Ma ei ole küll see, keda sa siin tsiteerid, aga ma võin vastata, et ebaseaduslikud piirangud on möödas. Ja need olid mõttetud juba siis kui need kehtisid.
Sa võiksid mõne artikli ka pealkirjast kaugemale läbi lugeda. Kaasa arvatud käesoleva teema algatanud artikli.
Ükski kohtuotsus ei ole öelnud, et koroonapiirangud on ebaseaduslikud või et riik neid ei tohi kehtestada. Antud teema algatanud kohvikuartiklis on juttu hoopis sellest, et kas ühel teatud perioodil, kus mujal juba koroonapiiranguid lõdvemaks lasti, oli õigustatud jätkuvalt piirata kohvikus viibimist.
Tsitaat:
Kohus märkis, et kuigi valitsus alates 3. maist 2021 muudes valdkondades siiski piiranguid leevendas ja lubas siseruumides arvestatava nakatumisriskiga tegevused – sportimine ja treenimine, huvitegevus kuni kümneliikmelistes rühmades ühes 2+2 reegli järgmisega, jäi selgusetuks, miks kohviku siseruume, täituvuse või muude piirangute rakendamisega samal ajal, ei avatud ja neile piirangud kehtima jäeti.
Kokkuvõtvalt leidis kohus, et vaidlustatud korraldused on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastased – piirangute proportsionaalsust pole tegelikkuses hinnatud ning olulised asjaolud on jäetud arvestamata või lähtuti asjakohatutest kaalutlustest. Samuti ei olnud ka piirangute kehtivusaja pikendamisel käsitletud võimalust leebemate meetmete rakendamiseks.
Tsitaadi lõpp.
Seega vaieldi selle üle, et miks mujal tohtis juba käia, aga kohvikus ikka veel ei tohtinud käia. Ja jõuti otsusele, et kui mujal juba tohtis käia, siis oleks ka kohvikus pidanud tohtima käia. See on kõik. Mitte et koroonapiirangud on igas olukorras ebaseaduslikud. Ei ole. Jutt on ainult paarist VAIDLUSTATUD piirangust tollel konkreetsel perioodil.
Samamoodi on lood kiirabist ja sõjaväest vallandatutega. Küsimus ei ole mitte koroonapiirangute ebaseaduslikkuses, vaid selles, et kas vallandamine ise on kooskõlas konkreetselt neid instantse reguleerivate eeskirjadega.
Tsiteerime:
https://www.postimees.ee/7754794/koroonatoendi-vastu-seisnud-abielupaar-jai-ringkonnakohtus-kaotajaks
Menetluses on olnud kokku 64 kaasust. Enam kui poolte jõustunud lahendite puhul lahkus valitsus kohtuvaidlusest võitjana. 39 riigi kasuks tehtud otsust on juba jõustunud, 14 veel mitte. Ehk nende puhul on kaebajal veel võimalus otsust edasi kaevata. 6 menetlust on veel pooleli ja viie kaasuse puhul on kohus otsustanud riigi kahjuks.
Neist kõigist olulisimaks võib pidada Riigikohtu otsust Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS-i) sätete õiguspärasuse osas eelmisel sügisel, kus riigikohus pidas neid põhiseadusega kooskõlas olevateks.
Selle ülevaate hulka ei kuulu politsei-ja piirivalveameti (PPA) ja kaitseväe personalialaseid vaidlused, mis tulenevad asutuse enda käskkirjadest. Halduskohtud ja ringkonnakohtud on teinud lahendeid, milles on leidnud, et PPA-l, Kaitseväel ja Tallinna Kiirabil on puudunud vaktsineerimata isiku suhtes alus nende töölt vabastamiseks. Kohtud on tuginenud erinevatele menetluslikele eksimustele, mis tööandja poolt on töölt vabastamisel ja vaktsineerimise eelduse seadmisel tehtud, mitte sellele, et tööandjate poolt töökohal vaktsineerimise nõuet ei saaks seada või see oleks põhiseadusvastane.
Tsitaadi lõpp
Nii et lõpeta nendest “ebaseaduslikest” piirangutest jauramine ja tee endale algatuseks selgeks, millest kohtuasjades üldse jutt on.
