Pottsepp, ehitaja & metsamees peavad vähemalt töö ajal siiski kained pysima, pole tegu päris viimase kylajotaga. Mõni asjalik töörabaja võib puhkepäeval lausa vabatahtlikult teatrisse kippuda.
Lastele õigekirja õpetamine on tõeliselt ajusidmurdev töö, muide. Nad, sunnikud, nimelt sageli ei viitsi õppida. & nõnda maanduvadki põhikoolist otse Perekooli, syles kuus kuuske.
imelik, et mõned naised siin õigustavad jotade käitumist.
ilmselt needsamad naised kes nendega elavad, leiavad erinevaid vabandusi, miks nende joodik maailma toredaim mees on. ma arvan, et teemaalagatuses on mõeldud maapiirkonna naisi (viljandi või pärnu vms) kus need kõrgharitud naised ka eriti hästi palka ei saa ja seetõttu on joodiku kinnisvaras elamine suur kulude kokkuhoid. eks see elu on üks kompromisside ahel ja mõned valikud on tehtud lihtsalt ennast säästmata, raha nimel.
Kõigile ei jätku haritud peeneid mehi. Kõik ei ela pealinnades. Nimetada õlut joovat teatris mittekäivat meest põõsa aluseks küla joodikuks? Sa ikka tead, et linnades leidub sellist kontingenti rohkem kui maal? Teiseks, Kõik maakohad pole külad. Kõik maanaised pole haritud samuti, niiet kust sa nii täpselt ikka tead, kes kellega elab?
Korralik mees, kes käib tööl, teenib raha, maksab maksud jne võib olla üks igavene junn. On hea inimene, hea mees ja eeldab enda kõrvale nii ja naasugust naist. Planeerib ära nii enda kui naise aja. Mees on tubli ja naine peab ka tubli olema. Hingemaailm on lukus ja maailm on kandiline.
Parem siis juba lihtne ja natuke joodik kui selline “hea” mees.
nõnda maanduvadki põhikoolist otse Perekooli, syles kuus kuuske.
Kle, selle väljendi ma panen sult küll pihta! See on liig hea, et teda lihtsalt siia tolmu koguma jätta…:)
Küll Teie olete üks õel inimene, igas teemas vaja targutada! Sõbrannasid või meest pole, kelle kallal ussitada, et peab seda avalikus foorumis tegema?
mõtlesin just sedasama, kui teemaalgatust lugesin…
Korralik mees, kes käib tööl, teenib raha, maksab maksud jne võib olla üks igavene junn ja eeldab enda kõrvale nii ja naasugust naist. Planeerib ära nii enda kui naise aja. Mees on tubli ja naine peab ka tubli olema. Hingemaailm on lukus ja maailm on kandiline.
Täpselt, kõik ei ole must ja valge ja pealtnäha korralikud, haritud, töökad linnamehed võivad olla oma kiiksudega, kehva iseloomuga ja leidub selliseid rohkelt Tallinnaski. Näiteks, mõni nõuab naiselt kindlas kaalus püsimist, kuni 60 kg, sekkub naise soengu- või meikimis- ja riietumisstiili, jagab söömis- või trenninõuandeid, tahab, et iga päev oleks uus ja vaheldusrikas õhtusöök laual, puhas ja triigitud särk hommikuti riidepuul rippumas. Mõni peab loomulikuks, et aed ja toad oleksid laitmatult korras, raamatud peavad riiulis olema sirgelt sätitud, igapäevased kulutused jagatakse võrdselt pooleks, vaba aeg on kellaajaliselt planeeritud jne. Elatakse kammitsetult, range korra järgi, ollakse stressis ja hingemaailm on lukus, kuid välja lastakse paista ideaalsel kooselul.
Mees on kindel, et nii mõnigi naine on lihtsalt kullakaevaja ehk siis ihkab majas elada.
… aga millegipärast on vaja kodustada joodikuid.
Need kaks asja ju ei käi kokku?
Kuidas need naised neid joodikuid sul “kodustavad” kui nad hoopis ise ennast selle joodiku juurde koju pressivad?
Kui ma ronin karu koopasse koos karuga elama, siis ma mitte ju ei kodusta karu, vaid loomastan iseennast.
Sest karu ju ütleb mulle, et “My home, my rules”
Viimasel on käol öigus. Tublid ja töökad mehed ei kipu töesti pidutsema ning seetöttu jäävad nemad naistele varjatuks. Ka minu vend on tubli ja edukas mees, kuid pruut oli tal vist viimati ülikoolis, nüüd sellest üle kümne aasta. Tegi karjääri, investeeris nii targalt, et sai juhuse läbi väga haljale oksale, kolis möned aastad tagasi koos meie vanematega ema tervise tõttu Kesk-Euroopasse ja saab seal olla erakuna. Mina seda küll ei mõista, et naist pole, mul alati peigmehi olnud nagu Siin Me Oleme Liinal ja nüüd õnnelikus lastega abielus. Tema aga ütleb, et ise ta otsima ei hakka. Kui normaalsed mehed ise naist otsida ei taha, tuleb normaalsetel naistel sugu jätkata joodikute ja liiderdajatega.
Täpselt nii on. Mees, kellel võib olla vara, mõistust ja välimus täiesti okei – peab ikka ise ka naise leidmiseks midagi tegema. Kui elu keerleb ainult töö-kodu-trenn-vähesed koosviibimised teadatuntud sõpradega – nii ikka endale naist ei leia.
Tänaval ligi astuda ja hakata juttu ajama – naised jooksevad ju minema. Ja eesti mees pole selles ka osav. Kõrtsist-baarist ammugi ei hakka enesele naist otsima, isegi kui mõned korrad aastas sinna satud.
Imelik jah. Üks tõeliselt haritud naine vaatab ainult linnajotasid.
Eks maal ole haritud mehi vähem kui haritud naisi
Ka linnades.
Mõtleme, kes maal elavad. Füüsilist tööd tegevad mehed, ja siis kooliõpetajad (naised), raamatukoguhoidja, lasteaiakasvatajad, kultuurimaja juhataja.
Ja kõik need, kes sealt linna tööd teevad (progejad, raamatupidajad, tõlkijad jms) ja need, kes sealt linna tööle sõidavad.
Meie küla on umbes 75 km Tallinnast ja 2/3 tööealisi täiskasvanuid käib Tallinnasse tööle. Paar Rakverre ka ja paar lähedal asuvasse mõisakompleksi.
Linnadeski haritud vabu mehi saadaval. Korralike töökohtadega ja erinevate kõrgemate haridustasematega. See meestepuuduse jutt on sama nagu tööjõupuuduse jutt. Pidi olema hull puudus, aga kui hakata konkreetselt vaatama, millised ettevõtted kisavad, siis tegelikult pole neil mingit puudust, lihtsalt ei sobi noor (kogemusteta), ei sobi keskmine (niikuinii läheb varsti minema) ja ei sobi vana (no mis ta ikka enam jaksab) ja seega on vaja välismaalt (Ukrainast) sisse tuua. Täpselt sama mõttemuster. Ainult välismaalt sissetoomise asemel minnakse ise Egiptusse või Itaaliasse panoreisile.
Eks maal ole haritud mehi vähem kui haritud naisi
Ka linnades.
Linnadeski haritud vabu mehi saadaval. Korralike töökohtadega ja erinevate kõrgemate haridustasematega. See meestepuuduse jutt on sama nagu tööjõupuuduse jutt. Pidi olema hull puudus, aga kui hakata konkreetselt vaatama, millised ettevõtted kisavad, siis tegelikult pole neil mingit puudust, lihtsalt ei sobi noor (kogemusteta), ei sobi keskmine (niikuinii läheb varsti minema) ja ei sobi vana (no mis ta ikka enam jaksab) ja seega on vaja välismaalt (Ukrainast) sisse tuua. Täpselt sama mõttemuster. Ainult välismaalt sissetoomise asemel minnakse ise Egiptusse või Itaaliasse panoreisile.
Eks maal ole haritud mehi vähem kui haritud naisi
Ka linnades.
Sellega nõus, et MINGISUGUSE kõrgharitud mehe leiaks ka 62-aastane ilmselt Tallinnast suhteliselt vähese vaevaga, kui see haritus oliks ainus kriteerium. Võiks olla joodik, peksta vms.
Mina rääkisin pigem 40ndates olevatest naistest, kellel lapsed suured, raha piisavalt, aga millegipärast on vaja kodustada joodikuid.
Ongi siis kodulooma eest, vahel saab keppi ka, uusi lapsi enam vast ei tehta, ikka lõbusam kui üksi.
Viimasel on käol öigus. Tublid ja töökad mehed ei kipu töesti pidutsema ning seetöttu jäävad nemad naistele varjatuks. Ka minu vend on tubli ja edukas mees, kuid pruut oli tal vist viimati ülikoolis, nüüd sellest üle kümne aasta. Tegi karjääri, investeeris nii targalt, et sai juhuse läbi väga haljale oksale, kolis möned aastad tagasi koos meie vanematega ema tervise tõttu Kesk-Euroopasse ja saab seal olla erakuna. Mina seda küll ei mõista, et naist pole, mul alati peigmehi olnud nagu Siin Me Oleme Liinal ja nüüd õnnelikus lastega abielus. Tema aga ütleb, et ise ta otsima ei hakka. Kui normaalsed mehed ise naist otsida ei taha, tuleb normaalsetel naistel sugu jätkata joodikute ja liiderdajatega.
Täpselt nii on. Mees, kellel võib olla vara, mõistust ja välimus täiesti okei – peab ikka ise ka naise leidmiseks midagi tegema. Kui elu keerleb ainult töö-kodu-trenn-vähesed koosviibimised teadatuntud sõpradega – nii ikka endale naist ei leia.
Tänaval ligi astuda ja hakata juttu ajama – naised jooksevad ju minema. Ja eesti mees pole selles ka osav. Kõrtsist-baarist ammugi ei hakka enesele naist otsima, isegi kui mõned korrad aastas sinna satud.
Trennist võiks ju naise leida küll?
Mina pigem elan üksi,kui võtaksin oma ellu mingi räpaka ,haisva parmu.Kõrgharidus ei oma tõega mingit tähtsust.Jobud naised.
Jutt ei käinud üldse vanatüdrukutest. Nemad on klass omaette ja tihti väga oma staatusega rahul. Mina rääkisin pigem 40ndates olevatest naistest, kellel lapsed suured, raha piisavalt, aga millegipärast on vaja kodustada joodikuid. Nii vanad ei saa ju lollid olla, et joodik muutub. 90% ei muutu ja seda teab igaüks. Paar naist on lausa pealinnast kõrgetelt kohtadelt maale kolinud jotade juurde. Need on naised, kes saaks suurepäraselt ka üksi hakkama. Võib-olla tõesti on suhtesõltuvus. Ei tea.
Kindlasti ei tea, aga pakun, et need maale joodikuid “kodustama” kolinud naised võivad olla sedatüüpi naised, kellele meeldib ennast näha päästeinglina: “Just minu suur ja leekiv armastus päästab selle õnnetu ja ilma armastuseta mehe!” Ja nii nad siis ponnistavadki meest nö. paremaks armastada ning otsivad kõigest kinnitust, et mees ongi juba palju paremaks muutunud.
Või siis on sellised nagu tubli eesti naine Milvi, kes arvab, et naine peab olema tugev ja hakkamasaav – aga mees on naisele rohkem nagu lapse eest kantseldada antud olevus. “Mehed on ju meie, naistega, võrreldes igasuguste eluraskuste suhtes nii nõr-gu-kesed!!!!!” on sageli selliste naiste tüüpjutt. Nemad ei usu mitte niivõrd mehe paremaks muutumist, vaid suhtuvad nii, et mehe õigel rajal hoidmine ongi naiste (alguses ema, pärast abikaasa) ülesanne. Piltide üle, kus mees on riidesse pandud ja teatrisse viidud, on nad südamest uhked – näide edukast mehekantseldamisest ju!
Samas, kohalikud naised, kellel sellist täiskasvanud inimese kantseldamise tungi ei ole, neis meestes ihaldusväärseid mehekandidaate ei näe ning eelistavad parem üksi elada.
Teate, mõni pealtnäha viks ja viisakas linnamees on vabal ajal selline parm, et kuku pikali.
Näide reaalsusest: IT mees, hea palk, hea haridus, oma korter ja auto. Igal õhtul joob 4-6 õlut. Nädalavahetusel lisaks veel viskit. Tööl suudab käia, vahel harva on “tervisepäev” joomise tõttu.
Naine tal ka, haritud, madala enesehinnanguga. Arvab, et paremat ei saa.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
