Armastan oma meest ja tema mind. olen peale halbu ja ebaõiglaseid suhteid leidnud selle õige. Mees on töökas, koduhoidja, ei karju mu peale kunagi, aitab kodutöödes, teeb süüa, oskab paljusid asju oma kätega ära teha, üldse suurt kasvu ja tugev, ei pidutse.Ehk ainuke probleem on see, et on pisut kinnine ja ei räägi väga palju. Pean pikalt uurima ja kaevama enne, kui ennast mulle avab. Me ei ole abielus aga mina sooviksin väga olla. Olen mehele rääkinud enda soovist ja ka tema ütles, et tahab ühel päeval abielluda. Mees on peaaegu 30 mina mõned aastad noorem. Hiljuti katlustasin, et võin rase olla ja olin üsna õnnetu, kuna ütlesin mehele, et ei soovi , et minu lapsed sünniksid väljaspool abielu. Mees aga oli nii õnnelik selle üle ja ütles, et mis tähtsust on abielul, me ei ole ju usklikud ja armastame üksteist ja seda last ikka ühtemoodi( Eks tal ole õigus ju ka) Igatahes tuli välja, et ma siiski polnud rase. Mees oli õnnetu ja ütles, et soovib väga isaks saada. Küsisin siis , aga kui me üksteist armastame ja tahame last saada, et abiellume siis ja saame lapsed , et minule tundub kuidagi teistmoodi vale. Aga tema arvab ikka, et abielu pole tähtis. Tunnen, et olen kahe tule vahel, ühelt poolt tahan väga last aga ei taha last ennem abielu.. mehele pole abielu nagu tähtis ja näen, et töö kõrvalt ta ei mõtle sellele. Ma ei taha teda survestada aga tunnen, et ebaaus on oodata minult, et jätan oma töö mitmeks aastaks lapse pärast aga samas minuga abielluda ei sobi. Pealegi pole ju uskumusega siin mingit pistmist, minu meelest on see ilus komme näitamaks, et me üksteist armastame ja tahame koos perekoda luua. Või on see tõesti tänapäeval nii vanamoodne arusaam? Olen mehele täpselt nende samade sõnadega ennast väjendanud, selle peale ta lihtsalt suudlem mind ja ütleb umbes nii:\” Kallis , sa tead, et ma armastan sind!\” Ta ei anna mulle otsest vastus, ütleb, et ei taha sellest koguaeg rääkida. Aga samas last soovib küll. Kuidas teil, kas elate lihtsalt koos või olete abielus, kas arvate , et tegelikult see muudab midagi või on tegu tõesti ainult paberiga?
Teema: elukaaslasega laps,,,,mitte abikaasaga??
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Armastan oma meest ja tema mind. olen peale halbu ja ebaõiglaseid suhteid leidnud selle õige. Mees on töökas, koduhoidja, ei karju mu peale kunagi, aitab kodutöödes, teeb süüa, oskab paljusid asju oma kätega ära teha, üldse suurt kasvu ja tugev, ei pidutse.Ehk ainuke probleem on see, et on pisut kinnine ja ei räägi väga palju. Pean pikalt uurima ja kaevama enne, kui ennast mulle avab. Me ei ole abielus aga mina sooviksin väga olla. Olen mehele rääkinud enda soovist ja ka tema ütles, et tahab ühel päeval abielluda. Mees on peaaegu 30 mina mõned aastad noorem. Hiljuti katlustasin, et võin rase olla ja olin üsna õnnetu, kuna ütlesin mehele, et ei soovi , et minu lapsed sünniksid väljaspool abielu. Mees aga oli nii õnnelik selle üle ja ütles, et mis tähtsust on abielul, me ei ole ju usklikud ja armastame üksteist ja seda last ikka ühtemoodi( Eks tal ole õigus ju ka) Igatahes tuli välja, et ma siiski polnud rase. Mees oli õnnetu ja ütles, et soovib väga isaks saada. Küsisin siis , aga kui me üksteist armastame ja tahame last saada, et abiellume siis ja saame lapsed , et minule tundub kuidagi teistmoodi vale. Aga tema arvab ikka, et abielu pole tähtis. Tunnen, et olen kahe tule vahel, ühelt poolt tahan väga last aga ei taha last ennem abielu.. mehele pole abielu nagu tähtis ja näen, et töö kõrvalt ta ei mõtle sellele. Ma ei taha teda survestada aga tunnen, et ebaaus on oodata minult, et jätan oma töö mitmeks aastaks lapse pärast aga samas minuga abielluda ei sobi. Pealegi pole ju uskumusega siin mingit pistmist, minu meelest on see ilus komme näitamaks, et me üksteist armastame ja tahame koos perekoda luua. Või on see tõesti tänapäeval nii vanamoodne arusaam? Olen mehele täpselt nende samade sõnadega ennast väjendanud, selle peale ta lihtsalt suudlem mind ja ütleb umbes nii:\” Kallis , sa tead, et ma armastan sind!\” Ta ei anna mulle otsest vastus, ütleb, et ei taha sellest koguaeg rääkida. Aga samas last soovib küll. Kuidas teil, kas elate lihtsalt koos või olete abielus, kas arvate , et tegelikult see muudab midagi või on tegu tõesti ainult paberiga?[/tsitaat]Vale arvamus, et abielu midagi ei muuda. Muudab väga palju majanduslikus plaanis. Kui mees ei taha abielluda, siis nii on. Austa tema otsust.
Kui sa ei suuda sellega leppida, siis mine lahku.
Nii lihtne ongi.
Jah, eks sääraseid teemasid on siin hulgim olnud ja tuleb ka pärast. Kasuta otsingut ja loe vastuseid, kui sind huvitab. Aga ega keegi sinu eest otsustada ega su mehele mõju avaldada ei saa. Nii et tore, et said end välja elada, aga mis abi sa siit ootad?
Kahjuks on sul ses olukorras piiratud valikud. Ütled mehele, et enne abielu, siis lapsed (ja ka käitud vastavalt!) või lepid sellega, et ta ei taha abielluda ja saate ikkagi lapsed. Kolmas valik on lahkuminek, et mõlemad saaksid leida paremini sobiva partneri – Sina mehe, kes soovib enne laste saamist abielluda ja tema naise, kes on nõus saama lapsed ka ilma abieluta.
Lastele tahab mees oma perekonnanime, eks? Aga miks sina peaksid siis erineva nimega olema?
Teemat edasi arendades… on naised kellega elatakse ja saadakse lapsi ning naised, kellega abiellutakse ja luuakse pere. Mina… olen kahjuks samuti see esimene.
Ega abielu anna garantiid, et teie pere tuleb täisväärtuslikum kui ilma abieluta. On palju vabalt koos elavaid peresid, kes on õnnelikud ka niisama. Siiski on abielu minu jaoks nagu sümbol, et mehel minuga tõsi taga on. See annab kuidagi kindlustunnet juurde. Mina isiklikult oleksin lapsed saanud ka ilma abieluta, aga mees ütles, et tahab ikka abielluda ning mitte laste pärast (üks oli mul juba eelnevalt), vaid sellepärast, et ta mind armastab.
Aga eks see lõpuks on igaühe enda asi, kuidas ta tunneb. Samas leian, et pole mõtet koos olla inimesega, kellega baasväärtused ei ühti.
aga ära räägi enam abielust ja kui tema tuleb jutuga, et tahaks last, siis ütle kenasti, et jah muidugi, küll nad kunagi tulevad, kui me olema abielus.
Kui üks väga tahab ja teisel on ükskõik /pole tähtis/, siis tehakse ära.
Kui üks väga tahab ja teine tegelikult ei taha, siis jääb tegemata.
Kas pole nii?
St kõik need mehed, kes hoolimata naise soovist abielluda ütlevad, et nende jaoks pole abielu tähtis ja seetõttu nad ei abiellu, mõtlevad sisimas tegelikult, et nende jaoks on parem MITTE abielluda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui üks väga tahab ja teisel on ükskõik /pole tähtis/, siis tehakse ära.
Kui üks väga tahab ja teine tegelikult ei taha, siis jääb tegemata.
Kas pole nii?
St kõik need mehed, kes hoolimata naise soovist abielluda ütlevad, et nende jaoks pole abielu tähtis ja seetõttu nad ei abiellu, mõtlevad sisimas tegelikult, et nende jaoks on parem MITTE abielluda.[/tsitaat]Aga nii ongi ju tegelikult. Abielu ei anna mehele mitte midagi juurde.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Aga nii ongi ju tegelikult. Abielu ei anna mehele mitte midagi juurde. [/tsitaat]
Annab küll. Kui mees tahab last ja naine tahab abielluda enne lapse saamist, siis mees seda last ei saa enne kui abiellunud pole. Kui naine muidugi on nii kelgunöör ja nõrk oma põhimõtete eest seisma, siis võib mees saada lapse ka enne abiellumist.
Mina saan teemaalgatajast väga hästi aru. Minu jaoks on abielu olnud väga tähtis. Oma praegusele abikaasa ütlesin seda suhte alguses. Tema oli ka üks nendest \”ootame ja vaatame\”. Mida tal ikka muud öelda oli, kui me alles koos elama hakkasime.
Mõned aastad hiljem jäin lapseootele (see oli pikk ja piinarikas protsess, et ma üldse lapse saaksin) ja võtsin abieluteema jälle päevakorda. Tema oli jälle, et \”ootame\”. Mina siis ütlesin talle, et kui ta abielluda ei taha, siis ei taha. Laps hakkab kandma minu perekonnanime. Mees sellega nõus polnud ja paar kuud enne lapse sündi abiellusime. Kui hiljem küsisin, mis siis selles nii keerulist oli, vastas, et ta lihtsalt häbenes. Ei ei, mitte minuga abiellumist, vaid kogu seda tralli, mis pulmadega kaasneb (need mängud, musitamised jne). Talle ei meeldi lihtsalt olla tähelepanu keskpunktis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Annab küll. Kui mees tahab last ja naine tahab abielluda enne lapse saamist, siis mees seda last ei saa enne kui abiellunud pole. Kui naine muidugi on nii kelgunöör ja nõrk oma põhimõtete eest seisma, siis võib mees saada lapse ka enne abiellumist. [/tsitaat]Mees ei saa last mitte mingil juhul. Mees saab parimal juhul alimendid, kui asi tõsiseks läheb.
No aga küsi siis temalt otse, kas talle sobib, kui laps jääb sinu perekonnanimele. Mitte kiusu pärast, aga sellepärast, et ema käib niikuinii lapsega igal pool ja siis ei pea hakkama tõestama, et laps ikka sinu oma on.
Kui ta sellega ka nõus on, siis tehke see laps valmis. Pärast, kui abiellute, siis saate lapsega mõlemad uued perekonnanimed. Kui ei abiellu ja lahku lähete, siis oled lapsega vähemalt sama nime peal.
Ütledki, et siis laps ei hakka uurima, miks temal ja emal on erinevad nimed.
Lase see mees vabaks ja otsi omale selline, kes tahab abielluda.
Mina ei soovi abielluda ja sinu mees sobiks mulle suurepäraselt, loodetavasti leian ta üles! Mulle ei oleks mingi probleem anda lastele ka tema nimi, see näitab et mees on end isaks tunnistanud ja see meeldiks mulle. Vajadusel võin muidugi ka oma nime panna.
Oma praeguse elukoha võiks ta sulle jätta, mul on omal kinnisvara mitmesugust, võiksime olla õnnelikud. Lase tal minna, ära jäta jonni – kus su eneseuhkus on? Kui soovid abielluda, siis ära anna alla.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Vale arvamus, et abielu midagi ei muuda. Muudab väga palju majanduslikus plaanis. [/tsitaat]
Ei muuda ju, kui teha varalahususe leping.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei muuda ju, kui teha varalahususe leping.[/tsitaat]Milleks kaks lepingut selleks, et saavutada olukorda, mis hetkel kehtib?
kuidas ei muuda abielu midagi? muudab vägagi. mees teab seda väga hästi, ta lihtsalt ei soovi osa oma elust sinuga jagada. seda materiaalset osa ja nimega seotud osa just eriti. mugav ju saada kõik naiselt tasuta. ja no need, kes soovitavad igasugu täiendavaid vara lepinguid sõlmida, ma siiralt ei usu, et need oleksid eestis väga levinud praktika. üldiselt mitteabiellumisega saab naine ainult kohustusi, lastega kodusoldud aeg (ja seetõttu muudatused karjääris) on naise isiklik mure, mees saab täiel rinnal nii töötada kui iseenda isiklikku vara suurendada.
mina ei saaks lapsi sellise mehega, kes näeb kõike ainult iseenda mätta otsast ja keeldub olemast päris pere koos ühise vastutuse ja kohustustega.
Kas tõesti ongi sinu eesmärk saada endale mehe nimi?
Mina ei ole abielus, lapsed on mehe nimega ja ma tunnen end oma nimega väga hästi.Kui lapseootele jäin, siis mees küsis kas ma tahan abielluda.Vastasin, et ei taha ja nii me elamegi.Mulle meeldib vabalt koos elada.Abielu ei tohi kellelegi peale suruda.Kui minu mees oleks seda teinud, siis tõenäoliselt oleksin temast lahku läinud
Mulle on abielu väga oluline. Inimesed on erinavad, mõnele sobib kooselu elu lõpuni, teine tahab abielluda. Olin lapsega üksikema, leidsin väga toreda mehe. Hakkasime koos elama, temast sai isa minu lapsele. Mina tahtsin ka abielluda, enne kui meie laps sünnib ja minuga abielluti. Temast sai ametlikult isa minu lapsele ja meil sündis ka oma suhtest laps. Sellest hetkest on MEIL kaks last. Olen väga õnnelik! Ja mina ei tahtnud ns koos elada,õnneks mees oli abielluja tüüp :).
Kui mees on abielu vastu, siis mul tekiks ka küsimus, et miks? Mis põhjusel? Ehkki pea ees abiellu ma ei tormaks ka siis kui algselt tundub, et olen leidnud hingesugulase kogu eluks. Mõned aastad või isegi enam kindlalt elaks niisama, et inimest paremini tundma õppida…Kui ka siis mees vastu on ja endal kindel soov, siis oleks ka enam kui nõutu. Minu arust on abielu sõlmimine siiski oluline ja annab suhtele juurde. Mulle meeldiks kui lapsed sünniks abielus suhtesse.
Kui sinu jaoks on abielu väga tähtis, siis püüa siis talle see ikka selgeks teha. miks mitte abielluda, kui mehe jaoks see nii tähtis ei ole?
Riigilõivu võib ju ka naine maksta, pulmi ei pea ju tegema.
Püüa uurida, kas sa siis ei ole see õige tema jaoks?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Milleks kaks lepingut selleks, et saavutada olukorda, mis hetkel kehtib?[/tsitaat]
Sest naine saab oma abielu siis.
Sorry, ei viitsinud su juttu labigi lugeda, sest olen naine, kes ei taha abielus olla kuigi mees tahab.Onneks ta enam peale ei kai nagu uni, meil on yhine laps, elame koos ja koik on normaalne.
Olen korra abielus olnud-jube oli ja lahutus vottis 1,5 aastat! Voibolla kunagi abiellume, eks nae.
kui oled valmis last saama ja teda vajadusel üksikasvatama, siis saa laps selle mehega. sünnitunnistusel jäta isa lahter tühjaks ja seda maini ka mehele praegu. teatagi, et sünnitunnistus on samasugune paber nagu abielutunnistus ja väljastatakse samast asutusest. milleks talle seda paberit veel vaja, kui teab, et laps tema oma on? mida ta selle paberiga ja nimega saavutada kavatseb? kui see talle ei sobi, siis teata, et abielu on sinule sama, mis temale isa nimi lapse sünnitunnistusel.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Aga nii ongi ju tegelikult. Abielu ei anna mehele mitte midagi juurde. [/tsitaat]
Mis ta naisele rohkem annab? Lihtsalt emotsionaalne väärtus on sellel mõlema jaoks. Või siis pole.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mis ta naisele rohkem annab? Lihtsalt emotsionaalne väärtus on sellel mõlema jaoks. Või siis pole.[/tsitaat]Naistele annab sotsiaalse kindluse, sest seaduse järgi peab abikaasa tegema palju asju, kui laps sünnib. Mehel on palju kohustusi, mis muidu pole. Lisaks veel kui on ühisvara, siis on päris suur rahaline kaotus mehel.
Naisel ei ole mitte ühtegi lisakohustust. Ainult boonused.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Naistele annab sotsiaalse kindluse, sest seaduse järgi peab abikaasa tegema palju asju, kui laps sünnib. Mehel on palju kohustusi, mis muidu pole. Lisaks veel kui on ühisvara, siis on päris suur rahaline kaotus mehel.
Naisel ei ole mitte ühtegi lisakohustust. Ainult boonused. [/tsitaat]
mehel ja naisel on abielus täpselt võrdsed õigused ja kohustused. mismõttes neid kohustusi mehel rohkem on? ja naisel õigusi?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Naistele annab sotsiaalse kindluse, sest seaduse järgi peab abikaasa tegema palju asju, kui laps sünnib. Mehel on palju kohustusi, mis muidu pole. Lisaks veel kui on ühisvara, siis on päris suur rahaline kaotus mehel. [/tsitaat]
Lapse ees on kohustused sõltumata sellest, kas ta on lapse emaga abielus või mitte. Pealegi, lapsesaamine pole kohustuslik.
Ühisvara aga tekib alles pärast abiellumist, endist vara see ei puuduta. Ja mis annab alust arvata, et just mees selle ühisvara kasvu rohkem panustab?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Lapse ees on kohustused sõltumata sellest, kas ta on lapse emaga abielus või mitte. Pealegi, lapsesaamine pole kohustuslik.
Ühisvara aga tekib alles pärast abiellumist, endist vara see ei puuduta. Ja mis annab alust arvata, et just mees selle ühisvara kasvu rohkem panustab?[/tsitaat]Karta on et abieluga käib peale see, kellel rohkem võita on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
mehel ja naisel on abielus täpselt võrdsed õigused ja kohustused. mismõttes neid kohustusi mehel rohkem on? ja naisel õigusi?[/tsitaat]Abielus mehel on kohustus naist ülalpidada kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Seega naine võib rahulikult mehelt pappi lunida.
Väljaspool abielu mehel kohustust täiskasvanud inimest ülal pidada pole.
Neid kohustusi, mis mehel tekkivad on veel.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Abielus mehel on kohustus naist ülalpidada kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Seega naine võib rahulikult mehelt pappi lunida. [/tsitaat]
Kus on kirjas, et just naine peab see ülalpeetav olema? Kui mehe arvates niipidi lihtsam on, istugu ise kodus ja lunigu pappi. Naisel on samasugune kohustus.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
