Teema: Diagnoosid digiloos

Digiloos on andmed alates 2009. aastast. Haiglate andmebaasides umbes 2000. aastast (+/- paar aastat). Siiamaani osad perearstid ei kanna andmeid digilukku, v.a. kui see hädavajalik on.

Arstid näevad digiloo sissekandeid teistsuguses vaates kui tavainimene (olenevalt haiglasisesest infosüsteemist), aga ka sel juhul on info otsimine väga-väga tülikas. Mingit ülevaadet on raske saada, või kui see ongi tehniliselt võimalik, siis reaalselt on see ikkagi üks suur soolikas, kust kiiresti andmeid leida on tülikas. Kõige suurem puudus digiloo praeguse lahenduse juures on see, et andmete kättesaamine on ajamahukas ja aeg on teatavasti kõige kallim.

Ma soovitan teemaalgatajal pöörduda digiloo tegijate poole ja oma muret kurta. Kui keegi ei kurda, siis nad arvavad, et ongi kõik hästi.

Ja aegkriitiliste andmete kohta. Kui arst diagnoosi sisestab, siis ei ole mitte kuskil mitte mingisugust linnukest. Minul pole õrna aimugi, kuidas mõni diagnoos muutub digiloos aegkriitiliseks ja mõni mitte. Isiklikult, patsienti ravides, ei vaata ma mitte kunagi seda sektsiooni.

Arst

#3610715:

Küll arstid ise teavad, kust mida vaadata

aegkriitiliste andmete all on asjad, mille teadmata jäämine võib elu ohustada. need ei ole seal naljapärast.

#3610790:

#3610766:

Arst

Tänan, sinu vastust ma ootasingi. Just see info oli mul puudu, et mida arstid näevad või vaatavad. Pöördun tõesti digiloo haldajate poole.

See sinu hüpertoonia ei ole aegkriitiline info, saa aru .

#3610832:

#3610766:

Arstid näevad digiloo sissekandeid teistsuguses vaates kui tavainimene (olenevalt haiglasisesest infosüsteemist), aga ka sel juhul on info otsimine väga-väga tülikas.

arst, mul oleks ka üks digilooga seonduv küsimus, kui tohib. kas arst näeb kohe kerge vaevaga ära, et inimesel on diagnoositud nt dementsus? väga ebamugavad olukorrad tekivad mul mõnikord emaga koos arstivisiitidel käies, sest mu ema siiski jagab üsna palju ümbritsevast ja ma ei saa hakata selgitama, miks ma temaga kaasas olen. praegu veel eriti, kui on nõue, et saatjad ei ole lubatud.

Ei. Kui ta seda infot sihipäraselt ei otsi, siis ta ei näe seda. Eks natuke sõltub ka arsti harjumusest digilugu kasutada. On olemas küll selline variant, et võetakse välja ainult diagnoosid, mis patsiendile on pandud. Aga seal on kirjas KÕIK diagnoosid, mis iial on digilukku sisestatud. Seega võib seal olla 12 hüpertooniadiagnoosi, 25 retsepti uuendamise diagnoosi, 2 bronhiididiagnoos, 5 kõrgenenud kolesteroolitaseme diagnoosi jne, jne. Kokku paarsada diagnoosi, kõik kümnekaupa eraldi lehekülgedel. Üksik dementsuse diagnoos võib tõesti kahe silma vahele jääda.

Diagnoos üksi ei anna arstile midagi. On vaja teada, mille alusel diagnoos on pandud, kas ja milliseid uuringuid on tehtud. Jne.

Muide, targemad arstid on väga hästi teadlikud, kuidas dementne, varem intelligentne, inimene võib pikalt ära petta, et temaga on kõik korras. Aga me oskame ka väikseid märke näha…

Kuidas ma kõiki enda diagnoose näen?

#3611357:

#3611346:

Muide, targemad arstid on väga hästi teadlikud, kuidas dementne, varem intelligentne, inimene võib pikalt ära petta, et temaga on kõik korras. Aga me oskame ka väikseid märke näha…

Heh 🙂 sellega seoses meenub mulle, mu vanaema, kes ka oli dementne, aga suutis imehead muljet jätta. Ta oli kauaaegne terviseasutuse töötaja ning millalgi tulid umbes 90. sünnipäeva puhul endised töökaaslased (arstid, õed, mingid administratsiooni asjapulgad veel) õnne soovima. Istuti tunnike kohvilauas, meenutati vanu aegu, naerdi palju mineviku üle ja külalised kiitsid, kui kõbus vanaema on ja kui arukat juttu ajab. Kui külalised ära läksid, küsis vanaema esimese asjana, et “nii hea kohvi oli, aga kes need külalised olid kõik siin”? Seega oli suutnud ka arstid ära petta 🙂

Aga sa ei tea, mida külalised tegelikult arvasid 😉

#3610830:

#3610715:

Küll arstid ise teavad, kust mida vaadata

aegkriitiliste andmete all on asjad, mille teadmata jäämine võib elu ohustada. need ei ole seal naljapärast.

Kas just elu ohustavad? Mul on seal 1. Immuniseerimine, 3a tagasi tehtud puugisüst. 2. Väljastatud ravimid viimase kolme kuu jooksul, millest võib hüpertoonia diagnoosi välja lugeda. Aga saan need pooleks aastaks, huvitav, kas pärast kolme kuud kaovadki ära? Nende hulgas ka oktoobris tehtud gripivaktsiin. 3. Viimane visiit või hospitaliseerimine. Visiidid on  mul kord kuus. Seal kirjas põhihaigus ja sellega kaasuvad haigused.