Teema: Dušiseina klaasi pesemine

Viska minema see duššikabiin, siis ei pea neid klaase vahtima.

#3568403:

Ma ei tea, kas see on klaasi eripära või on asi Tartu vees.

Ma ka ei tea.
Kas see on sul seal nüüd päris klaas nagu klaas olema peab või on mingi odav plastmassilöga.
Viimasel puhul pole midagi imestada, et ongi hägune; esimesel juhul saab ta puhtaks nagu klaasi ikka.
Aga sa vist ise ka veel ei tea.

Selle pihta paluda koputada, et vahet teha, pole vist ka mõtet, lööd veel puruks ja siis on häda suur.

#3568431:

Ikka päris klaas, kuid tõepoolest ei ole võimalik nõndaviisi puhtaks saada kui näiteks aknaid

No akna saab ju igast asendist ja alati puhtaks, oled ju nõus?

KUI aknaklaas on kraabitud, siis ta on pärast ka puhas, aga kraabitud ja nii on.
Ja klaas kannatab peaaegu kõike keemiat, kuni 100% hapeteni välja.
Vblla keegi on selle dušiklaasi enne mingi abrasiiviga tuhmiks hõõrunud? Siis klaas ongi tuhm ja midagi pole teha…

Olen ka ise elanud nii Tartus kui Tallinnas ja tean seda vee vahet küll. Tallinna vesi on pehme, sooladevaene (järvevesi ju) – hea pesemiseks, mitte nii hea joomiseks. Tartu vesi on põhjavesi ja see on sooladerikkam, seega parem joomiseks, aga mitte nii hea pesemiseks ja kodumasinatele/vannitoa sisustusele, kuna tekitab rohkem lubjasetet ehk katlakivi.

Selle kõva sette eemaldamiseks dušinurga klaasseinal on kõige parem vahend tavaline 30% äädikas. Võtad nõudepesušvammi, määrid sellega äädika klaasile laiali ja hõõrud švammi kareda poolega. Äädikas on korralikult happeline ja murendab klaasil oleva lubjase sette. Kui on nii paks sete, et ühe hõõrumisega jagu ei saa (tundub, et ei jaksa enam äädikalõhna pikemalt kannatada), siis jäta selleks korraks sinnapaika ja loputa üle, aga korda puhastamist mingi aja pärast. Küll siis iga korraga setet vähemaks jääb.

Klaasipesuvahendid (mis on mõeldud akende pesemiseks) ei suudagi lubjast setet ära võtta. Enne suudavad seda tugevad vetsupuhatusvahenid (Domestos, Chillit) – võib ka proovida, aga ka neil on miinuseks tugev lõhn.

#3568441:

No akna saab ju igast asendist ja alati puhtaks, oled ju nõus? KUI aknaklaas on kraabitud, siis ta on pärast ka puhas, aga kraabitud ja nii on. Ja klaas kannatab peaaegu kõike keemiat, kuni 100% hapeteni välja. Vblla keegi on selle dušiklaasi enne mingi abrasiiviga tuhmiks hõõrunud? Siis klaas ongi tuhm ja midagi pole teha…

Ka lubjasete ise võib muuta klaasi pinna tuhmiks ja katsumisel karedaks. Aknaklaasiga seda ei juhtu, sest vihmavesi on pehme, aga dushinurga klaasiga, mis pidevalt puutub kokku kareda veega, võib juhtuda küll.

Kui happeline vahend lubjakorra klaasi pealt “ära sööb”, saab näha , milline see klaas ise siis õieti on.

Mina pole ka seni ühtegi nii tõhusat vahendit klaasi puhastamiseks leidnud kui äädikas. Samas mul hakkab selle lõhnast veidi paha.

Mul üks sõbranna soovitas mingit Amway toodet, aga pole aimugi kust seda saab, pidavat aitama.

Tuttav mure! Kolisin hiljuti rendikorterisse, mis oli küll kenasti puhtaks küüritud, aga lubjasette jäljed nii vannitubades kui köögi kivist töötasapindadel (ning neid oli eemaldamiseks ilmselt ägedasti Cif’iga hõõrutud, aga tagajärjetult). Uude elukohta puhastusvahendeid hankides haarasin tavapärase greibiekstraktiga Frosch köögipunastusvahendi asemel hajameelselt hoopis selle (mine veel võõrkeelses keskkonnas ilma lugemisprillideta poodi…) – ja olen selle eksituse üle tänulik. Kerge vaevaga saab lahti lubjasettest igasugustel pindadel, kraanikausid, segistid ja segistite ühenduskohad, dušikabiini klaasid ja isegi veekeedukastruli põhi.

Veeinsenerina: Tartus ongi teatud piirkondades vägagi kare vesi ja peabki olema nn lubjasetet või siis nimetatakse ka katlakiviks jne. Keegi väitis, et Tallinas nn järvevesi ja pehme, ei ole päris nii … seda võite Soomes kohata.
Pehme vesi: kordades rohkem kulub vett seebi mahasaamiseks ihult (aga seevastu seep vahutab kenasti); kare vesi: ei pruugi väga vahutada, aga saate vähese vee kogusega ihult seebi maha.

#3568633:

Tartus ongi teatud piirkondades vägagi kare vesi j

Tartus ja üldse Lõuna-Eestis on ju paekivi lademetes vedelemas, eksole. Majad on sellest tehtud, teed, jne, lausa maas vedeleb.

Seevastu Lasnamäe kanal ja kasvõi P-Eesti Pankrannik on poisike. Kõik see paas, mis seal on, ongi L-Eestist rekkadega kohale treilatud.

#3568659:

Tartus ja üldse Lõuna-Eestis on ju paekivi lademetes vedelemas, eksole. Majad on sellest tehtud, teed, jne, lausa maas vedeleb.

Selleks, et põhjavesi Lõuna-Eestis kare oleks, ei olegi vaja tingimata paekivi lademetes vedelemas.

Vesi uhub läbi mullakihtide filtreerudes (nii põhjavesi tekibki) mineraalsooli välja, võtab neid kaasa.  Mineraalsoolad on lahustunud kujul põhjavees. Piisab sellest, et Lõuna-Eesti kaevuvett veekeedukannus keeta ja näed, kuidas kann kattub katlakivikihiga hoopis kiiremini kui Tallinna vee korral.

Kasutage fosforhapet ja igasugune lubjasete ja katlakivi tuleb hõlpsasti maha. Mingit haisu ka pole.

Tartus tekibki katlakivi kergesti. Vesi on siin kare. Proovi mõnd eelpool nimetatud toodet.

Elame 21. sajandil. Selle asemel, et pidevalt küürida ja rikkiminevaid kodumasinaid parandada, on ammu välja mõeldud vahendid. Tegeleda oleks targem põhjusega mitte tagajärgede koristamisega.
Lihtsalt näide, https://www.miridon.ee/veepehmendus/veepehmendus-vaiketarbija/

Müüvad paljud firmad ja isegi ehituspoed, hinnad vägagi mõistlikud arvestadest karedast veest tulenevaid probleeme.