Elan maakohas ja silma paistab kummaline fenomen, et haritud, kenad naised elavad koos täielike tolgustega. Kuna kummaline oleks minna ligi ja küsida, miks see nii ometigi on, siis küsin siin anonüümses keskkonnas.
Kusjuures asi pole selles, et kunagi noorena on kohtutud, lapsed saadud ja nii tiksutakse edasi. Ei. Enamasti on need külajotad juba ükskord naiste poolt maha jäetud ja kohe on neil järjekord ukse taga. Mida kõrgharidusega naised näevad sellistes sopajoodikutes, kellel rusikad kihelevad, mõistust on lusikatäis ja haridust pole üldse. Ja täiesti teadlikult hakatakse sellistega koos elama. Facebookis pannakse pildid üles, kus jota on puhtaks pestud, kammitud, ülikond selga tõmmatud ja poseeritakse kuskil koosviibisel, teatris või kus iganes. Ma ise tunnen seda jotat ja tean raudselt, et vabatahtlikult selline tüüp teatrisse ei lähe. Pigem istub õllepudel peos kuskil põõsa all.
Mis on siis sellise jota plussid? Tal on natuke vara, oma maja, võib-olla ka kenam näolapp. Aga sellega kogu asi piirdub. Ja neid näiteid pole üks-kaks, vaid päris mitu tuua. Kas tõesti on naised ainult vara peal väljas? Mul endal läheks süda pahaks selliste peale. Mina kuulen ainult seda, kuidas sellised tüübid kiitlevad, et panin seda tibi ja siis veel seda. Ah, polnudki midagi erilist. Aga need tibid pole tibid, vaid keskealised haritud ja väga kenad naised. Mõistust peaks nagu peas olema. Kas siis tõesti on normaalseid mehi nii vähe saadaval?
Nendest jotadest klass allpool on päris poetagused jotad, kes haisevad, pole hambaid suus, elavad kunagi vanematelt päritud lagunevates majades. Ok, neid ei vaata keegi. Siis klass üles poole on joodikud, kellel on oma vara ja töökoht, aga kogu palk läheb kurgust alla. Haridust pole ja jutt piirdub vaid sellega, kes kellele kolki andis. Klass ülespoole on mehed, kes pole joodikud, neil on oma vara ja korralik töökoht. Iseloob võib-olla pole kiita ja haridust keskkooli jagu, aga nende maailmavaade on avaram ja nendega on juba millestki rääkida. Minu mees kuulub nende ridadesse. Ei ole ka ideaalne variant, aga suht talutav. Me juba pikalt koos ka elanud ja mõned lapsedki koos valmis tehtud.
Teema: Haritud naised ja külajotad
Igal on selleks omad põhjused ja see on alati nii ikka olnud ka. Kui positiivsest küljest vaadata, siis võiks ju öelda, et tegemist tugiteenuste osutamisega ehk tugiisikuks olemisega abivajajatele, sest selge on, et alkoholisõltuvuses olevad inimesed ei saa ise hakkama ja nad vajavad abi. Teise külje pealt, ehk saab see kunagi ka tasutud, kelle poolt just, see pole ju oluline.
Kas siis tõesti on normaalseid mehi nii vähe saadaval?
Mina usun, et asi on selles jah.
mõned lapsedki koos valmis tehtud.
Kas need kõrgharidusega naised teil seal külas on sama “kõrgharitud” nagu sa ise?
Kes lapsi valmis teeb, poe taga mingeid tyype kuulamas käib ja koduküla naiste pärast perekoolis ussitab, sest kellegagi otseselt nagu sõbranna tasemel läbi ei saa?
mõned lapsedki koos valmis tehtud.
Kas need kõrgharidusega naised teil seal külas on sama “kõrgharitud” nagu sa ise?
Kes lapsi valmis teeb, poe taga mingeid tyype kuulamas käib ja koduküla naiste pärast perekoolis ussitab, sest kellegagi otseselt nagu sõbranna tasemel läbi ei saa?
Küll Teie olete üks õel inimene, igas teemas vaja targutada! Sõbrannasid või meest pole, kelle kallal ussitada, et peab seda avalikus foorumis tegema?
Miks arvatakse, et kui naisel on kõrgharidus, siis on ta kohe haritud ja klass kõrgem? Klass kõrgem kellest? Kõrgharidusega inimesel võib olla vägagi kitsas ja materialistlik maailmavaade. Ma olen raudpolt kindel, et need sinu küla haritud daamid loevad iga nädal Kroonikat, vaatavad Kuuuurijat ja Kodutunnet ja Sajandi armastuslugu ning teatris käivad lihtsalt seepärast, et nii ju tehakse. Ehk siis täpselt samamoodi, nagu kohaliku poe müüjatar, kel kutsekaharidus…. Samas see mõni neist jotadest ongi päriselt intellektuaal…
Miks arvatakse, et kui naisel on kõrgharidus, siis on ta kohe haritud ja klass kõrgem? Klass kõrgem kellest? Kõrgharidusega inimesel võib olla vägagi kitsas ja materialistlik maailmavaade. Ma olen raudpolt kindel, et need sinu küla haritud daamid loevad iga nädal Kroonikat, vaatavad Kuuuurijat ja Kodutunnet ja Sajandi armastuslugu ning teatris käivad lihtsalt seepärast, et nii ju tehakse. Ehk siis täpselt samamoodi, nagu kohaliku poe müüjatar, kel kutsekaharidus…. Samas see mõni neist jotadest ongi päriselt intellektuaal…
Väga hea!
Just see viimane lause….
Minu eksmees on nt. ajaga täielikult parmustunud..
12 aastat tagasi oli aga edukas ärimees (kes võttis milli dividende aasta lõpus välja + iga nädal korralik palk omale.., näitlikustades veidi eluolu). Salongidest uued autod, maja/kodu ilma igasuguse laenuta.
Mina läksin temast lahku just süveneva alkoholismi ja kaasuva nii vaimse kui füüsilise terrori tõttu. 6 a tagasi.
Mees on lisaks magistri kraadiga, teadust teinud välismaal, võitis maineka töökoha meditsiini sektoris, aga oma joomarluse tõttu siiski tööle sinna ei asunud.. Ju pani end lihtsalt proovile, ent oma aja peremehena elama harjunud, kella 8-st 16-ni väga kinni panna end ajaliselt ei soovi(nud).
See selleks.
Hiljem müüs oma osa firmas maha, mille tegelikult ise oli loonud…jõi ja laaberdas saadu maha..oli oma niigi hea linnaosa ‘kunn’, kes tegi kõigile välja, lahendas nende elumuresid ka suuremalt, finantsi mõistes ja nüüd…on täiesti põhja käinud lihtlabane pundunud näoga joodik.
Nii kahju on inimesest. Tõesti ja siiralt. Ka muudel teemadel oli tark ja laia silmaringiga. Et selline potensiaal on raisku läinud! Vähemalt on lapsed tal targad ja tublid.
Õnneks on tal naine ka nüüd kõrval, med. õde, kel hoolitsemise vajadus ‘veres’.. Kuigi mees viibib tänaseni oma tsüklites. A ju siis sobib selline ‘sümbioos’.
Et näed, jota missugune, aga naine täitsa olemas. Pruutegi oli jalaga segada, nii-öelda.. Ka siis, kui ta juba seal allakäigu trepi viimastel astetel ellu püüdis jääda..
Täielik parm, aga nt. inglise ja vene keelt räägib ladusalt e. suurepäraselt 🙂
Ise ta puhastverd eestlane.
Elan maakohas ja silma paistab kummaline fenomen, et haritud, kenad naised elavad koos täielike tolgustega.
Ega see linnas teisiti pole. Siin Perekoolis ka naised peavad täiesti loomulikuks, et mees ei räägi naisega, ei soovi temaga pulmi teha, vedeleb peamiselt telku ees, kritiseerib, tipsutab või lausjoob, ei aita lastega, rahaliselt väga ei panusta, pole elus kolme raamatutki lugenud, iriseb, õiendab, näägutab, ootab teenindamist. Kõik täiesti normaalne! Ja kui ka pole normaalne, ega siis ei saa lahku minna ju. Lapsele on ju isa-eeskuju vaja jja vast selline mees on selleks väga hea. Kui ei sõimle, ei torka ja ei peksa surnuks, siis on ju hea mees. Aastal 2017 kinkis lille ja aastal 2018 käis ISE lapsega korra kinos.
Paljud inimesed kardavad üksi olla. Arvad, et nad ei ole suurt midagi väärt, kui neil kaaslast ei ole, kui keegi neid ei taha. Ei taheta ka ebameeldivat lahkuminekut läbi teha. Arvatakse, et ollakse läbikukkunud, kui lahku minnakse. Kardetakse, et ei saada üksi hakkama, et üksi on veel hullem. Kui väga midagi hullu ei ole, siis lihtsalt ei viitsita lahku minna. Palju põhjusi on, miks ollakse koos kellegagi, kes pole päris see, aga käib kah. Seda me muidugi ei tea, kas kõnealused naised on koos kellegagi, kes nende arust käib kah, või ongi selle õigega koos ja õnnelikud.
Naised ise ju õelutsevad pidevalt vanatüdrukute kallal. Et kui pole meest, siis on kindlasti kibestunud, õel ja vastik. Küllap seal maakohas eriti annab tunda teiste naiste põlgus. No võtad selle küla odratolguse ära ja vähemalt ei kahtlustata sind pidevalt õeluses, sest sa oled ju VALLALINE.
Teemaalgajata, oled sa näinud nõukaajal lõpus tehtud filmi “Regina” Ülle Kaljustega peaosas? Seal on just selline tsenaarium, et Tallinnast väikelinna kolinud õpetaja võtab ühe kuldsete kätega jota ära, sest bioloogiline kill tiksub juba kolmekümmet ja teisi vallalisi mehi põle võtta. Soovitan soojalt, tore film.
Filmi alusex on Aimeé Beekmani romaan Valikuvõimalus. Soovitan ka soojalt.
(See võõramaa sõna on siiski stsenaarium.)
Järsku on siis parem iseloom, taltsam ja lihtsam mees, kes ei kujuta ette, et oleks väärt vaid modelli. Teine variant, et neil kõrgharitud naistel on madal enesehinnang. Veel on variant, et polegi normaalseid vabu mehi leida.
Mina usun, et asi on selles jah.
Eesti elu. Mehi ei ole. Isegi joodikud võetakse ära.
Mehi on küll ja küll. Ka mina olin vahepeal 8 aastat täitsa saadaval, ei tahtnud mind keegi. Ometi ma ei joo, ei suitseta, pole vägivaldne, oman ka vara ja sissetulekut.
Ometi ei läinud ma peale ei haritud ega ka harimata naistele.
No kuskil ilmselt on ka lootuse kaotanud naistel mingid piirid ning liputajaid ja päris debiile omale koju ei soovita.
No kui sa kodus passisisd ja ühiskondlikult aktiivne polnud? Lootsid, et naised ise uksest sisse murravad?
Kuidas ei olnud.
Ülepäeviti ju perekoolis ulgus, et nii tahaks…
Ma tean mitut doktorikraadiga vallalist meest. Ju siis joovad vähe – naise leidmisest nad oleks huvitatud kõik. Mõnel neist meestest on auto ja maja, mõnel mitte.
Olen ka märganud, et sellesama kõrghariduse omandamisel naised teevad ära täpselt selle, mis nõutud, ilusti õpivad pähe. Sisusse tungida ei viitsi. Mehed on polariseeritud: kas võtavad asja sisuliselt või ei viitsi üldse süveneda ja langevad kõrgkoolist välja.
Päheõppinu ja “eluülikooli” kasvandik polegi ehk nii erinevad, hoolimata diplomist?
Perekoolis on ju ainult eliitprintsessid kes ainsatena teavad, kuidas elu tegelikult peaks käima, kuidas millessegi või kellessegi suhtuma peab jne. Ilma Perekooli kägudeta oleks Eesti omadega juba ammu rentslis ja maailma kanalisatsioonis.
Soovitan soojalt, tore film.
raamat oli parem.
Mis on siis sellise jota plussid? Tal on natuke vara, oma maja, võib-olla ka kenam näolapp. Aga sellega kogu asi piirdub. Ja neid näiteid pole üks-kaks, vaid päris mitu tuua. Kas tõesti on naised ainult vara peal väljas? Mul endal läheks süda pahaks selliste peale. Mina kuulen ainult seda, kuidas sellised tüübid kiitlevad, et panin seda tibi ja siis veel seda. Ah, polnudki midagi erilist. Aga need tibid pole tibid, vaid keskealised haritud ja väga kenad naised. Mõistust peaks nagu peas olema. Kas siis tõesti on normaalseid mehi nii vähe saadaval?
Natuke vara, oma maja ja kena näolapp ei ole mehe juures ju sugugi halvad omadused:)
Muide, kuidas sa nende meeste kiitlemisi kuuled. Kuulud ise ka sinna külajotade seltskonda?
Ma ei kujuta ette, kui elaks endiselt kodulinnas. Ainuke haritud ja seal juures veel vaba mees on kirikuõpetaja.
Ega kaaslasi ei leita ainult oma kodulinnast.
Ma ei tea kas see on mingi legend või tõsijuhtum, kuid liikus ringi jutt, kuidas naine leidis oma koduukse tagant purupurjus magava jota. Ta pesi ja kasi ta puhtaks ja elavad õnnelikult kuni nad ära surnud ei ole.
Oh, juba rahvaluule rääkis, kuidas põesa alt poissa leiti. Alumine pool oli allitand, päälmine pool oli päävitand, aga kasituna & kainenenuna kõlbas vanatydrukule kaasax kyll.
Kusjuures asi pole selles, et kunagi noorena on kohtutud, lapsed saadud ja nii tiksutakse edasi. Ei. Enamasti on need külajotad juba ükskord naiste poolt maha jäetud ja kohe on neil järjekord ukse taga. Mida kõrgharidusega naised näevad sellistes sopajoodikutes, kellel rusikad kihelevad, mõistust on lusikatäis ja haridust pole üldse. Ja täiesti teadlikult hakatakse sellistega koos elama. Facebookis pannakse pildid üles, kus jota on puhtaks pestud, kammitud, ülikond selga tõmmatud ja poseeritakse kuskil koosviibisel, teatris või kus iganes. Ma ise tunnen seda jotat ja tean raudselt, et vabatahtlikult selline tüüp teatrisse ei lähe. Pigem istub õllepudel peos kuskil põõsa all.
Mis on siis sellise jota plussid? Tal on natuke vara, oma maja, võib-olla ka kenam näolapp.
Mina (naine 40+, mees ja 3 last) elan Viljandimaal ja näen, et ei ole sellistel meestel enam midagi järjekord ukse taga. Käivad isegi Tais nö. “naist toomas”. Enne reisi kuulutavad küla peal oma suuri eluplaane – aga paraku valitseb ka reisil nende üle ilmselt alkohol ning tulevad jälle koju tagasi. Või näiteks, maal elavale tuttavale 40+ naisele (lahutatud, kolm last – kaks neist juba suured ja oma elu peal, kolmas väiksem ja elab emaga) helistavad juba aastaid aeg-ajalt vähemalt 2 napsulembest ja oma kunagistest naistest lahku läinud klassivenda. On neil lööki? Ei ole! Naine sellistest allapoole enda taseme meestest ei huvitu. Keegi teine ka vist ei huvitu, sest elavavad juba mingi 10a jätkuvalt üksi.
Minu mehel on koolikaaslasi-lapsepõlvesõpru, kes on justnimelt sellised mehed. Taustalt on nad erinevad. Mõistust ei pruugi neil isegi “ainult lusikaotsaga” olla (on näit. väikelinna keskkooli kuldmedaliga lõpetanud mees). Ühisjooneks on aga see, et nad on jooma hakanud ja naised nende juurest minema läinud. Nüüd elavadki maal ja tüütavad oma lapsepõlvesõpru (sh. minu meest) jutuga, et mis sul viga – sul on naine, aga minul, näe, ei ole. Et hirmsasti tahaks ikka endale naist leida! Minu mees on siis otse öelnud, et selleks tuleb vist kõigepealt joomisest võitu saada – miks peaks naine vaevama ennast mehega, kes joob? Aga ta ohkab ka, et “need on nii ennast alkoholile ära andnud”, et pole suurt usku, et nad elus uue lehekülje keerata suudaks. Ja elavadki need keskealised mehed oma majas või vanemate majas üksi/koos vanematega. Joovad ja “vennastuvad” poetagustega, kui joomasõpra vaja on – aga peavad ennast nendest ikka muidugi paremaks ja lapsepõlvetuttavatega kohtudes heietavad pikalt-laialt, kuidas tahavad veel elama hakata ja naist leida. No ei leia.
Kokkuvõtteks: mäletate, kuidas keskealised Soome mehed käisid 90.-tel Eestist naisi otsimas – kuna Soomes kirtsutasid soome kohalikud naised nende peale nina, aga Eestis puhtkaspestuna ja ilusti riidesse panduna nad tol ajal võisid veel tunda, et “olid keegi”? Ikkagi soomlane, raha taskus, et vaestele eesti naistele välja teha ja puha! Nüüd on sama “trend” jõudmas Eesti küladesse ehk siis ka Eesti keskealised naised (isegi külades ja väikelinnades) on “pirtsakaks” muutunud ning kui on teada, et juba ühest perest lahku läinud keskeline mees on alkoholilembeline, siis suurt mitte keegi sellist koormat endale kaela ei taha.
Kontrastina elab maal üksi ka (40 ringis) tublisid ja majanduslikult hästi hakkama saavaid talunikke, kes praktiliselt üldse ei joo. Kui eelpool mainitud mehed ei lähe naistele peale seetõttu, et joovad, siis need töökad mehed joovad-pidutsevad ilmselt jällegi liiga vähe selleks, et naist leida.
Viimasel on käol öigus. Tublid ja töökad mehed ei kipu töesti pidutsema ning seetöttu jäävad nemad naistele varjatuks. Ka minu vend on tubli ja edukas mees, kuid pruut oli tal vist viimati ülikoolis, nüüd sellest üle kümne aasta. Tegi karjääri, investeeris nii targalt, et sai juhuse läbi väga haljale oksale, kolis möned aastad tagasi koos meie vanematega ema tervise tõttu Kesk-Euroopasse ja saab seal olla erakuna. Mina seda küll ei mõista, et naist pole, mul alati peigmehi olnud nagu Siin Me Oleme Liinal ja nüüd õnnelikus lastega abielus. Tema aga ütleb, et ise ta otsima ei hakka. Kui normaalsed mehed ise naist otsida ei taha, tuleb normaalsetel naistel sugu jätkata joodikute ja liiderdajatega.
Väga paljudele naistele meeldivad nö ‘pahad poisid’. Tegelikult saab joodikmeest olenevalt tema muudest omadustest lahterdada erinevate arhetüüpide alla – paha poiss, lindprii, piinatud kunstnik. Naised võivad teda muidugi ka veel traagiliseks kangelaseks pidada, olenevalt sellest, mida joodik neile kokku rääkida oskab. Kui vaatate filme ja sarju, siis kõik tegelased ei ole sugugi lakutud välimusega ilusmehed – hoolitsematusel võib olla oma sarm. Vähemalt alguses.
Asi selles, et see joodik käib lakku täis peaga mööda küla ja astub ikka vallaliste naiste poole sisse ja moosib. Korralikud mehed teevad sel ajal tööd ja pole aega mööda küla lehvida õllepudel näpus. Ja siis mis jääb neil naistel muud üle, üksi oldud juba ja tahaks meest ja nii need joodikud üles korjatakse. Mõni loodab kindlasti, et muudab meest. Ja siis vaatavadki naised,et tühja kah, et hambad puudu – hoiab suu kinni ja täitsa kena näolapp. Ja lähevadki jotaga teatrisse, saab pildi fb üles panna, teised naised näevad, et ooo polegi enam vallaline vanatüdruk.
Eks maal ole haritud mehi vähem kui haritud naisi. Naised aga tahavad peret ja lapsi. Aimee Beekmani “Valikuvõimalus” paneb tõesti täppi ja seda ka täna, 30-40 aastat hiljem. Ainult et valdavalt naised siiski nii ettevõtlikud ei ole nagu see Regina, et võtaks fassaadiks külamehe, aga lapsi käiks linnas tegemas paremate geenidega meestega.
Mõtleme, kes maal elavad. Füüsilist tööd tegevad mehed, ja siis kooliõpetajad (naised), raamatukoguhoidja, lasteaiakasvatajad, kultuurimaja juhataja.
Ma ei saa tegelikult tänase maaelu kohta sõna võtta. Ma küll maalt pärit, aga ammu enam ei oma sellega rohkem sidet kui korra kuus vanematel käin külas. Aga ise ka enne kõrgkooli minekut jõudsin käia ühe kohaliku maamehega. Ega ta suurem joodik küll polnud, kui kõik teised seal. Tavaline mees. Napsi võttis, aga oma asjad sai kenasti aetud. Kui Tallinna edasi õppima tulin, siis muidugi varsti meie suhe lõppes. Aga see mees abiellus pärast mind kohaliku kooliõpetajaga, nii et sobib teemaalgataja juttu hästi täiendama.
Aga teemaalgatajal on endal ju enda jutu järgi ka meheks külajoodik, nii et ehk ta avab kõigepealt, miks ta ise sellisega elab?
Minu abikaasast oleks võinud ju ka külamees saada. Ei tea küll, mis tasemega joodik just. Praegu ta veinipokaali ei sülita, aga liigjoomises teda süüdistada ei saa. Aga on ka maalt pärit nagu minagi. On ise rääkinud, et pärast keskkooli tahtis astuda TÜ-sse ühele erialale, kuhu sisse ei saanud. Siis oli aastakese kodukülas, tegi seal lihtsaid töid ja võttis napsi kah. Järgmisel suvel oli ema otsinud TTÜ-st välja ühe eriala, mis ema arvates pojale sobida võis. Käskis minna ja sisse astuda. Ämm on konkreetse sõnaga mul 😀 Poeg sõitiski Tallinna, tegi eksamid ja sai sisse. Siiani on emale tänulik. Ütleb, ehk teeks muidu siiamaani kodukandis juhutöid või paneks Soomes küprokit.
Seega vahel on haritud ja eduka linnamehe ning nn külajota vahe vaid toetav ema. Ega ei tea muidugi, ehk mees oleks ikka lõpuks ise ka midagi ette võtnud.
Sellistel naistel on madal enesehinnang ja/või kaassõltuvus. See on põhjus elada koos joodikuga, et kust ma paremat leian, kui ma ta maha jätan – siis joob surnuks, kui ta kaine on – siis on tegelikult lastele tore isa jne. Õigustusi jätkub.
Aga teemaalgatajal on endal ju enda jutu järgi ka meheks külajoodik, nii et ehk ta avab kõigepealt, miks ta ise sellisega elab?
Pigem mitte.
Ta ise arvab end samuti sinna “haritud ja kenade” hulka kuuluvaat, aga mehega pole lihtsalt siiani vedanud.
Ega ta muidu teraselt ei jälgiks, kuidas teised temasugused naised hakkama saavad, nende FB kontosid ei nuhiks jne. Kui ikka oma elu oleks olemas, siis vaevalt viitsiks mingi sellise probleemida nagu teemas olemas, tegeleda.
Ta otsib pigem vastust küsimusele, et kas lasta ka latt alla või mitte.
Mõtleme, kes maal elavad. Füüsilist tööd tegevad mehed, ja siis kooliõpetajad (naised), raamatukoguhoidja, lasteaiakasvatajad, kultuurimaja juhataja.
Sa unustasid ära iseendale tööd andvad ehk ettevõtjatest mehed maal.
Asjalikuma maal elava seltskonna puhul (kus kumbki pole joodik) kohtab sageli kombinatsiooni eraettevõtjast mees – avaliku sektori töötajast naine.
Mõtleme, kes maal elavad. Füüsilist tööd tegevad mehed, ja siis kooliõpetajad (naised), raamatukoguhoidja, lasteaiakasvatajad, kultuurimaja juhataja.
Sa unustasid ära iseendale tööd andvad ehk ettevõtjatest mehed maal.
Asjalikuma maal elava seltskonna puhul (kus kumbki pole joodik) kohtab sageli kombinatsiooni eraettevõtjast mees – avaliku sektori töötajast naine.
Väitega, et ettevõtjast mees + avaliku sektori töötajast naine, olen 100% nõus. Aga täpsustan, et eraettevõtjast mees võib ka teha tavalist lihtsat tööd. FIE-st pottsepp, ehitaja, metsamees.
Väitega, et ettevõtjast mees + avaliku sektori töötajast naine, olen 100% nõus. Aga täpsustan, et eraettevõtjast mees võib ka teha tavalist lihtsat tööd. FIE-st pottsepp, ehitaja, metsamees.
No vot, siin tuleb juba selline küsimus, mida pidada lihtsaks ja mida keeruliseks tööks.
Kas töö, kus tuleb ehitada korralikult töötav küttekolle, kalkuleerida arvestada materjalide ja kulutatud tööaja hinnad nii, et võrreldes teiste pakkujatega turul konkurentsivõimeline olla, teisalt aga majanduslikult plussi jääks ning enda ja ülalpeetavad pereliikmed ära toidaks, suhelda klientidega ja jätta endast kliendile selline mulje, et ta oma tuttavatelegi soovitaks jne., on lihtsam või keerulisem kui näiteks ametnikuna inimestele sotstoetusi välja maksta või lastele eesti keele õigekirja õpetada? Kumb selle kombos võib ennast kõrgemaks ja kumb madalamaks pidada?
Minu meelest tänapäeval üldiselt ei peeta enam millegi tootmise/meisterdamisega (olgu selleks siis ahjud, kitsepiim, hamburgerid, jäätis, kanamunad või misiganes) elatise teenimist kuidagi madalamaks võrreldes näit. ametnikutööga.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
