Teema: Ei jõua teha, käia kuskil

See on täpselt minu teema. Keegi uuris, miks siis karja lapsi tegite. Mina näiteks ei teadnud, et ma olen introvert enne kui lapsed olemas olid, sest enne lapsi oli mul alati võimalik suhtlusest ja käimistest puhata, nii et sotsiaalsele elule vastamata oli mu introverdipool ka rahuldatud. Aga kui on lapsed ja on töö, siis on tõesti tunne, et see on piir ja rohkem ei mahu.

Kõige väsitavamad kohad on minu jaoks lõbustuspargid, veekeskused, mängumaad, massidele mõeldud üritused ja kaubanduskeskused. Õnneks on mul mees, kes tahab lastega sellistes kohtades käia. Mõnikord käin kaasas puhtalt kohusetundest, et mis ema ma olen kui ma lastega siin ja seal ei käi. Ja siis kardan, et nad tunnetavad ära, et ma näiteks laulupidu vaataks tegelikult parem telekast. Lapsed juba üsna suured, hakkab rahulikumaks minema, Lottemaad ja Pokumaad on minevik ja see on mõnus. Lõbustusparke ja veekeskuseid tahavad ikka veel.

Kõige imelikum on minu puhul see, et ma tegelikult naudin ja vajan väljaskäimist, aga energiat annavad ning tuju tõstavad ainult mulle sobivad üritused ja seltskonnad. Näiteks parimate sõpradega restoraniskäik, lemmikmuusika kontsert. Seega tunnen end väga isekana, samal ajal kui olen ju palju neid omale sobivaid üritusi lastele sobivate vastu välja vahetanud ka.

Ma tunnen neid peresid, kes kutsuvad pool klassi omale külla ja korraldavad ühise kalapüügi või koogiküpsetamise. See on fantastiline, olen tõesti tänulik. Aga saage aru, et teie jaoks on see aktiivne tegelemine sama loomulik kui mõne jaoks nende asjade mitte teha suutmine. Olge õnnelikud, et sellised olete, aga ärge teistsuguseid ka hukka mõistke.

#3161412:

#3161367:

#3161365:

#3161335:

Tundub, et tegemist siiski meditsiinilise probleemiga, kui muidu tahaks, aga vaimsel pinnal ei suuda seda tahet realiseerida. Tegemist võib olla depressiooniga.

Absoluutsel ei ole nõus selle hinnanguga. Teemaalgataja tundub olevat üsna tavapärane introvert ja see ei ole meditsiiniline probleem.

Et siis intorverdid tahavad tegelikult väga käia ja suhelda, aga lihtsalt ei jõua? Ja permanentselt kurvastavad seetõttu, et ei jõua kusagil käia? Mina tean küll täpselt vastupidi, et introverdid ei taha eriti kuskil käia ega suhelda ja see, et nad ei käi ja ei suhtle, ei ole nende jaoks probleem, vaid see sobibki neile. Sa ikka teemaalgatuse lugesid korralikult läbi?

Lugesin. Mulle ei jäänud muljet, et teemaalgataja tegelikult ise tahaks kõiki neid asju teha, vaid et ta tunneb survet, nagu ta peaks tahtma kõiki neid asju teha. Samuti kirjutas ta, et nende asjade tegemiseks, mida talle meeldib teha, jätkub tal täiesti piisavalt energiat. Kui tal oleks depressioon, siis ta ei jaksaks ka endale meeldivaid asju teha.

Kas sina ka lugesid teemaalgatuse läbi?

Loe siis palun uuesti, ilmselgelt on sul funktsionaalse lugemisoskusega raskusi. Panen siia teemaalgataja tsitaadi: “Ma nii väga tahaks jõuda ja nautida käimisi ja suhtlemist.”

Ma tean väga hästi, kes on introverdid – nimelt on minu abikaasa introvert ja introverdid ei põe kunagi, et nad ei taha kusagil käia ja kellegagi suhelda. Nad hoiavad hea meelega end seltskondlikest üritustest eemale ja nende jaoks ei ole see mitte kunagi probleem, nagu teemalagataja jaoks. Introverdid ei tunne mingit väsimust ega jõuetust, kui nad on füüsiliselt terved.

Funktsionaalse lugemisoskuse Kägu ka platsis ???? Vaheta plaati juba.

#3161981:

#3161412:

#3161367:

#3161365:

#3161335:

Tundub, et tegemist siiski meditsiinilise probleemiga, kui muidu tahaks, aga vaimsel pinnal ei suuda seda tahet realiseerida. Tegemist võib olla depressiooniga.

Absoluutsel ei ole nõus selle hinnanguga. Teemaalgataja tundub olevat üsna tavapärane introvert ja see ei ole meditsiiniline probleem.

Et siis intorverdid tahavad tegelikult väga käia ja suhelda, aga lihtsalt ei jõua? Ja permanentselt kurvastavad seetõttu, et ei jõua kusagil käia? Mina tean küll täpselt vastupidi, et introverdid ei taha eriti kuskil käia ega suhelda ja see, et nad ei käi ja ei suhtle, ei ole nende jaoks probleem, vaid see sobibki neile. Sa ikka teemaalgatuse lugesid korralikult läbi?

Lugesin. Mulle ei jäänud muljet, et teemaalgataja tegelikult ise tahaks kõiki neid asju teha, vaid et ta tunneb survet, nagu ta peaks tahtma kõiki neid asju teha. Samuti kirjutas ta, et nende asjade tegemiseks, mida talle meeldib teha, jätkub tal täiesti piisavalt energiat. Kui tal oleks depressioon, siis ta ei jaksaks ka endale meeldivaid asju teha.

Kas sina ka lugesid teemaalgatuse läbi?

Loe siis palun uuesti, ilmselgelt on sul funktsionaalse lugemisoskusega raskusi. Panen siia teemaalgataja tsitaadi: “Ma nii väga tahaks jõuda ja nautida käimisi ja suhtlemist.”

Ma tean väga hästi, kes on introverdid – nimelt on minu abikaasa introvert ja introverdid ei põe kunagi, et nad ei saa taha kusagil käia ja kellegagi suhelda. Nad hoiavad hea meelega end seltskondlikest üritustest eemale ja nende jaoks ei ole see mitte kunagi probleem, nagu teemalagataja jaoks. Introverdid ei tunne mingit väsimust ega jõuetust, kui nad on füüsiliselt terved.

On ilmselge, et sa ei saa sellest introvertsuse teemast eriti hästi aru. Oled kohanud ühte introverti (sinu abikaasa) ja nüüd teed selle pealt järelduse, et kõik introverdid on täpselt sellised nagu tema. Vale. Introverte on ka igasuguseid ja teemaalgataja on päris kindlasti kohe introvert. Selle on ära tundnud ülejäänud introverdid selles teemas (kaasaarvatud mina).

Seda sulle seletataksegi, et introverdid ei tunne väsimust ega jõuetust, kui nad saavad kulgeda omas tempos ja nii nagu neile sobib. Väga paljud pereeluga kaasas käivad aspektid (laste sünnipäevad, üritused, perega koos väljaskäimised jne) lähevad introverdile sobiva tempoga vastuollu. Jah, mina tahaks ka neid asju nautida ja mitte neist väsida. Tahaksin, sest see lihtsalt teeks elu nii palju lihtsamaks. Aga midagi pole parata – need asjad lihtsalt väsitavad. See ei ole depressioon.

Funktsionaalne lugemisoskus sul võib olla, aga asjade sisust arusaamisvõime sul paraku puudub.

#3162013:

#3161981:

#3161412:

#3161367:

#3161365:

#3161335:

Tundub, et tegemist siiski meditsiinilise probleemiga, kui muidu tahaks, aga vaimsel pinnal ei suuda seda tahet realiseerida. Tegemist võib olla depressiooniga.

Absoluutsel ei ole nõus selle hinnanguga. Teemaalgataja tundub olevat üsna tavapärane introvert ja see ei ole meditsiiniline probleem.

Et siis intorverdid tahavad tegelikult väga käia ja suhelda, aga lihtsalt ei jõua? Ja permanentselt kurvastavad seetõttu, et ei jõua kusagil käia? Mina tean küll täpselt vastupidi, et introverdid ei taha eriti kuskil käia ega suhelda ja see, et nad ei käi ja ei suhtle, ei ole nende jaoks probleem, vaid see sobibki neile. Sa ikka teemaalgatuse lugesid korralikult läbi?

Lugesin. Mulle ei jäänud muljet, et teemaalgataja tegelikult ise tahaks kõiki neid asju teha, vaid et ta tunneb survet, nagu ta peaks tahtma kõiki neid asju teha. Samuti kirjutas ta, et nende asjade tegemiseks, mida talle meeldib teha, jätkub tal täiesti piisavalt energiat. Kui tal oleks depressioon, siis ta ei jaksaks ka endale meeldivaid asju teha.

Kas sina ka lugesid teemaalgatuse läbi?

Loe siis palun uuesti, ilmselgelt on sul funktsionaalse lugemisoskusega raskusi. Panen siia teemaalgataja tsitaadi: “Ma nii väga tahaks jõuda ja nautida käimisi ja suhtlemist.”

Ma tean väga hästi, kes on introverdid – nimelt on minu abikaasa introvert ja introverdid ei põe kunagi, et nad ei saa taha kusagil käia ja kellegagi suhelda. Nad hoiavad hea meelega end seltskondlikest üritustest eemale ja nende jaoks ei ole see mitte kunagi probleem, nagu teemalagataja jaoks. Introverdid ei tunne mingit väsimust ega jõuetust, kui nad on füüsiliselt terved.

On ilmselge, et sa ei saa sellest introvertsuse teemast eriti hästi aru. Oled kohanud ühte introverti (sinu abikaasa) ja nüüd teed selle pealt järelduse, et kõik introverdid on täpselt sellised nagu tema. Vale. Introverte on ka igasuguseid ja teemaalgataja on päris kindlasti kohe introvert. Selle on ära tundnud ülejäänud introverdid selles teemas (kaasaarvatud mina).

Seda sulle seletataksegi, et introverdid ei tunne väsimust ega jõuetust, kui nad saavad kulgeda omas tempos ja nii nagu neile sobib. Väga paljud pereeluga kaasas käivad aspektid (laste sünnipäevad, üritused, perega koos väljaskäimised jne) lähevad introverdile sobiva tempoga vastuollu. Jah, mina tahaks ka neid asju nautida ja mitte neist väsida. Tahaksin, sest see lihtsalt teeks elu nii palju lihtsamaks. Aga midagi pole parata – need asjad lihtsalt väsitavad. See ei ole depressioon.

??? Minu abikaasa on osalenud kümnetel laste üritustel kohusetundest. Ei väsita see teda mitte kuidagi, on koju jõudes alati rõõmasmeelne ega vingu ega hädalada kunagi ning läheb järgmisele jälle, kui peab.
Sa siis väidad jätkuvalt, et introverdid tegelikult hirmsasti tahavad igal pool käia ja suhelda?

Mina ise muuseas olen kõige ilmekam näide ekstraverdist, kes jumaldab suhtlemist, nii et alustan tihti jutustamist juhuslikus seltskonnas täiesti võõraste inimestega, jooksen läbi kõikvõimalikud üritused, kuhu mind pidevalt kutsutakse, aga periooditi tekib tunne, et üldse enam ei jaksa ja siis olengi ainult kodus pere keskel, ei käi kuskil ja põen, et nii palju jääb tegemata-nägemata, sest jõudu ja tahtmist pole. Õnneks need perioodid on möödunud.

Kui sul on lihtsam oma depressiooni introvertsusega põhjendada, siis minugi poolest, ainult ühel hetkel võib see deprekas su tappa, kui sa seda ei ravi.

#3162040:

#3162031:

??? Minu abikaasa on osalenud kümnetel laste üritustel kohusetundest. Ei väsita see teda mitte kuidagi, on koju jõudes alati rõõmasmeelne ega vingu ega hädalada kunagi ning läheb järgmisele jälle, kui peab.

Sa siis väidad jätkuvalt, et introverdid tegelikult hirmsasti tahavad igal pool käia ja suhelda?

Kui sul on lihtsam oma depressiooni introvertsusega põhjendada, siis minugi poolest, ainult ühel hetkel võib see deprekas su tappa, kui sa seda ei ravi.

Ma ei viitsi sinuga edasi vaielda. On ilmselge, et sa ei saa teemast aru ja pole avatud ka oma arusaama laiendamisele ning tahad lihtsalt raiuda oma väga kitsast arusaamakest, mis põhineb väga väikesel elukogemusel. Minu poolest võid oma kitsas pildis ka edaspidi kinni olla.

Ilmselge on see, et praeguse postituse alusel pole teemaalgatajal mingit alust depressiooni kahtlustada ning ma olen kindel, et ta teab seda ise ka.

Kui sa asja valdaksid, siis sa argumenteeriksid teemat, mitte ei otsiks põhjuseid, miks mina asjadest aru ei saa? Ei midagi keerulist.

#3162044:

Kui sa asja valdaksid, siis sa argumenteeriksid teemat, mitte ei otsiks põhjuseid, miks mina asjadest aru ei saa? Ei midagi keerulist.

Vabandust, et sekkun, aga esiteks ei saa asjadest aru seepärast, et teed oma üldistusi ühe inimese põhjal. Sa arvad, et su mees on introvert ja ikka osaleb üritutel, seega ongi introverdid sellised. Sinu abikaasa ei ole introverdi mudel, mõistad?

Tegelikult ei ole enamus inimesi puhtad introverdid või ekstraverdid. Paiknetakse sel introverdi-ekstraverdi skaalal kuskil. Ning vastavalt sellele, kui kaugel äärmuses paiknetakse, on ka inimesed erinevad. Nagu sa ütlesid, siis sa ise oled ilmekaim näide ekstravertsusest. St oled kuskil skaala ekstravertsuse äärmuses. Vägagi võimalik, et sinu jaoks tundub juba natuke keskmisest introvertsuse poole kalduv abikaasa üdni introvertne. See on lihtsalt sinu taustsüsteemis nii. Aga leidub veel palju rohkem introvertsuse poole kalduvaid inimesi ja sa ei saa oma mehe põhjal neid kõiki teisi hinnata.

Introvertidel võivad nautida koosviibimisi ja üritusi. Kuid siis nad vajavad aega omaette olemiseks. See on nende normaalsus. Nad vajavad taastumist, nad ei jaksa nii palju kui ekstraverdid ringi kapata. Aga tihti laste emadelt just nõutakse ringi kappamist ja ürituste korraldamist. Mängida lastega veesõda ja ronida õunapuu otsa. Kui seda kõike ei jaksa, siis oled mingi luuser, kindlasti on sul depressioon. Aga ei pruugi olla. Võib olla lihtsalt see, et su energiatase ongi madalam.

Energiatase inimestel on ühelt poolt kaasasõndinud, teiselt poolt võivad elus ette tulevad tegurid seda agasi tõmmata. St inimesel, kel kaasasündinult on energiatase ja aktiivsus kõrge, võib depressiooni ja läbipõlemise tõttu tõesti allapoole kukkuda. Ja siis vajab ta abi. Aga on inimesi, kel see tase ongi loomulikult madalam. Ja mulle tundub ka, et teemaalgataja on pigem see viimane. Ta tahaks üritustest osa võtta seepärast, et ta lapsed ja kaasa tahavad seda. Aga oma loomuliku energaiatasemega ta ei jaksa seda.

Aga mis ma ikka nii pikalt. Intorvertsusest/ekstravertsusest võid lugeda näiteks siit: https://tammistepersonal.ee/blogi/kas-introvert-voi-ekstravert

Ja samuti on palju materjale, kus räägitakse inimeste aktiivustasemetest. Googelda ja tutvu teemaga ja ära tee üldistusi oma abikaasa põhjal.

#3162453:

Ja sina suudad teemaalgataja põgusa olukirjelduse peale ilma inimest ennast tundmata täpselt öelda, et tema on introverdi mudel? Ära aja naerma. sa isegi ei tea, kui pikalt ta niiviisi tunneb.
Mina vaidlen nimelt vastu nendele, kes väidavad, et selle teemaalgatuse põhjal saab vabalt teemaalgataja intorverdiks kuulutada. Teemaalgataja kirjaldus vastab muuseas üks-ühele ka kergema depressiooni tunnustele.

Niipalju su lugemisoskusest. Ei, ma ei öelnud, et ta on introverdi mudel, ei ma ei arvanud, et ta on intorverdi mudel. Ma rääksiin skaalast, märkasid? See tähendab seda, et mudelit ei olegi olemas. On inimesed, kes on rohkem ja kes vähem introverdid. Neis on ühiseid jooni, neis on erinevaid jooni. Ja sinu jutt, kuidas sina tead oma meest, seega tead, kuidas kõik introverdid käituvad, on lihtsalt rumal. Sa paned asju liiga absoluutselt paika, ilma olusid teadmata.
Mina ei ütle, et tal kindlasti ei ole depressiooni. Ma ei ole psühhiaater. Kui ta depressiooni kahlustab, siis saab abi. Kui ongi selline, madalam aktiivsusega ja introvertsem inimene, siis sellisena tuleb tal ka elada.

#3162471:

Kui introverdi mudelit pole olemas, siis seda vähem on võimalik öelda, et teemaalgataja on introvert – mõni kägu väidab seda siin üsna kategooriliselt. Ja sina kahjuks kaldusid seda oma kommentaaris ka siiski arvama

Kuule, tõesti ole nüüd pisut vait. Pigem tundub su mees mulle lihtsalt laisk, kui inteovert. Sest kui sa ise seda pole, siis sa aru ei saagi.
Teemaalgataja vaimne väsimus on igati normaalne introverdile.

Minul käib see hooti. On perioode, kus ma tahaks elada omas mullis ka oma perest(laps, mees ja kass) täiesti eraldi aga samas mul käib hooti peale tohutu suhtlemisvajadus. Aga see on ka vaid valitud seltskonnas. Mul on vaid paar sõbrannat aga nad on selle eest parimad. Ja nad ei mõista mind hukka, kui ma aegajalt paariks nädalaks täiesti ära kaon. Nad oskavad sellega arvestada ja ei pane pahaks.

Lapsega ma pingutan rohkem. Kuna ma tean, et ta on elav hing, siis lähen tema lapsemeelsusega kaasa. Jookseme, mürame ja mängime. Aga peale seda vajan ma paari päeva ennast laadida.
Mul otseselt magada rohkem pole vaja, küll aga vaikust ja oma tegemisi kodus(nt koristamine on minu jaoks lausa teraapiline). Ma saan siis omas mullis olla.

#3161833:

Ei mõistagi hukka, aga lastest on kahju, kes jäävad väga paljust ilma. Ma vaatan ka näiteks rannas – mõni ema loeb terve selle aja raamatut ja laps peab ise, üksi hakkama saama. Tuleb aga mõni teine ema lastega, hakkab tegutsema, ehitavad koos liivalossi, joostakse vette, peetakse veesõda – varsti hakkab ka see teine laps sinna poole nihkuma, üritab seltsida ja lõpuks on selle ema ümber ka mitu võõrast last. Samas kui nende emad rahumeeli loevad.

ema võttis kord ühe töökaaslase maale kaasa, kelle oli väike tütar. Ema vaid tegeleski selle lapsega, ise pärast imestas, et ema tuli poolde säärde vett ja seisis seal, samal ajal kui ema lapsega veesõda pidas ja vees möllas.

Sinusuguste pärast tunnebki teemaalgataja sotsiaalset survet olla lõbus ringisahmija, suu kogu aeg kõrvuni. Nagu siin on juba tähelepanu, inimesed on erinevad. Sellel “tublil” emal seal rannas, kes liivalosse ehitab, on see ilmselt loomulik olek, ilmselt ta teisti ei oskakski, ta on seda tüüpi, kes ei saa “käed rüpes” istuda (sellistel enamasti ei olegi raamatulugemine esimeste prioriteetide hulgas). Lastele küll üldjuhul kõiksugu mängud meeldivad, aga nendegi hulgas on omaette nokitsejaid ja rüblikuid. Kui introverdist emal on introvert laps ja ekstaverdist ekstavert, on kõik korras, aga erinevate tüüpide puhul tekib ikka mingi ebakõla ja mittemõistmine. Mina näiteks olen introvert, kellele ekstraverdist ema on eluaeg ette heitnud, et miks ma olen nii vaikne, väheaktiivne ja väikse suhtlusringkonnaga (see on mu enesehinnagut üsna korralikult allapoole tirinud). Üks minu lastest on tunduvalt ekstravertsem kui mina, aga tegelikult mul on selle üle väga hea meel – ma näen, kui kerge tal on inimestega kontakti leida, kuidas ta on populaarne ja olen siiralt tänulik, et nii õnnestub tal väga paljudest minu probleemidest pääseda.

Keegi siin tunnistas, et teda väsitavad kõige rohkem lõbustuspargid, veekeskused, mängumaad ja massiüritused. Mind sellised anonüümsed kohad tegelikult ei väsita. Seal ma olen ainult oma pere või lastega, teistega suhtlema ei pea ja vahel on täitsa tore (eriti kui ma näen, et lapsed väga naudivad). Ma pigem kardan sellised üritusi, kus peab palju suhtlema ja just selliste poolvõõrastega. Mul ei tule small talk üldse välja ja eriti ränk on veel small talk mõnes võõras keeles (aga samas keeli õppida ja teistes keeltes raamatuid lugeda meeldib). Laste sünnipäevad panevad sellepärast põdema, et seal on samuti see suhtlemismoment ja pärast analüüsides tuleb alati tõdeda, et midagi läks viltu, sai halvasti korraldatud, kõigile ei olnud meelepärane, kõige peale ei olnud mõeldud, ma ei olnud piisavalt särav suhtleja vms. Ühesõnaga kuna mul korraldamine ei tule hästi välja, siis põen alati pikalt.
Reisimine tegelikult meeldib, ehkki on väsitav. Kuigi mõnikord tuleb tunnistada, et kõige parem moment kogu reisi juures on pärast kodus reisipilte üle vaadata ja neid albumisse panna.

Aga miks sa siis käid igal pool? Ole parem kodus ja tee, mis sulle meeldib.

#3163163:

No vot justnimelt sinusuguste küsijate pärast. Ja nagu ka eelnevalt on mainitud, siis ühiskond ka survestab.
Et nagu kõik peakski lõbusalt lastega ringi rallima, muidu oled igav kuivik.
Ja tänu nendele küsijatele teemaalgataja tunnebki süümepiinu, et ehk peaks tema ka siis veel rohkem pingutama.

Miks peab “muretsema”, kuidas teised teevad, kus käivad ja mida ütlevad….
See pole muretsemine ja süümepiinade tundmine, vaid teiste tegevuse kritiseerimine.
Küsimus on ju selles, et inimesed mõtlevad ja tegutsevad ja tunnevad rõõmu erinevalt ja erinevatest asjadest. Kui mõnele meeldib nn “aeglase käiguga” elu, siis lasku käia ja elagu seda elu nagu oskab. Teisititegutsejaid ei peaks arvustama. Võibki ju suhelda oma paari inimese, lapse ja kassiga, kui kõik muu käib närvidele. Ise ei peaks aga sellise suhtumisega enesele ja teisititegutsejatele,-mõtlejatele ja -ütlejatele probleeme juurde tekitama.

#3162613:

#3162471:

Kui introverdi mudelit pole olemas, siis seda vähem on võimalik öelda, et teemaalgataja on introvert – mõni kägu väidab seda siin üsna kategooriliselt. Ja sina kahjuks kaldusid seda oma kommentaaris ka siiski arvama

Kuule, tõesti ole nüüd pisut vait. Pigem tundub su mees mulle lihtsalt laisk, kui inteovert. Sest kui sa ise seda pole, siis sa aru ei saagi.

Teemaalgataja vaimne väsimus on igati normaalne introverdile.

Minul käib see hooti. On perioode, kus ma tahaks elada omas mullis ka oma perest(laps, mees ja kass) täiesti eraldi aga samas mul käib hooti peale tohutu suhtlemisvajadus. Aga see on ka vaid valitud seltskonnas. Mul on vaid paar sõbrannat aga nad on selle eest parimad. Ja nad ei mõista mind hukka, kui ma aegajalt paariks nädalaks täiesti ära kaon. Nad oskavad sellega arvestada ja ei pane pahaks.

Lapsega ma pingutan rohkem. Kuna ma tean, et ta on elav hing, siis lähen tema lapsemeelsusega kaasa. Jookseme, mürame ja mängime. Aga peale seda vajan ma paari päeva ennast laadida.

Mul otseselt magada rohkem pole vaja, küll aga vaikust ja oma tegemisi kodus(nt koristamine on minu jaoks lausa teraapiline). Ma saan siis omas mullis olla.

Et sa siis tembeldad teemaalgataja automaaselt lolliks, kes olles täiskasvanu ja tükk aega juba sh ka lapsevanem, ei ole siiani teadlik, et ta on introvert, tulles perekooli küsima, mis tal viga on. Aga ega ma ei imesta, et sa oled võimeline ainult rumalusi järeldama.
Ja loe teemaalgatus uuesti läbi, see väsimus pole ainult vaimne, vaid suuresti füüsiline, kui pärast igat üritust magab pikalt.
Ja kasuta loogikat, kui introverdid tahavad ka aeg-ajalt väga suhelda ja ringi käia ning ekstraverdid tunnevad aeg-ajalt kohutavat väsimust ja tüdimust ja üksinduse vajadust, siis pole introvertsust ega ekstravertsust võimalik eristada ja järelikult pole selliseid nähtusi olemas.

#3163248:

#3163109:

Aga miks sa siis käid igal pool? Ole parem kodus ja tee, mis sulle meeldib.

Loe teemaalgatust uuesti, ta tahab väga käia ja suhelda, aga ei jaksa.

Ta ei taha, vaid TAHAB, ET TAHAKS. Nii nagu ekstravertidele suunatud maailm ootab.