Minule tundub nii:
Miks naised reeglina tahavad abielluda:
1. Abiellumine on teatud käegakatsutav signaal mehe poolt, et kui lapsed sünnivad siis, ei otsusta mees äkitselt päeva pealt ümber ja ei jäta naist rasedana-lastega üksi elust läbi rabelema. See ei ole küll mingi kindel garantii, aga siiski lisagarantii. Kuna mehed eriti ei kipu oma elufilosoofiat pikalt lahkama, siis meie naised, tegelikult ei tea, mida mees õigupoolest mõtleb, kui ta ütleb, et tahab last. Kas ta mõtleb, et olengi juba piisavalt vana, hea oleks kui saaks emale ja sõpradele öelda, et mul on ka laps, siis on kõik edukuse näitajad olemas, kui enam ei viitsi, võib ju uue pere soetada. Või mõtleb ta tõsiselt, et on leidnud naises omale mitte ainult sekspartneri ja koristaja-lapsehoidja, vaid ka sõbra ja hingesugulase, kellega koos peret luua ja kellelt saadud lastele tahaks oma oskusi-kogemusi ja arusaamu elust jagada. Kuna mees naisele enamasti seda kõike ei räägi, siis naine peab mõtteid lugema. Kuna aga mõtteid lugeda on raske, siis otsime erinevaid signaale, mis aitaks meil neid mõtteid lugeda. Kui mees nõustub abielluma, võtame me seda lisagarantiina, et tegu on juhusega nr 2. Kuigi alati ei pruugi abiellumine päriselt mingiks garantiiks olla.
2. Kui naine juba rasedaks jääb ja lapse saab, tähendab see tema elus kordades suuremat muutust kui mehe elus, mitmed uuringud on seda näidanud. Mehel on psühholoogiliselt kergem lihtsalt ära jalutada ja öelda, et ups, ma olen töötu ja ei saa last toetada. Paljude meeste jaoks on arutelu väärt, et : \”hmm… kas ostaks täna endale sigarette või ostaks lapsele süüa\”. Enamikel naistel sellist küsimust ei ole, meie bioloogia sunnib meid last hooldama kasvõi oma elu hinnaga. Seega keskmine naine riskib tunduvalt rohkem isikliku heaoluga, saades lapsi. Ja saades lapsi abielus olles, on need riskid veidi rohkem maandatud.
Miks mehed ei taha tihtipeale abielluda:
Mehel tekib ahistatuse tunne, talle tundub, et naine tahab kuidagi omastada teda. Ta arvab, et naisel tekib võltstunne, nagu oleks abielus mees tema omand, kelle suhtes on teatud õigustatud ootused. Mees tahab olla iseseisev oma otsustes mistahes hetkel, mees ei taha olla kellegi omand.
2.Meestel on tihtipeale erinevad arusaamad ratsionaalsest rahapaigutusest kui naisel ja ta tunneb kägistamistunnet, kui naine leiab, et pereisana peaks temast saama naise käsutatav kõndiv rahakott.
3.Mehel ei ole vaja emotsionaalset turvatunnet. Mees saab rahaliselt laste kasvatamisega enamasti hakkama, emotsionaalsesse kohustusse ta ei suhtu nii nagu naine. Mehel endal ei ole vaja sellist emotsionaalset turvavõrku nagu lapsel-naisel, seetõttu on mehe jaoks kordades aktsepteeritavam tuua perre uus naine, kes hakkab lastele emaks, või jätta laps eelmise naise juurde elama. Mehed enamasti ei suuda emotsionaalses plaanis tunnetada, mis vahe on lapsele võõrasemal ja päris emal, võõrasisal ja pärisisal. Seega nad ei võta lahkuminekut enamasti nii traagiliselt. Muidugi on palju ka teistsuguseid mehi ja naisi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.02 16:22; 26.02 09:39;
