Teema: Eneseaustus

#2887080:

Mitte midagi ei ole valesti selles, et naine iseendale ehteid ostab ometigi, olgu see siis kihlasõrmuse moodi, kui hing sellist ihkas.

Teemaalgataja ei ostnud ehteid. Ta ostis illusoorse abieluettepaneku. Teda ei huvita see ehe, vaid teda huvitab abieluettepanek ja mõne mehe soov teda endale naiseks saada – ja see ehe sümboliseerib seda.

Mina ostsin omale vägivaldsest mehest lahku minnes (olime koos 8 aastat) sõrmuse, et see mulle igapäevaselt meelde tuletaks, et mina ise olen kõige tähtsam. Toimis väga hästi, andis emotsionaalset tugevust juurde. Mõned aastad hiljem kui oma praeguse abikaasaga juba mõnda aega koos olin olnud, tundsin, et olen selle sõrmuse etapist üle saanud ning müüsin selle maha. Nüüdseks kannan mehe kingitud sõrmust ja abielusõrmust. Selles suhtes ei pea ma enam pidevalt valves olema ja haigetsaamist kartma.

#2887998:

Minul jällegi on mees olemas, oleme ka abielus. Sõrmust ei ole, aga see pole ka oluline. Mul on hull periood seljataga. Olen olnud üksi oma lastega ja mees mõtleb vaid, kuidas enda paremaks muuta. On oma elu korraldanud nii, et kodus ei peaks olema ja kui on, ega ta pereelust osa ei võta. No see pole ka oluline. Oluline on hakkamasaamine raskes olukorras. Kuskilt energia leidmine, et minna edasi. Minul oli unistus elada maal oma lastega. Ostsin maja ja hakkasin seda korda tegema. Sel ajal sündis meile kolmas laps ning tööga jätkasin ka, et oleks vahendeid maja ehituseks. Maja tuli kütta ning talvel külmus vesi kinni, pesime asju saunas kausis. Aja kitsikus ja magamatus ja planeerimine, et jätkuks aega nii beebi jaoks kui vanemate laste jaoks, ehituse jaoks ja töö saaks ka tehtud. Kõik kokku sõi väga tühjaks. Ja mäletan, et eriti rasketel aegadel läksin ehete poodi ja ostsin omale midagi – ilusad ja kallid kõrvarõngad näiteks. Kuigi selle raha eest oleksin saanud palju ehituse asju ostetud. Teinekord jällegi kalli kaelakee. Ja kuidagi need asjad mind aitasid. Et ma olen väärt ja ma saan hakkama.

Hullem aeg on nüüdseks möödas, beebi on suuremaks kasvanud, maja hakkab valmis saama. Ja aega on tekkinud, hakkasin jälle trennis käima. Näen ja tunnen, et muutun järjest ilusamaks.

Rasketel aegadel tahaks, et oleks keegi kõrval, kes ütleb sulle midagi head, aga kui kedagi ei ole, siis tõesti – aitavad ka asjad. Ilusad ja kallid asjad.

Kas ma saan õigesti aru, et mees hoidis end pereelust kõrvale ja mõtles ainult endale, aga ikkagi olid valmis temaga kolmanda lapse saama?

#2888145:

#2888119:

#2887998:

Minul jällegi on mees olemas, oleme ka abielus. Sõrmust ei ole, aga see pole ka oluline. Mul on hull periood seljataga. Olen olnud üksi oma lastega ja mees mõtleb vaid, kuidas enda paremaks muuta. On oma elu korraldanud nii, et kodus ei peaks olema ja kui on, ega ta pereelust osa ei võta. No see pole ka oluline. Oluline on hakkamasaamine raskes olukorras. Kuskilt energia leidmine, et minna edasi. Minul oli unistus elada maal oma lastega. Ostsin maja ja hakkasin seda korda tegema. Sel ajal sündis meile kolmas laps ning tööga jätkasin ka, et oleks vahendeid maja ehituseks. Maja tuli kütta ning talvel külmus vesi kinni, pesime asju saunas kausis. Aja kitsikus ja magamatus ja planeerimine, et jätkuks aega nii beebi jaoks kui vanemate laste jaoks, ehituse jaoks ja töö saaks ka tehtud. Kõik kokku sõi väga tühjaks. Ja mäletan, et eriti rasketel aegadel läksin ehete poodi ja ostsin omale midagi – ilusad ja kallid kõrvarõngad näiteks. Kuigi selle raha eest oleksin saanud palju ehituse asju ostetud. Teinekord jällegi kalli kaelakee. Ja kuidagi need asjad mind aitasid. Et ma olen väärt ja ma saan hakkama.

Hullem aeg on nüüdseks möödas, beebi on suuremaks kasvanud, maja hakkab valmis saama. Ja aega on tekkinud, hakkasin jälle trennis käima. Näen ja tunnen, et muutun järjest ilusamaks.

Rasketel aegadel tahaks, et oleks keegi kõrval, kes ütleb sulle midagi head, aga kui kedagi ei ole, siis tõesti – aitavad ka asjad. Ilusad ja kallid asjad.

Kas ma saan õigesti aru, et mees hoidis end pereelust kõrvale ja mõtles ainult endale, aga ikkagi olid valmis temaga kolmanda lapse saama?

No kui sa oled võimeline sellest aru saama, siis võid proovida.

Ma saan nii aru, et on abielu aga meest pole. Teemaalgataja elu tundub mulle küll sada korda parem.

#2888292:

#2888145:

#2888119:

#2887998:

Minul jällegi on mees olemas, oleme ka abielus. Sõrmust ei ole, aga see pole ka oluline. Mul on hull periood seljataga. Olen olnud üksi oma lastega ja mees mõtleb vaid, kuidas enda paremaks muuta. On oma elu korraldanud nii, et kodus ei peaks olema ja kui on, ega ta pereelust osa ei võta. No see pole ka oluline. Oluline on hakkamasaamine raskes olukorras. Kuskilt energia leidmine, et minna edasi. Minul oli unistus elada maal oma lastega. Ostsin maja ja hakkasin seda korda tegema. Sel ajal sündis meile kolmas laps ning tööga jätkasin ka, et oleks vahendeid maja ehituseks. Maja tuli kütta ning talvel külmus vesi kinni, pesime asju saunas kausis. Aja kitsikus ja magamatus ja planeerimine, et jätkuks aega nii beebi jaoks kui vanemate laste jaoks, ehituse jaoks ja töö saaks ka tehtud. Kõik kokku sõi väga tühjaks. Ja mäletan, et eriti rasketel aegadel läksin ehete poodi ja ostsin omale midagi – ilusad ja kallid kõrvarõngad näiteks. Kuigi selle raha eest oleksin saanud palju ehituse asju ostetud. Teinekord jällegi kalli kaelakee. Ja kuidagi need asjad mind aitasid. Et ma olen väärt ja ma saan hakkama.

Hullem aeg on nüüdseks möödas, beebi on suuremaks kasvanud, maja hakkab valmis saama. Ja aega on tekkinud, hakkasin jälle trennis käima. Näen ja tunnen, et muutun järjest ilusamaks.

Rasketel aegadel tahaks, et oleks keegi kõrval, kes ütleb sulle midagi head, aga kui kedagi ei ole, siis tõesti – aitavad ka asjad. Ilusad ja kallid asjad.

Kas ma saan õigesti aru, et mees hoidis end pereelust kõrvale ja mõtles ainult endale, aga ikkagi olid valmis temaga kolmanda lapse saama?

No kui sa oled võimeline sellest aru saama, siis võid proovida.

Ma saan nii aru, et on abielu aga meest pole. Teemaalgataja elu tundub mulle küll sada korda parem.

Kuuled, teemaalgataja! Rõõmusta ometi oma elu üle, paljud vaid unistavad sinu elust. Ehk elust, kus pole ei meest ega lapsi. Ja trenn aitab alati, kasvõi peegli ees võid siis õnnelik olla.

Iga negatiivne mõte püüa kinni ja asenda järjepidevalt positiivsega. Väga ebamugav võib see olla alguses aga nii nagu negatiivsel mõttel ja sõnal on vägi, seda enam positiivsel. Inimese keha talub positiivset mõttelaadi hulga paremini ja lausa tervistavalt.

#2883797:

Ostsin endale kuldsõrmuse teemantitega. Tavaliselt ostavad mehed sellise oma kallimale kihluse puhul. Aga mina ostsin endale.

Olen läbi teinud mitu pikka suhet. Pikim neist oli 7 aastat ja sõrmust ei tulnud. Mehel oli palju probleeme ja pahesid. Takkajärgi olen isegi õnnelik, et sõrmust ei tulnud.

Teine elukaaslane pettis mind. Ei tulnud ka sealt midagi.

Pärast pettumusi on mul enesehinang muutunud aina madalamaks. Võitlen buliimia ja depressiooniga. Mõtetes kirun ennast ja vihkan.

Pean endaga palju tööd tegema, et mitte kibestunud vanaeideks muutuda. Ostsin endale “kihlasõrmuse” märgiks, et ma ei pea ootama meeste järgi, vaid saan oma elu kujundada ise. See sõrmus aitab igapäevaselt meelde tuletada, et suhtuksin endasse austusega ja käituksin endaga nagu sõbraga.

Kuidas tekitada positiivsust ja eneseusku, kui südames on kibedus, valu ja läbikukkumise tunne?

Mõtle nii, et see meest järgi jooksmine ja et mees on elu mõte, oleks pidanud jääma kuhugi teismeikka ja igasugused pulmasõrmused, vanaeided, kibestumus, vanatüdrukud jms on hoopis vanema põlvkonna mõtteviis ja tänapäevasesse maailma ei kuulu.