabasuhtes.
Enamik mehi eelistab sellist suhet, kus NEMAD oleksid avatud suhtes, aga naine endastmõistetavalt truu.
Sa juba mitmenda käona kilkad seda, et “enamik mehi” eelistab jne, OMETIGI, perekoolgi vaid kubiseb teemadest, kus NAINE seda soovib/kiidab/pooldab jne.,
Mis sul viga on?
Eh oled oma isiklikus kogemuses siiski liiga kinni ja piiratud?
Vaata ringi, mis päriselus toimub. – See on rohkem naiste teema.
PS. See, mida sa oma jobumeeste kogemuse põhjal nimetad “meeste eelistuseks” on pigem MITTE avatud suhe, vaid selline suhe, kus “mees petab ja naine on truu”.
Proovi neid kahte asja – oma eksidest jobumehi ja tõeliselt avatud suhet rohkem mitte segamini ajada, would be nice.
Sa juba mitmenda käona kilkad seda, et “enamik mehi” eelistab jne, OMETIGI, perekoolgi vaid kubiseb teemadest, kus NAINE seda soovib/kiidab/pooldab jne.
Tiheda perekooli lugejana ei ole ma küll selliseid teemasid siin märganud. Kas tood ehk mõne näite?
Seda olen ma siit petmiste teemade alt küll juhtunud lugema, et paljud naised ei jookse kohe lahku minema, kui mees on petnud. Küll aga ei ole märganud selliseid teemasid, kus naine ise seda soovib/kiidab/pooldab. Pigem on selliseid naisi ikka rõhuv vähemus. Siin teemas on ainult üks selline naine.
“Samuti peab olema partnerite vahel väga selge teineteise tunnete mõistmine, armastus, hoolimine ja teadmine, mis hetkest alates ei ole enam tegu lihtsalt “linnaloa realiseerimisega”, vaid haiget tegemisega. Reetmine ei ole ok ka vabasuhtes.”
Kõva armastus ja hoolimine tõesti on käia mingite suvakate meestega oma armastatu kõrvalt keppimas..
Sellel mehel pole küll naise valikuga vedanud.
NB! Palun vastake ainult need, kes on avatud suhtes. See teema on küll kunagi varem ka Perekoolis olnud, aga võimatu on leida sealt infot, kuna pidevalt sekkuvad need, kes pole ise olnud avatud suhtes.
Palun kirjeldage, milline täpsemalt teie avatud suhe on, millised on kokkulepped.
Võtan emdale õiguse kommenteerida, sest elukogemust on piisavalt. Põgeneda tuleb selliste meeste ja naiste eest, kes räägivad avatud suhtest ja/või päriselt kasutavadki teisi inimesi oma ihade rahuldamiseks. Täuelik lugupidamatus oma partneri suhtes ja suguhaiguste levitamine.
Kõva armastus ja hoolimine tõesti on käia mingite suvakate meestega oma armastatu kõrvalt keppimas.
Pole küll see kägu, aga… vaevalt, et tegu on suvakatega, ikka talle meeldivate inimestega. Ja keppima ei pea üldse mitte armastuse pärast, vaid seda ka muudel põhjustel, nt pingemaandus, seiklus, uued sensoorsed kogemused – millel pole armastamisega mingit pistmist.
Muidugi on tore, kui partnerid suudavad omavahel kõiki teineteise seksuaalseid soove rahuldada, aga sageli see pole nii. Arvata, et seksitakse ainult seetõttu on peal on mingi meeletu armastus, on väga naiivne.
<p style=”text-align: center;”>
</p>
NB! Palun vastake ainult need, kes on avatud suhtes. See teema on küll kunagi varem ka Perekoolis olnud, aga võimatu on leida sealt infot, kuna pidevalt sekkuvad need, kes pole ise olnud avatud suhtes.
Palun kirjeldage, milline täpsemalt teie avatud suhe on, millised on kokkulepped.
Võtan emdale õiguse kommenteerida, sest elukogemust on piisavalt. Põgeneda tuleb selliste meeste ja naiste eest, kes räägivad avatud suhtest ja/või päriselt kasutavadki teisi inimesi oma ihade rahuldamiseks. Täuelik lugupidamatus oma partneri suhtes ja suguhaiguste levitamine.
elukogenu, ära palun võta endale õigust solvata, ja kuulutada, et vaid füüsiliselt monogaamsed suhted on päriselt ainuõiged (isegi kui see sinu silmis nii on). Mina ei halvusta monogaamiat, sina ära võta endale vabadust solvata teiste valikuid.
See on minu ja mu mehe valik, ning oli seda juba enne abielu. Ei kavatse mina ega tema üksteise eest põgeneda ega suguhaigusi levitada, nii palju elukogemust võiks Sul ju olla, et eelarvamusi vältida teiste suhtes. Minu ja mu mehe jaoks on nähtavasti piirid lihtsalt kaugemal, kui sul. On alati olnud.
Ning mees pole mul ilnselgelt ka mingi tossike või allasurutu, kes “lihtsalt ära kannatab” või endaga lugupidamatult käituda laseb. Meie suhtes lihtsalt ei näita mõni üksik seiklus veel lugupidamatust, küll aga on lugupidamatu teiste solvamine. 😉
