Hakkas täitsa huvitama, kuidas Ikea Eesti esinduse töötajad ise hääldavad. Ja kas mingit telereklaami ei ole olnud, kuidas seal hääldati?
Teema: IKEA hääldus
Hakkas täitsa huvitama, kuidas Ikea Eesti esinduse töötajad ise hääldavad. Ja kas mingit telereklaami ei ole olnud, kuidas seal hääldati?
No Eesti telekas olev reklaam on viimane koht, kust õiget hääldust otsida (Vanishi reklaam tuleb kohe meelde).
Aga YouTube kubiseb videotest, kus seda hääldust õpetatakse.
https://www.youtube.com/results?search_query=how+to+pronounce+ikea
Siin näiteid
https://www.youtube.com/watch?v=ZFVAVY37nI4
No ma ei tea ühtegi eesttlasest tuttavat, kes hääldaks rootsipäraselt ikEEa, sest see pole eesti keelele omane rõhk. Ega ka mitte iGea ei ole kuulnud, väga imelik. Isegi soomlased ei räägi nii.
Eestlane hääldab tavaliselt ikka sõna esimese poole rõhuga, nagu tavalist sõna, k on tavalise “kangusega”.
No ma ei tea ühtegi eesttlasest tuttavat, kes hääldaks rootsipäraselt ikEEa, sest see pole eesti keelele omane rõhk. Ega ka mitte iGea ei ole kuulnud, väga imelik. Isegi soomlased ei räägi nii.
Eestlane hääldab tavaliselt ikka sõna esimese poole rõhuga, nagu tavalist sõna, k on tavalise “kangusega”.
Mina olen eestlaste suust eranditult IGEA kuulnud.
aga miks eestlased hääldavad FotograFISka? ????
Mida üldse selline veidra kõlaga sõna tähendama peaks?
Fotografiska on algselt pärit Rootsist, seal sama nimega. Veidi sõnamäng, pmst ”fotograafiline” on see tähendus. Aga seda küll, et arusaamatu, kuidas Eestis päris sageli on see nimi veidral moel muutunud kujule FotograFISKa. Lähtekeeles siiski FotogrAAfiska (õigupoolest isegi FutugrAAfiska, aga nii peensusteni vast ei pea minema).
Aga Eestis on ju teise ja kolmanda välte hääldamiseks kirjapildis topelt häälik ja tundubki veider hääldada seda pika a-ga kui kirjas on ainult 1 a.
aga miks eestlased hääldavad FotograFISka? ????
Mida üldse selline veidra kõlaga sõna tähendama peaks?
Fotografiska on algselt pärit Rootsist, seal sama nimega. Veidi sõnamäng, pmst ”fotograafiline” on see tähendus. Aga seda küll, et arusaamatu, kuidas Eestis päris sageli on see nimi veidral moel muutunud kujule FotograFISKa. Lähtekeeles siiski FotogrAAfiska (õigupoolest isegi FutugrAAfiska, aga nii peensusteni vast ei pea minema).
Aga Eestis on ju teise ja kolmanda välte hääldamiseks kirjapildis topelt häälik ja tundubki veider hääldada seda pika a-ga kui kirjas on ainult 1 a.
No see ei tähenda, et rõhk peaks 4. silbile langema.
aga miks eestlased hääldavad FotograFISka? ????
Mida üldse selline veidra kõlaga sõna tähendama peaks?
Fotografiska on algselt pärit Rootsist, seal sama nimega. Veidi sõnamäng, pmst ”fotograafiline” on see tähendus. Aga seda küll, et arusaamatu, kuidas Eestis päris sageli on see nimi veidral moel muutunud kujule FotograFISKa. Lähtekeeles siiski FotogrAAfiska (õigupoolest isegi FutugrAAfiska, aga nii peensusteni vast ei pea minema).
Aga Eestis on ju teise ja kolmanda välte hääldamiseks kirjapildis topelt häälik ja tundubki veider hääldada seda pika a-ga kui kirjas on ainult 1 a.
No see ei tähenda, et rõhk peaks 4. silbile langema.
Püüa ühtlaselt kõik silbid välja hääldada, nagu on kirjas ja hääldus ongi täpselt nii nagu kõik hääldavad – fotografiska.
Kas enam Eesti kombel ei tohi nimesid hääldada, peab mingit võõrkeelset hääldust ahvima?
aga miks eestlased hääldavad FotograFISka? ????
Mida üldse selline veidra kõlaga sõna tähendama peaks?
Fotografiska on algselt pärit Rootsist, seal sama nimega. Veidi sõnamäng, pmst ”fotograafiline” on see tähendus. Aga seda küll, et arusaamatu, kuidas Eestis päris sageli on see nimi veidral moel muutunud kujule FotograFISKa. Lähtekeeles siiski FotogrAAfiska (õigupoolest isegi FutugrAAfiska, aga nii peensusteni vast ei pea minema).
Aga Eestis on ju teise ja kolmanda välte hääldamiseks kirjapildis topelt häälik ja tundubki veider hääldada seda pika a-ga kui kirjas on ainult 1 a.
No see ei tähenda, et rõhk peaks 4. silbile langema.
Püüa ühtlaselt kõik silbid välja hääldada, nagu on kirjas ja hääldus ongi täpselt nii nagu kõik hääldavad – fotografiska.
Jutt on ju sellest, et mõni hääldab fotograFISka ehk rõhk on 4. silbil. Tavalisem hääldus on siiski fotoGRAfiska – rõhk 3. silbil. Saad vahest aru? Tähepikkus ei mängi suurt rolli, rõhk saab olla 3 silbil nii lühikese kui pika a puhul.
aga miks eestlased hääldavad FotograFISka? ????
Mida üldse selline veidra kõlaga sõna tähendama peaks?
Fotografiska on algselt pärit Rootsist, seal sama nimega. Veidi sõnamäng, pmst ”fotograafiline” on see tähendus. Aga seda küll, et arusaamatu, kuidas Eestis päris sageli on see nimi veidral moel muutunud kujule FotograFISKa. Lähtekeeles siiski FotogrAAfiska (õigupoolest isegi FutugrAAfiska, aga nii peensusteni vast ei pea minema).
Aga Eestis on ju teise ja kolmanda välte hääldamiseks kirjapildis topelt häälik ja tundubki veider hääldada seda pika a-ga kui kirjas on ainult 1 a.
No see ei tähenda, et rõhk peaks 4. silbile langema.
Püüa ühtlaselt kõik silbid välja hääldada, nagu on kirjas ja hääldus ongi täpselt nii nagu kõik hääldavad – fotografiska.
Jutt on ju sellest, et mõni hääldab fotograFISka ehk rõhk on 4. silbil. Tavalisem hääldus on siiski fotoGRAfiska – rõhk 3. silbil. Saad vahest aru? Tähepikkus ei mängi suurt rolli, rõhk saab olla 3 silbil nii lühikese kui pika a puhul.
Ei häälda keegi nii.
Ei häälda keegi nii.
Paljud hääldavad, alailma kuulen. Ka telekast.
Palun häälda ise ilma igasuguse rõhuasetuseta ja see kõlabki täpselt nii nagu sa kirjeldad, sest F lihtsalt on nii tugevakõlaline konsonant.
Ei häälda keegi nii.
Paljud hääldavad, alailma kuulen. Ka telekast.
Palun häälda ise ilma igasuguse rõhuasetuseta ja see kõlabki täpselt nii nagu sa kirjeldad, sest F lihtsalt on nii tugevakõlaline konsonant.
Mis sinuga ikka vaielda, sa ei tundu aru saavat, et seda sõna on võimalik mitut moodi hääldada.
No ma ei tea ühtegi eesttlasest tuttavat, kes hääldaks rootsipäraselt ikEEa, sest see pole eesti keelele omane rõhk.
Rõhk on ju täpselt samas kohas, kus nt nimes Maria, mida eestlased hääldavad mariia. Täpselt samamoodi kui Ikea hääldub originaalis ikeea. Kuidas see ühe nime puhul on omane ja teisel puhul mitte?
Kuidas AS YIT Eesti hääldate?
Kuidas Circle-K hääldate?
Kuidas Circle-K hääldate?
Hääldan tuimalt sirkle-ka, kuigi inglise k valdan hästi. Lihtsalt nii haige keelt väänav nimi ühele bensujaamale panna.
Kuidas AS YIT Eesti hääldate? ÜIT Eesti Y on soome keeles ü
miks soome keeles pean hääldama?
miks soome keeles pean hääldama?
Kuidas sa siis eestikeeli Y hääldad? Y ei olegi hääldust ju eesti keeles, sest see pole eesti täht. tõsiselt hääldad aa-ess-igrek-i-t Eesti?
Eesti keeles järgib tähe y hääldus lähtekeele oma. Kui y-d kasutatakse ü asemel, siis on hääldus muidugi [ü]
Kuna tegu on soome firmaga (jah, algselt rootsi), siis hääldataksegi ü, võta heaks.
miks soome keeles pean hääldama?
Kuidas sa siis eestikeeli Y hääldad? Y ei olegi hääldust ju eesti keeles, sest see pole eesti täht. tõsiselt hääldad aa-ess-igrek-i-t Eesti?
Eesti keeles järgib tähe y hääldus lähtekeele oma. Kui y-d kasutatakse ü asemel, siis on hääldus muidugi [ü]
Kuna tegu on soome firmaga (jah, algselt rootsi), siis hääldataksegi ü, võta heaks.
Mina valdan ka soome keelt, aga vabalt võiks seda jit näiteks hääldada. Kas ma pean teadma alati, et tegu on soome, norra või hoopis ungari firmaga? Kas alati midagi hääldades teete firma päritolu selgeks ja siis püüate originaalse häälduse välja uurida? Näiteks Hiina või Indoneesia firmade puhul jne?
aga vabalt võiks seda jit näiteks hääldada.
No see on ju raskem välja öelda kui üit.
Ma ei saa üldse aru, miks peab pead vaevama või mingeid oma hääldusi leiutama, kui saab lihtsalt B) võõrkeelset sõna hääldada nii, nagu selles keeles hääldatakse või B) guugeldada, et mis maa firma see on ja vastavalt sellele nime ka hääldada.
Circle K ma hääldangi inglise keeles, mitte mingi “sörkel kaa” vmt. Ikea hääldan loomulikult ikeea. Ei ole ju keeruline ometi.
võõrkeelset sõna hääldada nii, nagu selles keeles hääldatakse või B) guugeldada,
et keset juttu jääd vait ja hakkad guugeldama, lahe-ee-ee, ha-haaaaaaaa
Ma ei saa üldse aru, miks peab pead vaevama või mingeid oma hääldusi leiutama, kui saab lihtsalt B) võõrkeelset sõna hääldada nii, nagu selles keeles hääldatakse või B) guugeldada, et mis maa firma see on ja vastavalt sellele nime ka hääldada.
Circle K ma hääldangi inglise keeles, mitte mingi “sörkel kaa” vmt. Ikea hääldan loomulikult ikeea. Ei ole ju keeruline ometi.
Ee.. minu meelest see korrektse häälduse välja uurimine mingi firma puhul on ikka suurem vaev..eriti püüdlik ikka, näed mingit firma nime, hakkad otsima päritolu, googeldama laua hääldust? Mingi eestlasele omane orja mentaliteet..
Ee.. minu meelest see korrektse häälduse välja uurimine mingi firma puhul on ikka suurem vaev..eriti püüdlik ikka, näed mingit firma nime, hakkad otsima päritolu, googeldama laua hääldust? Mingi eestlasele omane orja mentaliteet..
Muidugi, häälda aga isandale sobilikult edasi oma miššelini tärne ja igea kauplusi.
Ee.. minu meelest see korrektse häälduse välja uurimine mingi firma puhul on ikka suurem vaev..eriti püüdlik ikka, näed mingit firma nime, hakkad otsima päritolu, googeldama laua hääldust? Mingi eestlasele omane orja mentaliteet..
Muidugi, häälda aga isandale sobilikult edasi oma miššelini tärne ja igea kauplusi.
Küll sa oled peen.. isegi Tõnis Siigur hääldas mišelin..